Seekord aga jäi töötaja öösel raskelt haigeksei tulnud pikalt tööle ja nädala lõpus tehtud inventuur tuvastas puudujäägi Milline olid töötaja õigusvastase käitumise koosseis. Millise õigusrikkumisega oli tegemist ? *Mis juhtub tehinguga, milline sõlmiti eksituse tõttu. Milliseid õiguslikke tagajärgi see endaga kaasa võib tuua? *Mis on õigusallikate hierarhia mõte? Nimeta õiguse allikad. *Milline on põhimõtteline vahe saneerimisel Saneerimisseaduse ja saneerimisel Pankrotiseaduse kohaselt ? *Töötajaga oli sõlmitud tähtajatu tööleping.Tööandja ütles töölepingu üles erakorraliseltsellest etteteatamata,ka ei soovinud tööandja maksta lepingu ülesütlemisel hüvist.Töötaja leidis,et erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks ei olnud põhjust ja ta otsustas ülesütlemise vaidlustada. Töötaja sai teada töölepingu ülesütlemisest 6.jaan. 2014. Millalst. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval hagi aegub?
ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus. 2 Antud referaadi näol peaks olema tegemist igati analüüsiva tööga, mis annab hea ülevaate
l 2 - Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Kokkuvõteks võib öelda, et on mõtete luua nimelt koretriühistut, kuna Korteriühistuseaduses toodud eesmärgid ja antud juhtumis toodud poolte eesmärgid on sarnased. Milline on põhimõtteline vahe saneerimisel Saneerimisseaduse ja saneerimisel Pankrotiseaduse kohaselt ? Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. (Saneerimisseadus § 2, l 2). Pankrotiseaduse kohaselt tähendab saneerimine mitte otseselt ettevõtte päästmist, vaid ettevõtte kohustuste ümberkujundamist ja restrukturiseerimist. Teistsõnadega, Saneerimisseaduse kohaselt saneerimine on ettevõtte
Alles 2004. aastal jõustunud muudatused tõid pankrotiseadusesse eriregulatsiooni, mis võimaldab füüsilisest isikutest võlgnikele võlgadest (kohustustest) vabastamise. Vajadus füüsiliste isikute pankrotimenetluse eriregulatsiooni järele tulenes rahulolematusest varasema regulatsiooniga. Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamine pankrotimenetluses on poliitiline otsus. Eestis võeti selline otsus vastu 2003. aastal ja see väljendub 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse muudatustes. Füüsilise isiku võlgadest vabastamine peaks olema kooskõlas põhiseadusega. Kuni 2010. aasta jaanuarini ei osutanud riik füüsilisest isikust pankrotivõlgnikule otsest menetlusabi, sest neile ei laienenud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud menetlusabi sätted. Paljude füüsilisest isikust võlgnike pankrotimenetlused raugesid raha puudusel seetõttu enne isiku võlgadest vabastamist, sest neil ei olnud võimalik riigilt pankrotimenetluse
ei ole sätestatud teisiti. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et juriidilise isiku loomine kindlaksmääratud tähtajaks on võimalik vaid juhul, kui vastav võimalus on seaduses otseselt sätestatud. Osaühingu puhul ÄS sellist võimalust ei sätesta (küll on aga näiteks ÄS-i § 103 lõike 1 punkti 3 kohaselt võimalik luua tähtajaliselt täisühing). Mis puudutab osaühingu lõpetamist ühingu pankroti väljakuulutamisel, siis seda sätet tuleb tõlgendada koos pankrotiseaduse vastavate normidega. Osaühing ei lõpe automaatselt pankroti välja kuulutamisega. Pankrotiseaduse § 35 sätestab pankroti välja kuulutamise õiguslikud tagajärjed, nende hulgas ei ole märgitud juriidilisest isikust võlgniku lõppemist. Pankrotiseaduse § 77 punktide 2–4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses otsustada võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine. Kui osaühing pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib
PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registrikaardist (registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart), äritoimikutest (säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel) ja registritoimikutest (säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus). REGISTRIKOOD kood, mida antakse ettevõtjale pärast ettevõtte registreerimist. Kordumatu registrikood. TÄISÜHING äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
uuel läbivaatamisel otsustada, millisel alusel pankrotimenetlus lõpetatakse. Maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega seonduvat käsitleb Riigikohtu 7. detsembri 2004.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04. Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a määrusega algatati võlgniku pankrotiavalduse alusel OÜ Pärlen A. K. pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Ajutine pankrotihaldur esitas 10. märtsil 2004. a pankrotimenetluses aruande, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pärnu Maakohus lõpetas 27. aprilli 2004. a määrusega pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus luges ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastatuks, et
palun edastage meile täidetuna täitmisteatega kaasas olev andmete vorm. Andmete vormi leiate ka meie koduleheküljelt: Võlgnikule - Vormid -Võlgniku teade peale täitmisteate kättesaamist. Juhime tähelepanu, et koos andmete vormiga palun edastada meile Teie sissetulekuid tõendavad dokumendid. (Loe lähemalt Võlgnikud - Täitmisteade, täitemenetlusest ja Võlgnikud Maksegraafik). Kui kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse, nimetas ta usaldusisiku, kellele Teil tuleks teha pankrotiseaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (nt töötasu alammäär 355 eurot kuus, millele ülalpeetava korral lisandub veel 1/3 töötasu alammäärast). Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb Teil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Samuti peate viivitamatult teatama kohtule ja
Pankroti olemus Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) koostamisel on eeskujuks võetud paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus, arvestatud on aga ka Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadused võib oma lähtealustelt tinglikult jaotada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus. Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele. PankrSs on defineeritud, mida...
kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Emissioon ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse laskmine. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine. - 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. - 30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste. Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18- aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-
vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga. 58. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus 59. Juriidilise isiku pankrot..
Uurimispõhimõte eeldab, et asjaolud selgitatakse välja ja tõendeid kogutakse kohtu algatusel. Tagasivõitmine pankrotimenetluses - Pärast pankroti väljakuulutamist lubatakse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehingud, mis tavaolukorras on igati õiguspärased ja seaduslikud, kuid millega on kahjustatud võlausaldajaid. Tagasivõitmise mõiste annab PankrS § 42, mis sätestab järgmist: tagasivõitmisel tunnistab kohus pankrotiseaduse §-s 43 (tehingu kehtetuks tunnistamine), §-s 44 (kinkelepingu kehtetuks tunnistamine), §-s 47 (ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamine) ja §-s 48 (pandilepingu kehtetuks tunnistamine) sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning §-s 45 (tasutud võla tagasinõudmine) ja §-s 46 (palga või muu makse tagasinõudmine) sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara.
tõttu. Vajalikud elemendid on a) kohustuste rikkumine b) rikkumise süülisus (tahtlus või raske hooletus) Kuna raske juhtimisviga on juriidilisest isikust võlgniku puhul defineeritud juhtorgani kohustuse rikkumise kaudu, siis on selle mõiste sisustamiseks vaja teha kindlaks juhtorgani liikme kohustused. Konkreetsete tegude kvalifitseerimine raske juhtimisveana on kehtivas õiguses jäetud kohtupraktika otsustada. 2004. a. 01. jaanuari kehtinud pankrotiseaduse § 60 lõike 3 kohaselt oli toodud raske juhtimisveana käsitletavate juhtumite ammendav loetelu kus raskeks juhtimisveaks oli: · juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või · juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või · juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda · või mõne teise isiku huvides või · juriidilise isiku vara varjamine või
olemusest, põhjustest ja tagajärgedest ning puudutan ka kokkuvõtlikult inkasso teemat, mis on samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on. 5 1. PANKROT 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA Pankrotiseaduse (PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid
Võlgniku kohutustustes vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus. Selleks, et kohus saaks teha otsuse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise kohta, peate õigeaegselt esitama kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Nimetatud avaldust saab kohtule esitada kas pankrotimenetluse algatamise avalduses, pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist või hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotiseaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. 13. Lühiülevaade täitemenetlusest, võlgniku õigused menetluses. Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kui kogu võlgnevus tasutakse täitmisteatele märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes poole ulatuses. Juhul, kui võlgnikul ei ole võimalik võlga täitmisteates märgitud tähtaja jooksul
tasuvuses kindel. Ja me näemegi, et juba teisel aastal langeb ROE lausa 45%, kolmandal võrreldes teisega 10% ja neljandal võrreldes kolmandaga 2%. Vahe esimese ja neljanda perioodi vahel on57%, mis on ebaloomulikult suur ja sellisesse ettevõttesse ei soovitaks küll investeerida. Sama näitavad ka kolmanda ja neljanda perioodi ROE arvväärtused, kuna investeeringu tasuvuseks peaks ROE olema vähemalt 15%, on aga vastavalt 9% ja 7%. 3.4. Pankrotitestid Pankrotiseaduse §1 kohaselt on pankrot kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Võlgnikku loetakse maksejõuetuks, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. (Internet http://www-1.mtk.ut.ee/doc/Finantsanalyys%20.pdf) 3.4.1. Edward Altmani mudel pankrotinäitaja 1.variant: Z on viie liidetava summa. 16 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine OÜ JALIANHE
ärinime või muud nime kasutada ainult koos sõnaga “pankrotis”. Pankroti väljakuulutamisel edastab kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registreerimisosakonnale ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, s.o pankrotiotsuse jt lahendid kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse ja väärtpaberite keskregistrisse võlgniku varale keelumärke seadmiseks või vara blokeerimiseks. Pankrotiseaduse alusel blokeeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud väärtpaberid või väärtpaberikonto. Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded vastavalt PankrS ettenähtud korrale. PankrS § 46 kohaselt otsustab haldur ka võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise jätkamise. Haldur ei või loobuda lepinguliste kohustuste täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge. Lepingu täitmise jätkamisest ja sellest keeldumisest
kiirmenetluse avaldus. Väga mõistlik on saavutada kohtuväline kompromiss ning üks võimalus on esitada võlgniku vastu pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse algatamise aluseks on võlgniku maksejõuetus. Pankrotiavalduse saab esitada ainult nõude osas, mis on selge, st puudub vaidlus nõude üle. Vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluse korras. 18 23. Pankrotihoiatus ning vastus pankrotihoiatusele Pankrotiseaduse paragrahvi 10 lg 2 tuleneb, et enne kohtule pankrotiavalduse esita- mist peab võlausaldaja saatma võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik kirjalikult vastab. Antud vastus ongi pankrotiavalduse esitamise aluseks. Autor toob välja võimalused, kuidas eeltoodud olukorras ettevõtet kaitsta pankroti- menetluse algatamise eest. Raamatus on ära toodud ka näidised pankrotihoiatuse 17, pankrotihoiatuse vastuse18 ning pankrotiavalduse19 kohta.
Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist ja kutsub kokku üldkoosoleku. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. 25. Pankrot ja pankrotimenetlus. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 58. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus 59. Juriidilise isiku pankrot..
Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 58. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus 59. Juriidilise isiku pankrot..
paragrahvile, siis on tegemist viitelise õigusnormiga. Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 12 Kitsendavad õigusnormid kitsendavad õigusnormide mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega.
vahetu ja tõsine, et ei jäta tehingu teinud isikule mõistlikku valikut. Raskete asjaolude ärakasutamiseks nim olukorda, kus tehing on tehtud füüsilise isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid ära kasutades. Talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel(liigkasuvõtlikud intressid). Teisele poolele või avalikkusele. 30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata,
juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu kohtumäärusega sundlõpetamise kohta muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 59. Juriidilise isiku pankrot Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus
o Eetiline - mida ühiskond ettevõtjalt ootab (hea käitumine vastavalt ühiskonna veendumustele ja tavadele - olla aus, rääkida tõtt, pidada kinni kokkuleppest, lubadus reklaami kaudu) o Filatroopiline - mida ühiskond ettevõttelt sooviks (vabatahtlikult võetud heategevad kohustused) Kas riik saab kohustada ettevõtet olema majanduslikult efektiivne? Saab küll, läbi pankrotiseaduse. 2. Kuidas võib liigitada ettevõtteid vastavalt oma suhtumisele (lähenemisele) sotsiaalsesse kohustusse? ® Fundamentaalne - Legaalne ja majanduslik kohustus Leiab, et peab austama seadusi ja maksimeerima kasumit. Ettevõte mõistab, et on mõnikord mõistlik võtta endale mõningaid lisakohustusi, kui sellest tulenev mainetõus tõotab ettevõttele ka ainelist kasu. Seda kasutavad enamik ettevõtteid.
Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. JURIIDILISE ISIKU LÕPETAMINE Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1.Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2.Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3.Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4.Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5.Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus
kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. 23. Mida tähendab teovõime, millal see tekib ja lõpeb : Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed
5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §- s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 47.Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral Käesoleva seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 118) tähenduses (edaspidi maksejõuetuks tunnistamine). Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
Teeme ettepaneku vähendada töö eest ettenähtud tasu 40 000.- krooni võrra ning lugeda meie vahelised eelnimetatud lepingust tulenevad arveldused teostatuks ning vaidlus lõpetatuks. Leiame, et Teie nõue on alusetu, nõue ei ole selge, nimetatud nõudes esinevad vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel, kokkuleppele mittejõudmisel hagimenetlusse korras kohtus vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 4 lg.1 ja Pankrotiseaduse paragrahvile 11 lg.3 p.2. Teie pankrotihoiatuses ei ole järgitud Pankrotiseaduse eelnimetatud sätteid. Oma otsusest palume teatada 10 päeva jooksul käesoleva vastuse kuupäevast arvates. Meie ettepanekuga mittenõustumisel oleme sunnitud esitama vastava hagiavalduse kohtusse. Lugupidamisega ___________________ AS ABC juhatuse liige 171
Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikartoteek- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. 2) äritoimikud- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel. 3) registritoimikud- registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik. Registritoimikus säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus. § 37. Registrikartoteek (1) Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. (2) Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast.
registrisse (nt. äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul
Annetus and, kink. Annetust tehakse põhiliselt heategeval eesmärgil. Kingitus -Võlaõigusseaduse § 259 sätestab kinkelepingu mõiste kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingi saajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Tegemist on tasuta võõrandamise lepinguga. Alates 01.01.2004 kehtiva Pankrotiseaduse § 111 käsitleb kinkelepingu tagasivõtmist, mille lõige 3 sätestab, et kohus võib tunnistada müügi-, vahetus või muu lepingu kehtetuks, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Erakonnaseadus §127 annab annetustele antud seaduse tähenduses eraldi mõiste, mille kohaselt annetus erakonnale on rahaline annetus, mitterahaline kingitus (s.h
Kohtulik men- reg eelkõige TsMS-s. menetletakse kui tsiviilasja. P seadus- annab ainult erisused. Reg eelk kohtuvälist menetlust, alates sellest, mis õigused on ajutisel halduril, kõik, mis tehakse varaga jne. Kohtuvälist men on rohkem p men-s. lisaks neile kahele seadusele, on veel üks seadus- tsiviiltäitemenetluseseadustik. Haldur varaga seoses peab vara müüma. Kõik, mis puudtab vara müüki, seda reg-b tsiviiltäitemen seadustik, erandid tulenevad pankrotiseadusest. Pankrotiseaduse kujunemine. Eesti I- 01.09.1992. Oligi eesti ajaloo I pankrotiseadus. Enne 1940ndat toimusid p menetlust, aga Eestis seadust ei olnud. Jäid kehtima Tsaari-Vene seadused, BES, p men reg kohtumen seadus, kaubandusliku kohtumen seadustikud. 1990ndate algus- ei olnud vana seadusi võimalik kasutada, mis oleksid sama maj olukorra jaoks kehtivad. On esimene turumajanduslik seadus, mida vastu võetakse. Ei olnud võimalik korrga teha hea seadus. Parandatud on kahel korral (suuremad
väiksem, siis negatiivne. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. ROE-d võib väljendada ka turuväärtuse baasil, st. omakapitali osa väljendatakse turuväärtuses. Mida suurem on jaotamata kasum, seda kiiremini ROE kasvab, sest säilitatud tulu on kõige odavam ja kõige lihtsamini kättesaadavam allikas. Jaotamata kasum tuleb reinvesteerida nõutava tulunormi alusel. Pankrotiseaduse (vastu võetud 10.06.1992) §1 kohaselt on pankrot kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnikku (kas füüsiline või juriidiline isik) loetakse maksejõuetuks, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankroti väljakuulutamisele Silvia Kuusk
istungitest; või b)kui ta annab tõotuse, või teeb avalduse või tunnistab mingil moel oma ustavust, kuulekust või poolehoidu mingi välisriigi- või suurriigi suhtes; või c)kui ta sooritab või aitab kaasa mingisugust akti sooritada või annab mingi akti läbiviimiseks nõusoleku, mille tõttu ta võib saada mingi välis- või suurriigi alamaks või kodanikuks, või omistab mingi välis- või suurriigi õigusi, privileege või immuniteedi; või d)kui ta on pankrotiseaduse mõttes maksujõuetu võlgnik; või e)kui ta on avalike rahade raiskaja, või mõistetud süüdi surmanuhtlusega või vähemalt kaheks aastaks sunnitööga karistatavas süüteos, või mõistetud süüdi valimistega seotud ebaseaduslike tegude eest; või f)kui temast saab käesoleva akti §15 määratletud mõttes ettevõtja või riigiteenistuja; või g)kui ta loobub oma kohast, esitades oma käega kirjutatud avalduse Koja
