Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene, kui tervik organism - mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon?
  • Millised ülesandeid täidab maks?
  • Kuidas töötavad neerud?
  • Millega tagab organism kaitse patogeenide eest?
  • Miks tekib narkootikumidest sõltuvus?
1) Homöostaas - stabiilse sisekeskkonna tagamine sõltumata väliskekkonna muutust.
2) Regulatsiooni närvisüsteemi vahendusel nimetatakse neuraalseks ja kromosoomide vahendusel humoraalseks.
3) Kirjelda inimese energiapilanssi.
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga . Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena.
4) Milles seisneb
positiivne tagasiside - kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena.
negatiivne tagasiside - kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke.
5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon ?
Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus . See on tundlik veres süsihappegaasi hulga suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel intensiivistub hingamine, see toimub automaatselt.
6) Kirjelda veresuhkru taseme regulatsiooni.
  • Toidus olevate süsivesikute seedimine.
  • Glükogeeni lagundamine.
  • Glükoosi sünteesimine mittesüsivesikutest.

7) Suhkruhaigus - kui inimese kõhunääre ei tooda insuliini või toodab seda liiga vähe tekib diabeet .
Seda leevendab:
  • Teadlikult planeerides toitumist.
  • Tablettravi.
  • Insuliini süstimine.

8) Millised ülesandeid täidab maks?
  • Aminohapete sisalduse regulatsioon
  • Kahjulike ainete legundamine
  • Varuainete hoidmine
  • Verevalkude ja -rakkude süntees
  • Vere glükoosisisalduse regulatsioon
  • Plasmavalkude süntees
  • Sapi tootmine
  • Kollesterooli süntees

9) Kirjelda inimese veepilanssi.
Veebilanss koosneb toidu ja joogiga saadud veest ja keha poolt kaotatud veest. Keha kaotab vett higistades, uriini tekkimises ja eritades, hingamisteede pindadel.
10) Kuidas töötavad neerud ?
Vee hulga eritamist reguleerib antidioreetiline hormoon , see sunnib neerusid vett kokku hoidma, vesi imendub tagasi verre. Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi.
11) Kirjelda termoregulatsiooni.
Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad).
12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest?
Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele.
13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet.
Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada.
14) Allergia - ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele .
15) Millised muutused toimuvad organismis
treeningu ajal - Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades.
korduva treeningu tulemusel - Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad.
vananedes - juuste hõrenemine/välja langemine , lõhna- ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemine halveneb, ajukoore rakkude hävinemine, kopsu- ja südamemahu vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired.
16) Sünaps - koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku.
17) Miks tekib narkootikumidest sõltuvus?
Nad inimteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi.
18) Nimeta mälu liigid.
Lühimälu ( sensoorne , primaarne)
Püsimälu ( sekundaarne , tertsiaalne)
19) Bioloogiline kell - mehhanism , mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi.
Inimene-kui tervik organism - mõisted #1 Inimene-kui tervik organism - mõisted #2 Inimene-kui tervik organism - mõisted #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BastardKitty Õppematerjali autor
Homöostaas, inimese energiapilanss, hingamise ja vereringe regulatsioon, veresuhkru taseme regulatsioon, suhkruhaigus, maksa ülesanded, inimese veepilanss, neerude töö, termoregulatsioon, kaitse patogeenide eest, vaktsineerimise põhimõtet, allergia, organismis toimuvad muutused treeningu ajal; korduva treeningu tulemusel; vananedes, sünaps, mälu liigid, bioloogiline kell, narkootikumidest tekkiv sõltuvus.

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia kordamine - inimene
4
docx

Bioloogia kordamine - inimene

hormooni. Kui vere osmootne c tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Toodetakse antidiur hormooni ning rohkem vett imatakse neerudes esma uriinist kehasse tagasi. Kui vett on piisavalt siis hüpotalamuse rakud ei stimuleeri käbikeha antidiureetilist hormooni sünteesima ja uriin on lahjem. Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4.7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast Kirjelda aktiivse nimese energiabilannsi. Millal on en.bilanss positiivne, millal negativne? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega

Bioloogia
Inimene
2
doc

Inimene

Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe

Bioloogia
Inimene
3
doc

Inimene

võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid või varuainete lõppemisel isegi valke. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E- energia; V- väljaheide; U- uriin; K- kasv; A- ainevahetus; M- metaboolne; T- töö energiakadu. Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U kui oleme

Bioloogia
Regulatsioonimehhanismid
1
doc

Regulatsioonimehhanismid

homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid või varuainete lõppemisel isegi valke. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E- energia; V- väljaheide; U- uriin; K- kasv; A- ainevahetus; M- metaboolne; T- töö energiakadu. Energiabilansi valem: E= A+K+M+V+U kui

Bioloogia
Homoöstaas
2
doc

Homoöstaas

Energiat kasutame: süda pumpab verd, hingamine,sooles liigub toit,toitaineid imetakse soolest verre,neerudesse tekib uriin,närvid viivad meeleelunditest saadud signaale kesknärvisüsteemi, kust saame infot keskkonna muutustele, mõtlemine, keha kaotab pidevalt soojust, see tuleb tagastada. Energiat saadakse toidu lagundamisel. Energia tootmine toimub kõikides keharakkudes. Energia vajadus sõltub: vanus,aktiivsus,mass,pärilikkus. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Valemid E=A+K+M+V+U(puhkeasendis) töötades: E=AKMVUT Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat kasutatakse varuaineid(kasvuks kuluv energiahulk negatiivne) Hingamise ja vereringe regulatsioon. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus

Bioloogia
Inimene
5
doc

Inimene

Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki ­ imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine.

Bioloogia
Organismi talitluse reguleerimine
3
doc

Organismi talitluse reguleerimine

· Temperatuur langeb - veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus Kriitilised temperatuurid · Termoneutraalne tsoon ­ keskkonna temperatuuri-vahemik, milles ei kulu kehatemperatuuri hoidmiseks energiat (25-30 ºC) (ilma riieteta) · Väljaspool seda peab temperatuuri säilitamiseks kulutama lisaenergiat. · Ülemine, alumine kriitiline ­ temperatuur, mille puhul organism ei suuda tagada normaalset keha temperatuuri · Ülemine letaalne ­ kehatemperatuur 42-44 ºC · Alumine letaalne ­ kehatemperatuur 25 ºC (hüpotermia ­ 35 ºC) · Termoneutraalne tsoon vees 35 -36 º C Miks? VANANEMINE Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1. Pärilikkus (geneetiline kell)

Bioloogia
Eritamine-Vananemine
3
doc

Eritamine, Vananemine

Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeruvad. Puuduvad ainult suuremad valgud ja vererakud. Esmasuriinis reabsorbeeritakse kõik ained ning need ained mida ei vajata eemaldatakse ning vajalikud ained jäetakse organismi. Neerudes tekib minutis umbes 125cm esmasuriini, 99% sellest reabsorbeeritakse, uriini tekib 1cm minutis. Veebilanss: Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. Ajus, hüpotalamuses asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun