50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaaats1
Õppematerjali autor
Haigus Organismi elutegevuse häirumine. Haiguste põhjused Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega haigused Mittepärilikud haigused Füüsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele · Selle tagab immuun- süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn
Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvisüsteemis. ●
rakkudes. Kuna tsütotoksilised T-lümfotsüüdid vajavad sihtraku tapmiseks MHC-antigeenide olemasolu, siis NK-rakkude puhul on asi vastupidi - MHC antigeenide puudumine on signaaliks NK-rakkudele, et tegemist on 'kahtlase' rakuga. Siit on näha, et NK-rakud ja T-lümfotsüüdid täiendavad teineteist: NK-rakud tapavad neid rakke, mis T- lümfotsüütidel jäi kahe silma vahele. Kuidas im.süsteem kaitseb organismi patogeenide eest. Patogeenide selektiivse surve all on meil tänaseks väljakujunenud keerukas immuunsüsteem. Loomulik süsteem tagab esmase kaitse, aktiveerib adaptiivse immuunsuse (antikehad ja T-rakuline vastus). Bakterid sisenevad organismi tavaliselt hingamisteede, seedetrakti või urogenitaalse trakti kaudu või haavandid nahas, limaskestadel. Organismi im.vastus sõltub nakatava patogeeni kogusest ja virulentsusest. Madalast nakkustasemest saab jagu innate immuunsus
organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg, soolhappe jt) on samuti paljudele mikroobidele kahjulikud ja neid hävitavad. Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi kahjulikke mikroobide eest.
Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude: Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude Seob teised koed elundis tervikuks Transpordi funktsioon (veri) Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge) Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled- kaitsevad haiguste eest) Lihaskude: Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon : 1) Silelihaskude- siseelundite seintel, arterite seintel (igal pool),käärjad rakud 2) Vöötlihaskude 3) Südamelihaskude moodustab võrgustikke 4) Närvikude- erutuse vastuvõtmine, selle analüüsimine ja edasijuhtumine Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid