Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

LG
GENEETILISELT
MUUNDATUD LOOMAD
Referaat
Maris Kuusk
11.klass
Loksa 2018
SISUKORD



1. MIS ON GMO? 3
2. GMO LEVIK MAAILMAS 4
3.GM LOOMADE EESMÄRK 5
4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID 6
4.1. GMO pooldajad 6
4.2. GMO vastu 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10


1.
MIS ON GMO?


Geenmuundatud
organism (pilt 1) ehk geneetiliselt muundatud organism ehk
geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud
organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise
muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide,
ehk ka loomatõugude,
üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu
genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii
saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.Võrreldes
tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise
muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide
geene.
GMO
„alguspunktiks“ võib pidada 1944. aastat, kui Oswald Avery, Colin MacLeod ja Maclyn McCarthy tõestasid desoksüribonukleiinhappe
(DNA) osa päriliku informatsiooni kandjana . 1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA molekulaarstruktuuri ning
geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte.
1970ndatel töötasid teadlased mikroorganismidega ja suutsid muuta
organismide geene. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971 . aastal,
Vasakule Paremale
GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #1 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #2 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #3 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #4 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #5 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #6 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #7 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #8 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #9 GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raamatuk0i Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE....

Üldbioloogia
thumbnail
23
odt

GMO – KAS TARBIDA VÕI MITTE?

11. KLASS GMO ­ KAS TARBIDA VÕI MITTE? Uurimistöö SISSEJUHATUS Ühiskonnas on üha enam populaarsus koguma hakanud teema ,,GMO ­ kas tarbida või mitte?". Selle peamisteks negatiivseteks argumentideks peetakse seda, et tegelikult ei teata, milline mõju on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda? Nendest küsimustest lähtuvalt, püstitati uurimistööle järgmised eesmärgid: 1. Saada teada, miks luuakse geneetiliselt muundatud organisme. 2. Välja selgitada, millised ohud kaasnevad GMO-de tarbimisega keskkonnale ja inimese

Bioloogia
thumbnail
2
doc

Kloonimine, GMO

kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid näiline(ei mõju hästi mullale, kujuneb välja tõrjevahendidtele reistentsed umbrohud); Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine(GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid); Geneetiline saastumine(toimub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele, maid saastatud GMOga); Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele; Geenmuundatud taimede-loomade kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele(GMO-toidu ohutust ei ole piisavalt kontrollitud. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul eelistanud tavasööta GMOle. Sigade tervis ja viljakus on osutunud paremaks tavatoidul. Kindlaks on tehtud mesilase seedetraktis GMO-toidust geenisiire soolebakteritesse

Bioloogia
thumbnail
58
docx

Geneetiliselt muundatud organismid Eesti kaubanduses

Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4

Geenitehnoloogia
thumbnail
1
doc

GMO'd

tootmisest, kus raha ei teenita mitte niivõrd suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamiste arvel. Teadmistepõhine põllumajandus ei ole mõeldav ilma geenitehnoloogiata (nii nagu ei ole see mõeldav ka teises suures bioloogiateaduse rakendusharus ­ meditsiinis). Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide jms-ga. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt täiendavat saaki umbes

Keemia
thumbnail
7
odt

RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE

antibiootikumiresistentsus, kui penitsilliini kasutatakse liiga vähe või liiga lühikest aega. Almroth Wright oli antibiootikumiresistentsust ennustanud juba enne selle katselist avastamist. Fleming manitses oma paljudes kõnedes üle maailma ettevaatusele penitsilliimi kasutamisel. Ta manitses kasutama penitsilliini ainult korraliku diagnoosi korral ning vältima liiga väikseid doose ja liiga lühiajalist tarvitamist. 5.Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Looduses saab kloonida vegetatiivse paljundamise abil (mugulate, sibulate, pisikute, poogendite või muude vegetatiivsete tiameosade abil). Biotehnoloogias saadakse kloone meristeempaljunduse abil. 6.Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal

Bioloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid.  Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud- Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun