pakutakse uusi, teistsuguseid, kiiremaid ja efektiivsemaid vahendeid ja teenuseid. Kuna tehnoloogia muutub pidevalt, tuleb ka infoökosüsteemidel pidevalt muutuda ja kohaneda. Infoökosüsteem koosneb inimestest, kes õpivad ja kohanevad ning loovad teavet. Isegi kui tehnoloogia ei muutu, areneb inimese oskus sellega ringi käia ja seda kasutada. Keskkonna sotsiaalsed ja tehnilised aspektid arenevad koos seostatult koevolutsiooniliselt. Paiksus (lokaalsus) - Infoökoloogilises paradigmas pööratakse erilist tähelepanu paiksuse ehk lokaalsuse küsimusele. Inimesed tegutsevad alati mingis kindlas kohas, ka kõik nende kokkupuuted tehnoloogiatega leiavad aset kindlas paigas ja need paigad ei ole sugugi tähtsusetud. Tõeliselt oluline on pidada silmas asjaolu, et ainult infoökoloogilises süsteemis osalejad suudavad kujundada tehnoloogia, mis sobib kindlasse kohta. Tehnoloogiate loojad pakuvad meile kasutatavuse, mis võib olla parem või halvem, kuid nad ei tee sellega
kvantitatiivsestkvalitatiivseni (Niglas 2008; Morant 1999; Tesch 1990). Kvalitatiivne metodoloogia suunab teadusliku uurimise tegelema nähtuste tähendustega, metafooridega, sümbolitega, kontseptsioonidega, latentsete tendentsidega, fenomenidega, vaimuga, spirituaalsete kogemustega jne. Kvantitatiivne metodoloogia suunab uurimise tegelema kvantiteetidega (mõõdetavatele tunnustele kogus, hulk, kaal, pikkus, maht, sagedus jne.). Uurimistöö kvantitatiivses paradigmas on lähtekohaks loogilise positivismi seisukoht, et kogu teadmine pärineb vahetutest meelelistest kogemustest ja loogilisest järeldamisest. Teadusliku uurimistöö ainsaks usaldatavaks allikaks peetakse meelte andmeid. Kvantitatiivne metodoloogia valitseb klassikalises empiirilises teaduses. Kvalitatiivkvantitatiivne metodoloogia on kvalitatiivse ja kvantitatiivse metodoloogia ühendamise (integreerimise) tulem
käsutuses olevale ratsionaalsele, mõistuspärasle informatsioonile. Õigsus propagandas on propaganda subjekti ausus, millele tugineb veenvus. Õigsuse/ebaõigsuse kriteerium ei laiene astsinatsioonile, mille tegelikkusele vastavust mõõdab tõelisus. Propagandasõnum võib olla õige, olemata tõeline, ja tõeline, olemta õige. ÕIGSUSE RELATIIVSUS on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas ka siis, kui need arusamad on väärad. Õiglus on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal. Õiglustunne kui avalikkuse väärtushinnangus väljenduv moraali norm. Süüme normide hulka kuuluv suuremeelsus, andestus (karistuse ärajätt) on moraalinormide seisukohalt amoraalne. 1.5 KOMMUNIKATSIOONIMUDEL Kommunikatsioonimudel on propaganda subjekti vahekord propaganda objektiga (PUBLIKUGA). Kommunikatsiooni mudel erineb, sõltuvalt propaganda põhiliigist.
Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid · Bioloogiline: Skinneri järgne, käitumis süsteemide teooria · Inter biheiviorism: Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel
+ HINDAMINE TAGASISIDE OTSUS Peree$evõ$e piirväärtus põlvkonnavahetuse paradigmas Piirprodukt Uus generatsioon Vana generatsioon aeg t* EesLs puuduvad uuringud Autorist Urmas Arumäe LLM, PhD EBS-i õiguse ja avaliku halduse dotsent, vandeadvokaat E-post: [email protected] Mob: +372 5151451
areng ei toimu vaid kumulatiivselt. Toimub kumulatiivselt siis kui on mingi kehtiv paradigma, kuid kriisiolukorrast välja tulles toimub paradigmavahetus, milles kogu Kuhni teooria seisneb. Olles jõudnud nüüd Kuhni teooriani ja raamatu põhieesmärgini, et teaduse arengus toimuvad revolutsioonid, võib veelkord välja tuua selle, miks see nii on. Nagu eelnevalt ka mainitud, siis teadlased uurivad loodust mingi paradigma alusel. Kui loodus aga käitub teisiti kui paradigmas ette nähtud ning seda suures osas, tekib teadlastel probleem, sest nende arusaam asjast ei ühti reaalsusega. Probleemi püütakse uurimuste ja katsetega lahendada, kuid kui see ei õnnestu tekibki teadlastel arusaam, et nende teooria ei kehti. Seega on neil vaja uut teooriat, mis oleks loodusega jälle vastavuses. Vana teooria väljavahetamist uue vastu, nimetataksegi antud teoses paradigmavahetuseks. Need revolutsioonid toovad kaasa muutuse ka teadlase maailmapildis, sest
ei olnud väga produktiivse kirjaviisiga, ei saanud kirja panna väga pikki tekste. ruunitähestik - sümbolid, millega algselt pandi kirja germaani keeli. Tänapäeval on islandi keeles säilinud ruuni sümbol þ mis on selleks et tähistada th häälikut sõna alguses. 24 sümbolit. sonorant – häälik mida hääldades ei ole hääldusorganites õhutakistust saame neid nii-öelda pikalt laulda. Vokaalid aga ka nasaalid mn, poolvokaalid wj ja r, l. supletiivsus – nähtus kui ühe sõna paradigmas esinevad erinevad sõnajuured. Nt be-was-were- been, go-went-gone. sünteetiline keel – keel mis kasutab sõna tähenduse loomiseks morfoloogilisi elemente (mitte grammatilisi sõnu) Siil-i-de-le-gi. teine häälikunihe – Teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles kuskil 5-7 sajandil. Tekitas sulghäälikutele veel lisamuutusi. 1) Helitud klusiilid -> frikatiivid k-h, p-f, t-ss. Seega brikan-break->brechen. slepan-sleep- >schlafen. itan-eat->essen.
..) preterite-present verbs – neil on nii tugevate kui nõrkade verbide tunnused ja nad on enamasti modaalverbid. Seega: 1) Olevikuajad moodustatakse tugevate tegusõnade paradigma järgi (ablaudi abil) 2) Minevikuajad moodustatakse nõrkade tegusõnade paradigma järgi 3) Infinitiiv on nullastmes can could/ shall should (mineviku mitmuses pikk aste)/ will would/ may might (5kl obstruent) / must (mida kasutame olevikus jaoks; minevik had to- paradigmas auk!) (6kl) 5 können, kann, können, konnte, gekonnt sollen, soll, sollen, sollte, gesollt mögen, mag, mögen, möchte, gemocht müssen, muss, müssen, musste, gemusst will- anomaalia! wollen/ will (peaks olema woll)/ wollen/ wollte/ - / gewollt will would Mitte-modaalverb wissen wissen/ weiβ/ wissen/ wusste/ - / gewusst
Seega projektiprotsess on sageli probleemi(de) lahendamise protsess: probleem põhjused ideed ideede teostatavuse uuring lahenduse valik heakskiitmine planeerimine teostamine lõpphinnang Organisatsiooni vaatekohalt võivad probleemid (täpsemalt nende allikad) olla: · sisesed (sisekeskkonnast tulenevad), · välised (väliskeskkonnast tulenevad, milles ettevõtete jaoks põhiline TURG). Kooperentsi ja võrgustumise paradigmas ei pruugi see klassikaline jaotus ,,töötada"! Probleem on lahknevus soovitava (tuleviku)seisundi ja olemasoleva seisundi vahel. Probleemi analüüsimisel tuleks leida vastused järgmistele küsimusele: 1) mis on valesti? 2) miks? 3) kuidas oleks võimalik probleem lahendada ja edaspidi selle tekkimist ennetada? Nimetatud küsimuste toel võib probleemi analüüsi jagada järgmisteks etappideks: · probleemide avaldumine ja avastamine (ilmnemine); · probleemide määratlemine ja analüüs;
suunab uurimistööd – õpime ülesandeid lahendades. Mõistete määratlemine erinevalt – teadusdistsipliinide kujunemine. Kokkuvõte niisama X. 6. Seminar. Kuhni käsitus kriisist, anomaaliatest ja revolutsioonidest teaduses (Kuhn 6-10 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSSAD: Ptk 6. Mis on teaduslik avastus? Kuidas see ajas toimub? Mis juhtub paradigmaga avastuse perioodil? Analüüsige hoolikalt hapniku näidet. Missugune on tehnoloogia ja protseduuride roll paradigmas? Anomaalia mõiste. Kuidas tuleks anomaaliatesse suhtuda? Anomaalia – „mõistatus“ mida ei saa lahendada hetkelise paradigmaga. Anomaaliad segavad normaalteadust ja seega viib see vahel selleni, et eiratakse dominantset paradigmat uue vastu. Ei saa eristada vaadeldavaid fakte ja teooriat, mis tõlgendavad neid. Kasutab paradigmat, et: kindla kogukonna täielik maailmavaade ja autoratiivne näide, et kuidas teha teadust.
Traditsiooniline turundus Suhteturundus Klassikaline arusaam -- eraettevõtjad on (eelkõige) konkurendid. Ajaline kestus Lühiajaline Pikaajaline Turunduse korraldus Turunduskompleks -- 4P Vastasmõju -- 30R Kaasaegses paradigmas on muutunud ettevõtete jm organisatsioonide vaheliste suhete käsitlus. Bengtsson jt (2000) Olulisim kvaliteedi mõõde Tehniline kvaliteet Funktsionaalne kvaliteet eristavad nelja tüüpi suhteid: Kliendi rahulolu mõõt Turuosa Klientide tagasiside · kooseksisteerimine (pole majanduslikke, on infovahetus- ja
Ennekõike astmevaheldus. Kas sõna on astmevahelduslik või astmevahelduseta? Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Üks tüvesisese muutuse näide on ka tüve konsonandi gemineerumine sisseütlevas käändes, nt pesa > pessa, Tüve lõpuvahelduseks nimetatakse lõpphäälikute poolest einevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas. Lõpuvaheldus ei ole eesti keeles nii süsteemne nähtus kui astmevaheldus.Asendumine, kadu 10. Käändsõna arvukategooria. Arvukategoorial on kaks liiget: ainsus ja mitmus, ainsus on selle kategooria markeerimata liige. Läänemeresoome keeltes leidub kahesugust mitmust: i- (e nn vokaalmitmus) ja de-mitmus. d-tunnus esineb kõikidel sõnadel mitmuse nimetava käände lõpus. Tõenäoliselt on sellest kujunenud de-/te-mitmus, mis pole aga läänemeresoome keeltes üldiselt levinud
tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust Jätkusuutlikkus tähistab olukorda, milles soovitud nähtusele on tagatud sisemine tugevnemine ja positsioonide paranemine konkurentide suhtes (jätkusuutlik areng) või vähemalt pikemaajaline kestmine (stabiilsus). Uues paradigmas väljendub soov tasakaalustada omavahel stabiilsus (kindlustunnet sisendav püsimine) ja areng (uue poole pürgiv muutumine). Jätkusuutlikkuse mõiste väljendab ka usku tuleviku suhtes, kus arengu käigus loodetakse nähtuse mittesoovitavate omaduste kadumist ja soovitavate omaduste tugevnemist või säilimist. Seega esitatakse jätkusuutlikkust sageli kui subjekti huvitava nähtuse positiivse arengu koondportreed. Jätkusuutlikkus
teadlikumaks. · Positsiooniinnovatsioon (uuendused kontekstis). Jälle ziletti näide, tooted mis on kindlal turul viia üle kuskile teisele grupile, või valdkonda. Moblade liikumine militaaralalt tsiviilalasse. Ka tooted, mis vahetavad turgu, nad ei pea isegi tehnologiliselt muutuma. Näitena näiteks Haapsalu kes ei oska oma vanalinna positsiooni ära kasutada, aga Kuressaare või ka Tallinn nagu oskaks. · Paradigmainnovatsioon (muutused organisatsiooni paradigmas). Mingi üldise kuvandi muutumine. Näiteks abielu ja see mida homod tahavad, mingi üldine ühiskonnas teada tuntud väärtuse muutumine. Sihukeste asjade muutmine võib muuta tarbimiskultuuri, reisimist, tõekspidamist ja võivad kaasa tuua igasugu suuri muutusi. Ettevõtluse seisukohast võib muutuda keegi kes teenust või toodet tarbib. Kas seda tehakse üksi või mitmekesi või midagi ... Uuenduslikkuse järgi: · Järkjärgulised. Teha samm-sammult midagi
ja min goda rän my good friend. supletiivsus e. Tüveasendus kui ühel sõnaparadigmal on erinevad juured. Inglise keeles on supletiivsed verbid näiteks be was were been 'olema' ja go went gone 'minema' Verbi go puhul esineb teine tüvi vormis went. Huvitav on märkida, et went on ebareeglipärane nõrk minevikuvorm verbist wend, mis esineb väljendis wend one's way. Verb be aga on ebaharilik selle poolest, et selle verbi paradigmas esineb neli erinevat juurt (American Heritage Dictionary of the English Language on CD-ROM): 1) vormide be ja been aluseks on indoeuroopa bheu- 2) vormide is ja am aluseks on indoeuroopa es- 3) Vormid was ja were pärinevad indoeuroopa juurest wes- 4)Vorm are tuleneb indoeuroopa juurest er- teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles V ja VII sajandi vahel. T, p ja k vokaalide järel muutusid vastavalt häälikuteks ss, f ja h
te Paradigma peab vastama kahele tingimusele: reageerite sellele (panete silmad kinni, ehmatate, hüppate a) kõigil elementidel peab olema midagi ühist midagi, eest ära...). mis määravab nende osaluse paradigmas. Semiootiline kolmnurk b) üksikelemendid peavad teiste seast selgesti eristuma nii Semiootiline kolmnurk on keeleteaduses ja semiootikas märkija (märgi füüsilise vormi) kui ka märgitava (ainetu kasutatav kolmurk, mis näitlikustab, et märk ei ole käsituse) poolest. keelevälise asjaga vahetult seotud. See seos kulgeb
püüdlikult kuhugi, mis objektiivselt võttes peaks olema kultuurikontekst, koht laiemal kirjandusmaastikul vms, tegelikult pole aga muud kui kriitiku enda ainuomane ja väga isiklik maailmapilt. Oma vanade arvustuste mustandeid vaadates - mõned neist on siiani alles - olen hämmeldusega märganud, et need on sageli lõpptulemusest elavamad ja huvitavamad. Võimalik, et kehtib paradoks: mida zhanripuhtam on kriitika, seda igavam ta lõppkokkuvõttes on. Kriitika paradigmas on kõik nii neetult etteaimatav, talitsetud ja mõistlik. Kriitika meetod seisneb ju emotsiooni paralüseerimises, ratsionaalsuse üürikeses triumfis. Ent selline mõtteviis, mis eeldab, et maailm on alati äraseletatav, kuhugi mahutatav ja millelegi kuuletuv, ei saagi oma punnitatud lineaarsuses olla rohkemat kui igav ja üheplaaniline. Midagi jääb sealt paratamatult välja. Ka pole kriitikat ilma kellegi eelneva loomingulise aktita üldse olemas. Seetõttu ei muutu kriitika
Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmneb tõiku, mis ei ühti valitseva maailmapildiga- neid ignoreeritakse kui vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress:
Selle suuna esindajad väidavad, et integratsiooni mootoriteks on olnud rahvusülesed institutsioonid, eelkõige Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus. Sellistel institutsioonidel on märkimisväärne autonoomia ja ulatuslik mõju. Nad ei ole üksnes liikmesriikide huvide teenrid, vaid on omandanud oma eesmärgid ja institutsionaalsed huvid. Samas tuleb meil endilt küsida, kas ühtse seletuse leidmine, ühes paradigmas kokku leppimine üldse peakski olema eesmärk (ei ole ju olemas ühtset teooriat näiteks Rootsi riigist)? Ehk tuleks EL-i mõtestada kui mitmetahulist sotsiaalset nähtust, mille erinevaid tahke uurivad erinevad distsipliinid? Ühe kõikehõlmava seletuse (grand theory) otsimise asemel keskendutaksegi üha enam nn kesk-tasandi teooriatele, mis uurivad EL-i toimimise erinevaid aspekte (nt otsustetegemise protsess, kohtusüsteem, huvigruppide roll jne).
Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses. Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult. Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias ("assimilative capacity approach"). Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole selliseks põhjenduseks teadus teaduslikud faktid. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Siit jäi pooleli! Loeng
Otsustatakse, kas sõna on astmevahelduslik või astme-vahelduseta. Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Veel üks tüvesisese muutuse näide on konsonandi gemineerumine sisseütlevas käändes, nt pesa > pessa, tuli > tulle, magu > makku. Tüve lõpuvahelduseks nimetatakse lõpphäälikute poolest einevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas. Lõpuvaheldus ei ole eesti keeles nii süsteemne nähtus kui astmevaheldus. Tüvelõpumuutustest (tüve lõpphäälikud erinevad eri vormides) on eesti morfoloogias oluline see, kas tüvi muutub, nt kõik konsonantlõpulised sõnad on lõpu- vahelduslikud: konn : konna, tütar : tütre, admiral : admirali, soolane : soolase. Lõpumuutuse liigid on lisandumine, asendumine ja kadu: 1) Lisandumise korral on muutetüves üks või kaks foneemi rohkem kui lemmatüves
uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 20. Kognitiivne lingvistika Eestis. Kognitiivses paradigmas tehtud uurimused üksiksõnadest - Renate Pajusalu 1999. Deiktikud eesti keeles - Ilona Tragel 2003. Eesti keele tuumverbid · olema, tegema; tulema, minema, käima; saama, võtma, andma, panema, viima, tooma; võima, pidama, tahtma; hakkama; ajama, laskma; jääma - Ann Veismann 2009. Eesti keele kaas- ja määrsõnade semantika võimalusi Fraseoloogia uurimine (kognitiivne)
Riskihindamine – riskituvastus, rikianalüüs, riskitaseme hindamise protsess tervikuna. Tegevus mille käigus hinnatakse kahju suurust, tõenäosust inimese tervisele ja keskkonnale. Riskijuhtimine - kooskõlastatud tegevused org, suunamiseks ja ohjamiseks riski suhtes. Kaalutleb riskide vastuvõetavuse üle, määratleb kuidas riski vähendada ja kontrolli all hoida 19. Riskide aksepteeritavuse kolm astet Riskide aksepteeritavust käsitletakse riskijuhtimise paradigmas proportsionaalselt riski ulatuse ja ohustatud inimeste arvuga: Aktsepteeritavad riskid – ebaolulised riskid Valikuliselt aktsepteeritavad riskid – aksepteeritavus sõltub mitmetest asjaoludest Aktsepteerimata riskid – riskid on ilmsed ja avalduvad 20. Riskijuhtimise protsessi üldskeem ISO standardi alusel Kommunikatsioon- riskikonteksti määramine – riskituvastus – riskianalüüs – riskitaseme hindamine – riski otsustuspunkt Kas riskihindamine on
Kultuuri võimuses on pakkuda konkreetseid lahendusi, mis aitaks ühiskondlikke probleeme lahendada, aidata kaasa nt võrdsusele. Kultuuripoliitika kui kultuuri kaudu sekkumine poliitikasse. 14 36. Kuidas erinevad kultuuriuuringute kontekstis kulturalism ja strukturalism? [Kultuuriuuringud, lk 241-242] Kulturalistlikus paradigmas uuritakse kultuuri kui inimeste kogemsute summat. Uuritakse kultuuri, mida elatakse, läbi inimeste kogemuste. Keskmes on inimeste teovõime, inimeste enda tootlikkus, mitte ainult kultuuritarbimine. Strukturalistlikus käsitluses uuritakse struktuure, kehtivaid ideoloogiaid, võimusuhteid, tekstuaalset kultuuri. Eelduseks on, et struktuur determineerib kogemuse, kõikide inimeste kogemused on filtreeritud läbi kultuuriliste struktuuride. Kogemus on kultuuri produkt, mitte
Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni
Viimane ei kopeeri teatavasti välist kunagi täiuslikult. See — eest on kõigil aegadel sääl teatav annus ulmelist, mis välisega suhetes on enam või vähem probleemne. Erandiks ei ole siin päris kindlasti ka arusaamad mis õpilaste, õpetajate, otsustajate, teiste ühiskonna liikmete haridusse suhtumistes lähiaegadel on toimunud ja toimumas. Uuel kooliaastal (02/03). toimub õppetöö koolides pürgimuslikult uue, värskelt kehtima hakanud Riikliku Õppekava ( RÕK ) kohasel — uues paradigmas. Koolihariduse üldeesmärkidena on uues õppekavas: kujundada inimene kes ennast usaldab, on väärikas. Kes mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt. On avatud enesearendamisele. Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib.
Väline on see, mis määrab siiski identiteedi, see ei puhtalt selles liigendatava ruumi tingimuste tõttu. St kollektiivse tahte sõnastab siiski mingi olemuslikult ühtne klass, mis hegemoniseerides ühendab veel teisigi klasse. Selle "ontoloogilise jäägi" tõttu ei õnnestu 22 Gramscil vabaneda sellest ajaloo ja ühiskonnanägemusest, mis püsib olemuslikult marxistlikus paradigmas. Alles sellest nö "jäägist" lahtiütlemine so struktuurse määramatuse täielik omaksvõtt avab tee post-marxismile, millest hästi lühidalt postmodernismi loengus, sest siin on olulisi kattuvusi. http://www.marxists.org/ 23
ülejäänud osa - interpretatsioon, vahendid ja kontekst luuakse omaenda diskursuses. Ümbritsevast taustast kistakse välja mingi infokild, interpreteeritakse seda omade reeglite kohaselt ja tõestatakse just täpselt seda, mida tarvis. Dialoog osutub seejuures täiesti võimatuks, sest tegelikult räägitakse üksteisest mööda. Samuti on probleemiks algandmete selektiivsus ja küsitavus - tihti kasutatakse millegi tõestamiseks või näitlikustamiseks just ateistlikus paradigmas varem kasutusel olnud fakti, sellele käsitlusele omakorda viidatakse järgmises ateistlikus teoses jne. Sel moel kaob seos tegelikkusega iga järgneva viitamisega üha rohkem. Nii tulebki välja (vähemalt vulgaar)ateistliku kirjanduse apologeetiline roll - ateistlik kirjandus oli suunatud suuremalt jaolt ateistide endi veenmisele oma vaadete õigsuses. Olukorda võib kirjeldada ka kui vastastikust autismi, kus nii religioon kui ka ateism on omaenda tegevuses kapseldunud. Arusaadavalt viis
Mobiiltelefonide paradigma muutmisega Nokia, kes omas üle poole maailma turuosast jäi kiiresti kaotajaks ja hääbunud. Autotööstus ka seisab paradigma muutumise äärel. Sisenemisbarjäärid sektorisse vähenevad (elektriauto tootmine oluliselt lihtsam), tarbijate vajadus omada isiklik auto on muutumas seoses jagamisteenuse tulekuga, tarbijad ei hinda enam pikaajalist kvaliteeti vaid autos ajaveetmisviise (autonoomsed autod). Selleks, et olla edukas selles uues autotööstuse paradigmas Toyotal olemas kõik eelised – pühendunud töötajad ja organisatsiooni kultuur, hea ja usaldusväärne tarnijate võrk ja arenduskeskused üle maailma. Oluline ainult näha uusi trende ja liikuda samas suunas. Võib olla oleks aeg tunnistada, et mõned tarnijad omavad nii suurt arendamispotentsiaali (nt Autoliv), et hakata kasutama nende ressurssi. Või tunnistada, et mõned konkurendid on paremad ja tarbida nende toodang selle asemel, et kulutada aega oma arendustele
Viimane ei kopeeri teatavasti välist kunagi täiuslikult. See -- eest on kõigil aegadel sääl teatav annus ulmelist, mis välisega suhetes on enam või vähem probleemne. Erandiks ei ole siin päris kindlasti ka arusaamad mis õpilaste, õpetajate, otsustajate, teiste ühiskonna liikmete haridusse suhtumistes lähiaegadel on toimunud ja toimumas. Uuel kooliaastal (02/03). toimub õppetöö koolides pürgimuslikult uue, värskelt kehtima hakanud Riikliku Õppekava ( RÕK ) kohasel -- uues paradigmas. Koolihariduse üldeesmärkidena on uues õppekavas: kujundada inimene kes ennast usaldab, on väärikas. Kes mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt. On avatud enesearendamisele. Kes püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ning seda ka oskab. Inimene /subjekt/ on situatsioonis /seisundis/ väärikas vaid siis kui Ta seda valdab,sidustab, end selles juhib.
seisuga 1989 Statistika seisuga 2004 > Igal ajastul on tunnustatud kunstnikud ja kunstiteosed. Nende kõrval tegutseb ka vähem tunnustatud kunstnikke, kelle looming võidakse „avastada” alles aastaid, aastakümneid või sajandeid pärast kunstniku surma. Nii on 20. sajandi lõpu postmodernistlikus paradigmas avastatud tagantjärgi palju andekaid naiskunstnikke, kelle loomingut kunstnike elu ajal ei väärtustatud, kuna paljudel sajanditel peeti kunstiajaloo üle arvet üksnes „meesliini” pidi. Barbara Kruger (s.1945) USA kontseptualistlik kunstnik, kes töötab foto ja tekstiga 11 Ärimaailm ja kunst. 1960ndate põlvkond, 1980ndate põlvkond. Kapitalistlikus ühiskonnas on kunstnikud sunnitud ühel või teisel viisil suhestuma ärimaailmaga
ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemiseg. (Vt ka küsimus 21 - keskkonnaalane vastutus). 9 8 Ettevaatuspõhimõte Materjal: Loeng Ettevaatuspõhimõttest (precautionary principle ) on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Ettevaatuspõhimõte on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Ettevaatuspõhimõtte esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias (assimilative capacity approach ). Ettevaatuspõhimõte KeÜS-is (KeÜS 11) Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. (lg 1) Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale
enne olulise keskkonnamõjuga tegevustele loa andmist. Tegemist on mitte õigusnormiga (kui A - siis B) vaid just printsiibiga, mis demonstreerib teatud eesmärki, mille poole tuleb püüelda. Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke. Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos oli selliseks põhjenduseks teadus – teaduslikud faktid. Varem mindi teadlaste - kui oraaklite juurde - kes teavad lõplikku tõde. Ettevaatusprintsiibi alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka teaduslikku (SIC
kehtivuse kohta Kui anomaalia kutsub esile kriisi, peab ta olema midagi enamat kui lihtsalt anomaalia. Kokkusobivuses loodusega on alati kuskil raskusi Kriis – kui rakendused, mida anomaalia pärsib on erilise praktilise tähtsusega, .. või normaalteaduse areng võib muuta kriisiallikaks anomaalia Anomaalia olulisuse kasvades hakkab sellele pühenduma rohkem teadlasi – arvukalt osalahendusi Erinevad kohandused kehtivas paradigmas 3 lahendust kriisile: normaalteaduse parafigma jääb kehtima, probleem on liiga keeruline kaasaegsete tööriistade jaoks, uus p-digma Revolutsioon ja erakorraline teadus? Uus paradigma peab suutma lahendada rohkem probleeme kui vana, lihtsus – kaotab ära iga anomaalia eraldi seletused; sidusus – valitseb mingi kooskõöa fenomenide vahel.. Teadusrevolutsioonide olemus ja paratamatus Paradigma on lakanud adekvaatselt funktsioneerimiast looduse mingi aspekti
Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Vajaduse korral võib kindlast kategooriast lähtudes rääkida ka allparadigmadest. Näiteks käändsõnal võib arvukategooriast lähtudes eristada ainsuse paradigmat ja mitmuse paradigmat (kummaski 14 liiget). Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd-sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna
kooskõlastatusest. IMIDŽ Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidž/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidži mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. „Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel“ (Damasio 2000: 9).