OÜ Videvik 100 000 eurot, AS Koit 50 000eurot ja töötajatele on maksmata kahe kuu töötasu, mis on 20 000 eurot. Lisaks on ta veel võlgu AS Kodu 30 000 eurot. PANKROTIAVALDUS . Kontrolli, mis eeldused peavad olema täidetud. Täitementlusi ei tule sisse. Kui vaja koostan pankrotihoiatuse. TÄHTAJAD! SANEERIMINE Füüsiliste isikute ajtise makseraskuse puhul on võimalik võlad ümberkujundada (laieneb ka FIE-dele). Pankrotiseaduse ja võlakaitse seaduse ümberkujundamine- pankrotiseaduses vabastatakse võlgnik 100% kõikidest kohustustest. Võlakaitseseaduses 100% kohustustest ei vabane. Juriidilist isikute puhul (eraõiguslike) – SANEERIMINE. Saneerimine- võlausaldaja, ettevõtja, kolmandate isikute kaitsmine. Kujutab endas abinõusid jätkusuutliku majandamise tagamiseks, makseraskuste ületamiseks. Seda kohaldatakse ainult eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Seadust ei kohaldata § 3 välja
juhtimine jms.) reguleerivad seadused; 2 avalik õiguslikud, s.t. majandustegevuse sisu ja riigi poolt sellele kehtestatud piiranguid (litsentsid, tegevuspaikade registreerimine jms.) reguleerivad seadused. ÄS reguleeribki kitsamalt majandustegevuse eraõiguslikku - s.o. kaubandusõiguslikku poolt. Seega ei saa nõuda, et ÄS reguleeriks kogu majandustegevust. ÄS ei ole ka mitte ainus majandustegevust reguleeriv seadus - samasse gruppi võib rühmitada raamatupidamise seaduse, pankrotiseaduse, kindlustusseaduse, krediidiasutuste seaduse. ÄS ei reguleerita ka kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on põhimõtteliselt samuti kaubandusõiguse reguleerimisobjektiks, kuid mille sätestamine peaks jääma võlaõigusseaduse hooleks. Kaubandusõiguse (äriõiguse), (Handelsrecht, commercial law) termin on paljuski traditsiooniline - sellena käsitletakse norme, mis reguleerivad ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses,
214. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara on vara mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. 215. Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses? Tagasivõitmisel tunnistab kohus pankrotiseaduse §-des 110114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Välistamine: Võlgniku valduses oleva teistele isikutele kuuluva vara tagastamine pankrotihalduri poolt (pankrotiseadus) 216. Kuidas toimub pankrotivara valitsemine? Pankrotihaldur valitseb vara. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamisesks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike
Vaatamata mõningasele piiratusele on rahanduslike suhtarvude analüüs väga kasulik instrument ettevõtte finantsolukorra hindamisel. Siiski peaks analüüsi teostav isik olema teadlik nendest võimalikest probleemidest suhtarvuanalüüsi puhul ning järelduste tegemisel neid arvestama. Finantssuhtarvud ei pruugi anda vastuseid küsimustele, aga aitavad teada saada, milliseid küsimusi küsida ja milliseid eesmärke püstitada (Higgins 1989, lk 61-62). 1.2. Pankrotiohu hindamine Pankrotiseaduse kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (Pankrotiseadus, §1 - 2). 23 Pankrotis ei ole midagi iseäralikku, see on majanduse loomulik osa. Maksejõuetusest saab
Autor tänab oma juhendajat ja Dr O. Tveretina (Karlsruher Institut für Technologie, Saksamaa) arutelude ja nõuannete eest. 5 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht Teoreetilises erialakirjanduses pankrotti defineeritakse erinevalt. Kuid autori arvates Eesti pankrotiseadus iseloomustab seda kõige paremini: ,,Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine" (4) Ettevõtte tarnimise-, tootmise-, turustamise- ja finantstegevuse protsessis toimub pidev
tühistamise tähtaegu. · Kahju hüvitamine (TsÜS § 101). Tehingu tühistanud isikul õigus reeglina nõuda teiselt poolelt usalduskahju hüvitamist. Eeldatakse, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast. Usalduskahju eesmärk panna kahju kandnud isik olukorda, kui tehingut ei oleks üldse tehtud (hüvitatakse eelkõige otseselt kantud kulud, mitte aga saamata jäänud tulu). · Tehingu vaidlustamine pankrotiseaduse (PankrS) alusel. PankrS fikseeritud normid (§ 109-114) täiendavad TsÜS-s fikseeritud kehtetuse aluseid. Tegu erinormidega TsÜS suhtes. PankrS alusel tehingute kehtetuks tunnistamine toimub üksnes kohtu korras, kus hagejaks on võlgnik pankrotihalduri isikus. Tehingute kehtetus PankrS tähenduses seotud vara tagasivõitmise instituudiga. Eelduseks kehtetuks tunnistamisele asjaolu, et tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve ning tehing on
oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1. Üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusel. 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalikõiguslik isik. 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ette nähtud eesmärgi saavutamisel. 4. Tähtaja saabumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt. 5. Muul alusel, mis on sätestatud põhikirjas, seaduses või ühingulepingus.
