GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD (0)

LG
GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD
Referaat
Maris Kuusk
11.klass
Loksa 2018
SISUKORD

1. MIS ON GMO? 3
2. GMO LEVIK MAAILMAS 4
3.GM LOOMADE EESMÄRK 5
4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID 6
4.1. GMO pooldajad 6
4.2. GMO vastu 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

1. MIS ON GMO?

Geenmuundatud organism (pilt 1) ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene.
GMO „alguspunktiks“ võib pidada 1944. aastat, kui Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarthy tõestasid desoksüribonukleiinhappe (DNA) osa päriliku informatsiooni kandjana . 1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1970ndatel töötasid teadlased mikroorganismidega ja suutsid muuta organismide geene. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971 . aastal, esimesed GM taimed loodi aga Belgias ja Missouris 1983. aastal.Teadusringkonnad muutusid järjest murelikumaks geenitehnoloogiast tulenevate võimalike riskide suhtes. 1975. aastal toimunud Asilomari konverentsil arutati esmakordselt selle üle, kui õige ja ohutu on GMO tegemine.
                     Pilt 1: GMO

2. GMO LEVIK MAAILMAS

GMO on viimaste aastakümnetega levinud maailmas väga laialdaselt. Enim jäävad silma arenenud riigid nagu näiteks: USA, Kanada , Brasiilia, Hiina. Tahaplaanile jäävad Euroopa riigid, Austraalia , Venemaa ning Aafrika manner .
Joonis 1: GMO levik maailmas.
██ Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest.
:Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO-dest.

3.GM LOOMADE EESMÄRK

Geneetiliselt muundatud loomade peamiseks eesmärgiks on arendada meditsiini. Neid loomi kasutatakse mudelitena inimesel pärilike haiguste uurimiseks, loomade abil toodetakse mõningaid inimese raviks vajalikke valke ning tegeletakse selliste loomade loomisega, kelle organid sobiksid inimesele siirdamiseks.  Enamasti tehakse katseid hiirtega, kuna , on hiirele siirdatud inimese kõhrkoe rakke ja kasvatatud hiire selga kõrv. Esimene geenmuundatud loom oligi hiir .
                           Pilt 2: GM hiir

4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID

4.1. GMO pooldajad

Biotehnoloogiliste meetoditega saab parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tegeletakse puu- ja juurviljade tahke osise suurendamisega (ketšupitomat) ja uuritakse õlitaimi eri rasvhapete omavahelise vahekorra muutmiseks. Siia alla kuulub ka taimsete saaduste maitseomaduste muutmine. Toitu on võimalik muuta senisest täisväärtuslikumaks näiteks vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil.Teostatavad uuringud on kallid ja jäävad seetõttu eelkõige suurte ja rikaste firmade pärusmaaks. Kuid on ka võimalus, et firmad, keda huvitavad mingid toiduained, paigutavad oma raha ise biotehnoloogiasse.Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Et seal on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer , 2015)

• GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda
  

Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente. GMOs nähakse ainsat võimalust, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi. Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena.

• Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam
  

Putukatõrjet pole vaja enam teha ja nii on toit, mida me sööme ja keskkond selle võrra puhtamad. Loodust reostaval intensiivpõllumajandusel on kriips peal, sest GMOd võimaldavad põllumajandusel olla intensiivne ka loodust reostamata, usuvad paljud GMO pooldajad.

• Geenitehnoloogia ja dotatsioonid
  

Eesti põllumajandus vajab suuri dotatsioone, kuna meie kliimavöötmes ei ole võimalik ilma selleta Euroopas konkurentsivõimelist põllumajandustoodangut saada. Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks, st vähendab vajadust doteerida seda majandusharu . Dotatsioone vajatakse ka seetõttu, et kogu põllumajandus on väga tihedalt seotud ja sõltuvuses ühest tootmisharust – toiduainetööstusest. Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, vähendades ning lõpuks loodetavasti kaotades vajaduse dotatsioonide järele.

• Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud
  

Geenitehnoloogiline põllumajandus on osa kõrgtehnoloogilisest tootmisest, kus raha ei teenita mitte niivõrd suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamiste arvel. Teadmistepõhine põllumajandus ei ole mõeldav ilma geenitehnoloogiata (nii nagu ei ole see mõeldav ka teises suures bioloogiateaduse rakendusharus – meditsiinis).

4.2. GMO vastu

GMO mahedus on vaid näiline
Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal on hõlbus kasutada tõrjevahendeid.
Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine
GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid.

• Geneetiline saastumine
  

GMOdega on võimalik luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende talitlemise tagajärgi ökosüsteemis pole praeguse teadmiste taseme juures võimalik prognoosida.
Viimase Suurbritannias uurimuse kohaselt toimub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele. Tolmeldajad putukad ei tee vahet GMO ja tavakultuuri vahel. Siire toimub ka mullaorganismidele. Mehhikos, kus GMOd pole lubatud, avastati 2001. aastal, et 95 protsenti maisist on GMOga saastatud. Põhjuseks peetakse asjaolu, et naaberriik USA kasvatab GMO-maisi.

• Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele
  

GMO-kultuurid ise või nende lähisugulased ( neilt saadud geneetilise materjali tõttu) muutuvad raskesti käsitletavateks objektideks. Nt Põhja-Ameerikas on herbitsiiditolerantne raps muutunud umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest varisenud seemnest tärkavad järgmise kultuuri sees uued taimed, mille tõrjumiseks on vajalik kasutada veelgi ohtlikumaid ühendeid. Kanadas kasutatakse Atrazini, mis Euroopas ülima keskkonnaohtlikkuse tõttu keelatud. Päevalille lähisugulastest umbrohud on oma suurema viljakuse ning ohtra seemnesaagi tõttu muutunud ohtlikeks umbrohtudeks mitmes USA osariigis.

• Geenmuundatud taimede-loomade kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele
  

GMO-toidu ohutust ei ole piisavalt kontrollitud. GMO- toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid , lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse.

KOKKUVÕTE

Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid võimelised paremini taluma patogeene ning kliimast tingitud stressi ning võiksid vähemalt teoreetiliselt kasvatatuna sealsamas Kolmandas Maailmas anda piisavalt täiendavat saaki umbes kuuendiku maailma inimeste jaoks tänini reaalsuseks olevale näljahädale. Mina olen GMO poolt, sellega suudame päästa maailma näljahädast ning teha enda elu lihtsamaks.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Bioneer. 2015. [ https://www.bioneer.ee/geneetiliselt-muundatud-organismide-poolt-ja-vastu ]. 19.04.18
2. Vikipeedia. 2017 . [ https://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organis m]. 18.04.18