Infoökoloogia: Muusem infoökoloogilisest vaatekohast, infoökoloogilised lähenemisviisid (0)

TARTU ÜLIKOOL
RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD
Gaythel Kukk
INFOÖKOLOOGIA
Referaat
Juhendaja : Lea Baumann
Pärnu 2014
SISUKORD
Sissejuhatus..........................................................................................................3
Infoökoloogia.......................................................................................................4
Muusem infoökoloogilisest vaatekohast..............................................................5
Infoökoloogilised lähenemisviisid........................................................................6
Kokkuvõte............................................................................................................7
Kasutatud allikad..................................................................................................8

SISSEJUHATUS

Refereerimiseks kasutan Viljandi Muuseusmi kodulehelt ühte artilklit, infohariduse blogi ja First Monday ajakirja ühte artiklit . Eesmärk on selgitada mis see infoökoloogia on, samuti kirjeldada infoökoloogilisi lähenemisviise ja rääkida muuseumist infoökoloogia seiskukohast. Põhjus, miks just sellise teema valisin on see, et iseennast asjada kurrsi viia ja leida huvitavaid teadmisi infoökoloogiast.

Infoökoloogia

Mis see infoökoloogia siis ikkagi on? Infoökoloogia kui süsteem, mis koosneb inimestest, tegevuspraktikatest, väärtustest ja tehnoloogiatest mingis kindlas keskkonnas. Infoökoloogia puhul ei ole rõhk tehnoloogial , vaid inimtegevustel, mida toetab tehnoloogia . Raamatukogu on infoökoloogiline süsteem. See on koht, kus asuvad raamatud, ajakirjad , salvestatud muusika , filmid.. ja raamatukoguhoidjad, kes aitavad raamatukogus vajalikku leida ning kasutada. Raamatukogu tegevuse üheks põhiväärtuseks on võimaldada infole juurdepääsu kõigile oma klientidele-külastajatele. See tuumväärtus paneb paika selle, kuidas raamatukoguteenused on korraldatud, sealhulgas selle, mis puudutab tehnoloogiat. Raamatukogu on koht, kus inimesed ja tehnoloogia kohtuvad kummalegi omasel loomupärasel moel, mille määravad raamatukogu vajadused ja väärtused.

Muuseum infoökoloogilisest vaatekohast

Muuseumid moodustavad osa ühiskonna infosüsteemist ning sõltumata sellest, kas see neile meeldib või mitte, on nad kindlasti infoühiskonna olulised tegijad . Tulevik peitub informatsioonis ja muuseumid on informatsiooni täis. Muuseumid arenevad koos ühiskonnaga ja on täiesti selge, et tehnoloogilised muutused mõjutavad ka neid. Muuseum moodustab samuti infoökoloogilise süsteemi. See on koht, kus asuvad objektid (museaalid), trükised, filmid, helilindid ning inimesed, kes loovad neist huvitavat, kaasakiskuvat ja meelelahutust pakkuvat informatsiooni. Üldjuhul on tänapäeva muuseumis mitmesuguseid (info)tehnoloogilisi seadmeid – arvutid , arvutigiidid, videoseadmed, holograafilised vitriinid jms. Muuseum on koht, kus luuakse uut informatsiooni, laetakse seda uute tähendustega ja seostatakse seninägematul moel. Informatsiooni säilitamine ja kasutatavaks muutmine on muuseumi tuumväärtus, mille ümber kogu muuseum organiseeritakse. Erandiks pole ka kõik tehnoloogiasse puutuv. Tehnoloogial on mõte ainult siis, kui see on hoolikalt seostatud muuseumis toimuvate tegevustega kõige laiemas mõttes ning kogu süsteemi kujundamisel on silmas peetud infoökoloogilisi väärtusi.

Infoökoloogilised lähenemisviisid

Süsteem - Ökoloogilise lähenemise korral vaadeldakse süsteeme indiviidi mõõtkavas. Me kõik kuulume paljudesse süsteemidesse ja osaleme nendes. Muutus ökoloogilises süsteemis haarab harilikult kogu süsteemi. Kui süsteemi üks element muutub, on seda tunda kogu süsteemis.
Mitmekesisus - Jällegi sarnaselt bioloogiliste süsteemidega moodustuvad ka infosüsteemid erinevatest inimestest ja vahenditest. Toimivas infoökoloogilises süsteemis töötavad need koos üksteist täiendades. Mitmekesisus on hädavajalik ökoloogilise süsteemi püsimiseks, vaatamata pidevatele ja kaootilistele muutustele. Mitmekesine infoökoloogiline süsteem on elav, inimlik ja sotsiaalne, isegi kui ta kasutab tänapäevast väga keerukat tehnoloogiat.
Koosareng ( koevolutsioon ) - Tehnoloogia areng tähendab seda, et kogu aeg pakutakse uusi, teistsuguseid, kiiremaid ja efektiivsemaid vahendeid ja teenuseid. Kuna tehnoloogia muutub pidevalt, tuleb ka infoökosüsteemidel pidevalt muutuda ja kohaneda. Infoökosüsteem koosneb inimestest, kes õpivad ja kohanevad ning loovad teavet. Isegi kui tehnoloogia ei muutu, areneb inimese oskus sellega ringi käia ja seda kasutada. Keskkonna sotsiaalsed ja tehnilised aspektid arenevad koos seostatult – koevolutsiooniliselt.
Paiksus (lokaalsus) - Infoökoloogilises paradigmas pööratakse erilist tähelepanu paiksuse ehk lokaalsuse küsimusele. Inimesed tegutsevad alati mingis kindlas kohas, ka kõik nende kokkupuuted tehnoloogiatega leiavad aset kindlas paigas ja need paigad ei ole sugugi tähtsusetud. Tõeliselt oluline on pidada silmas asjaolu, et ainult infoökoloogilises süsteemis osalejad suudavad kujundada tehnoloogia, mis sobib kindlasse kohta. Tehnoloogiate loojad pakuvad meile kasutatavuse, mis võib olla parem või halvem , kuid nad ei tee sellega konkreetses kohas konkreetset tööd.

Kokkuvõte

Väga kokkuvõtlikult öeldes tuleks järgida järgmisi põhimõtteid: tuleks tegelda tuumväärtuste ehk põhiväärtustega, tuleks pöörata tähelepanu sellele, milliseid tähendusi antakse tehnoloogiatele nende tegeliku või plaanitava kasutamise käigus. Samuti on oluline vaatepunkti valik. Tihti keskendutakse tehnoloogiale – arvutitele, võrkudele, rakendustele, kõikvõimalikele seadmetele ja ekraanidele. Samal ajal juhtuvad olulised ja sageli süsteemide suhtes tähenduslikud asjad ruumides nende vahel, seal, kus inimesed liiguvad, räägivad. Kui käsitletakse infoökoloogilisi süsteeme, ei tohi selliseid sotsiaalseid ruume tähelepanuta jätta.
Kasutatud allikad:
Infohariduse blogi. http://infoharidus.blogspot.com/2008/04/infokoloogiast.html (12.10.2014)
B.Nardi, V.O`Day. Information Ecologies. http://www.firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/672/582 (12.10.2014)
K.Konsa. Muuseum infoökoloogilisest vaatekohast. http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=143 (12.10.2014)