hixkarya eitussufiks (natuke nagu meie -mata vorm) aeg on gram. kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse v seisundi ajale ning seostab seda mingi teise ajahetkega. tavaliselt mark. verbil. absoluutne aeg - sündmuse toimumise aega vrld. kõnelemise ajaga (tulevik, lihtminevik) relatiivne - sündmuse toimumise aeg vrld mõne muu sündmuse ajaga (enneminevik) euroopa keeltes ei eristata mitut mineviku aega enamasti tuleviku mark. morfoloogiliselt paradigmas (afiks, keeled jagunevad ses suhtes umbes pooleks) hiina keel - grammatilist aega ei eksisteerigi. aeg : kõnehetk, sündmushetk, viitehetk (tabel: preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt) ajakategooriad -eesti keeles preesens (sööb saia); imperfekt (sõi saia); perfekt (on söönud saia), pluskvamperfekt (oli söönud saia) on grammatilised ajad. -eesti keeles futuurum (homme lähen koju) futuurum perfekt (kui olen loengus käinud, siis lähen koju) ei ole grammatilised
ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus 14 32.Kahaneva piirkasulikkuse seadus. Selgitage joonise abil kuidas see eeldus utilitaristlikus lähenemises võib õigustada tulude ümberjaotamist. Heaoluökonoomika käsitleb probleeme marginalistlikus paradigmas, mille järgi otsuste langetamisel on määravad piiril toimuvad muutused. Samuti on suhteliselt üldised mitmed teised eeldused, mida erinevate probleemide puhul aksepteeritakse. Üheks selliseks on kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude eeldus. Samas, näiteks tootmise puhul on paralleelselt oluline ka mastaabiefektist, mille kohaselt tootmine muutub mahu suurenedes efektiivsemaks, s.t. tulude ja kulude vahe kasvab ning vastavad muutused peavad toimuma ka piirväärtustega
emotsioone. Kalduvus tunda hirmu, kalduvus tunda rõõmu. Füüsiline seisund – vastavalt hormonaalsele muutusele muutuvad ka isiksuseomadused. Isiksus – käitumise algpõhjus. Tüüp - kui on isiksuseomaduste komplekt, siis see komplekt määrab ära selle kuidas tajun maailma, kirjeldan teisi ning iseend. See paradigma on suuteline ennustama inimese käitumist, kuna on olemas joon, mis võimaldab mõõta isiksuse omadust. Klassifitseerivas paradigmas pole teraapiat, kuna ei saa muuta püsivat omadust. KRITEERIUMID ISIKSUSE TEOORIALE: Internaalsus, mitte situatsioon. Seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus. Isiksus on tervik, mitte elementide kogum. Eneseteadvuse osa isiksuses. Keskkond mõjutab, aga isiksus pole märäatud keskkonnaga. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus ehk ei ole mõtet rääkida sellest kuidas
Teaduslike faktide kõrvale (mitte neid asendama) peavad asuma ka inimlikud väärtused. Teadusliku ebakindluse olukorras on eksimine paratamatu, aga eksida võib vaid suurema ohutuse suunas in dubio pro natura. 5 Evp on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas. Nimelt seisneb kkkaitse õiguslik olemus isikute kkalaste õiguste PÕHJENDATUD kitsendamises. Kkõiguse varasemas ajaloos olid selliseks põhjenduseks teaduslikud faktid, ent evp alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku neg mõju osas. Viimast eriti siis, kui võib olla oluline oht inimtervisele.
19.saj keskel tekib Euroopas karskusliikumine, mis puudutas paljude maade alamkihte, sh talupoegi. „Viinakatk“ on vaba tõlge ühe šveitsi autori samanimelisest tekstist. Kreutzwald laenas autorilt narratiivi ja tegelaskujud, aga sisult on see kohandatud ikkagi eesti külaeluga. Karskusliikumisest mõjutatud tekstides oli oluline roll teaduslikul lähenemisel. Püüti täpselt kirjeldada seda, mida liigjoomine joodiku kehale kaasa toob. Meditsiini paradigmas kirjeldatakse kehalisi muutusi: kuidas keha nõrgeneb, laguneb ega taha enam funktsioneerida. Arvelius hoiatab oma teoses alkoholi mõjude eest – kui liialt jood, ei kasva suureks/pikaks, s.o häbiasi. Keha deformatsioonide kirjeldamisel kasutatakse šokiesteetikat, et alkoholi tarbimise tagajärgi näidata. 18./19.saj näidatakse, kuidas keha välimus alkoholi mõjul muutub. Hiljem näidatakse juba seda, kuidas see rikub siseorganeid (nt ärajoodud maks)
kurjategija isiksust, langeb ära vajadus tugineda mingit laadi patoloogilistele omadustele. Kurjategija on enamasti psüühiliselt normaalne indiviid, kuid teatavad isiskuseomaduste kombinatsioonid teevad ühe indiviidi kergemini kriminaalsele käitumisele kalduvaks kui teised. Seetõttu võib neid isiksuse omaduste kombinatsioone kohata kurjategijate hulgas sagedamini kui teisi. Ja selline mõttekäik näitab põhimõtteliselt pööret kriminaalpsühholoogia domineerivad paradigmas. (Saar, 2007, lk 161-166) 26 2.1.7 Pärilikud haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad Vaimsed häired on seotud igat liiki kuritegude eest, eriti süütamise, kehalise ja vaimse vägivallaga. Selliseid seoseid on palju uuritud ning on tuldud järeldusele, et üks kriminaalse käitumise põhjustajaid võib olla ka ka erinevad häired, mis on pärilikud ning vajavad ravi.
" Daniel Boorstin. Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidzi mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9).
olemasolusse rohkem paljude juttude põhjal, mida on kirjutanud need, kes on näinud päikest unes või nägemuses, kui ühtainust meest, kes suudab neile luua mingi käegakatsutava ja silmipimestava valgusallika. Niisiis sobib Jungi mõtteloogika veidral viisil kokku Kristuse sõnadega Johannese evangeeliumis, mida ta ütleb Toomale: ,,Kas sa usud seepärast, et oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad" (Jh 20:29). 3.2.7. Vari Antud kontseptsioon on Jungi paradigmas samuti väga suure kaaluga. Tegemist on arhetüübiga, mis esindab inimeses peituvat instinktiivset, loomalikku poolt. Teatud ulatuses analoogia leiame pauluslik-luterlikus mõistes sarx, mille all ei mõelda esmalt ,,liha" füüsilise ihu mõttes, vaid pigem maist eksistentsi selle koguulatuses, mis eriti intrigeerivalt sisaldab ka moraalivastast naudingutejanu. Mõnes aspektis võib seda ka võrrelda Freudi mõistega id, mille
uurimisvaldkonna kui meetodite kaudu (võtab üle saavutusi ja pakub teistele väärtuslikke andmestikku uuritavate sotsiaalsete süsteemide anomaalsete seisundite kohta). Sarnane on seos ka hingeteadustega. Kriminoloogia klassikalised koolkonnad normativism ja positivism Normativistlik paradigma juured 17. sajand (Grotius ja loomuliku õiguse põhimõtted) loomuliku õiguse kontseptsioon ongi kajastatud kriminoloogia normativistlikus paradigmas, kusjuures idealistlikult meelestatud kriminoloogid käsitavad nn loomuliku kriminaalõiguse allikana inimese olemust või siis inimesest kõrgemal seisvat alget. Nad usuvad, et seadused on loomuliku kriminaalõiguse projektsioon. Normativistliku kriminoloogia teene: kurjategija isiksuse problemaatika esiletõstmine. See sunnib ka pidevalt tegelema kriminaalseaduse kvalitatiivse parandamisega sotsiaalse õigluse saavutamise nimel.
See aga tähendab, et hegemoonse subjekti lõplik kese asetseb siiski väljaspool seda ruumi, mida ta liigendab. Väline on see, mis määrab siiski identiteedi, see ei puhtalt selles liigendatava ruumi tingimuste tõttu. St kollektiivse tahte sõnastab siiski mingi olemuslikult ühtne klass, mis hegemoniseerides ühendab veel teisigi klasse. Selle "ontoloogilise jäägi" tõttu ei õnnestu Gramscil vabaneda sellest ajaloo ja ühiskonnanägemusest, mis püsib olemuslikult marxistlikus paradigmas. andrjuuha Comment: Siia diskursusest-täispositiivsus 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 23 Alles sellest nö "jäägist" lahtiütlemine so struktuurse määramatuse täielik omaksvõtt avab tee post-marxismile, millest, kui lubate räägin, hästi lühidalt postmodernismi loengus, sest siin on olulisi kattuvusi. Materialid: http://www.marxists.org/ Viited sealt. . 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 1 4. loeng Kultuurisotsioloogia 2
annaabi.ee 