- Riigikohtu14.11.2002. a otsus nr 3-2-1-135-02. Samuti kolmandad isikud, kelle õigusi see rikub (TsMS § 3 lg 1 ja ÄS § 1771 lg 1). 5.13. Osaühingu lõpetamine ÄS § 201 kohaselt (on erinormiks TsÜS § 39 suhtes) osaühing lõpetatakse: · osanike poolt vastava otsuse vastuvõtmisel; · kohtuotsuse või -määruse alusel; · osaühingu pankroti väljakuulutamisega ei lõpe automaatselt, vaid pankrotiseaduse § 77 p 2-4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses otsustada võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine; · osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; · teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. 5.13.1. Sundlõpetamine Osaühing lõpetatakse kohtumäärusega (ÄS § 203) kui:
kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmine. Seega ei saa pärast eelmärke sissekandmist sissekantud keelumärge takistada eelmärke alusel kinnistu omandikande muutmist - Pärast eelmärget sissekantud keelumärge ei takista eelmärke maksmapanekut ka juhul, kui keelumärge tagab ajaliselt enne eelmärget sissekantud asjaõiguse (nt hüpoteegi) teostamist. - (16) Hagimenetlust reguleeriv pankrotiseaduse § 20 lg 3 ei kohaldu formaalses kinnistusraamatumenetluses. seega ei olnud menetlus peatunud seetõttu, et Hexanorile oli määratud ajutine pankrotihaldur ja keelatud vara ilma halduri nõusolekuta käsutada Riigikohtu otsus 3-18-13609, 2-18-13609 pöörata eelkõige tähelepanu p 10-16 - Eelmärge tagab võlaõiguslikku nõuet kinnistusraamatust nähtuva asjaõigusliku olukorra muutmiseks. See kaitseb õigustatud isikut kohustatud isiku, tema õigusjärglaste ja
Omal algatusel ei pea kohus registrikande õigusust kontrollima. Seadusliku esindaja esindusõiguse ulatus on määratud kas seadusega või kohtulahendiga, millega isik on eestkostjaks määratud. Näiteks määratakse eestkostja alaealisele või täisealisele piiratud teovõimega isikule kohtumäärusega ning selles kohtumääruses piiritletakse eeskostja poolt tehtavad tehingud ja toimingud. Pankrotihaldur ei ole 1.jaanuarist 2010 kehtivate pankrotiseaduse muudatuste järgi enam võlgniku seaduslik esindaja vaid iseseisev isik nii hagilises menetluses, mis on seotud pankrotimenetlusega (tagasivõitmine) kui ka hagita menetluses. Lepinguline esindaja Seadus loetleb kes võib olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks. Lepingulisele esindajale on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded. Kohtulahend 3-2-1-143-07, mis käsitleb esindaja vastutust ja õiguslikke tagajärgi, kui esindaja ei vasta seadusega esindajale sätestatud
tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. 3-2-1-94-14, p 14 tasaarvestus tahteavalduse ja kokkuleppega; tingimuslik tasaarvestus Hageja (pankrotihaldur) esitas hagiavalduse kostjate vastu, milles palus välja mõista põhivõlgnevus ja alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahaliste kohustuste täitmine kostjatele. Hageja leidis, et loovutamisega saadud nõuete tasaarvestamine ei olnud pankrotiseaduse (PankrS) § 99 lg 3 järgi lubatav. Maakohus rahuldas osaliselt hagiavalduse, jättes hageja alternatiivselt esitatud nõude rahuldamata, ning ringkonnakohus nõustus selle seisukohaga. Hageja pöördus Riigikohtusse. Eeltoodust tulenevalt leidsid kohtud õigesti, et võlgniku pankrotihaldur saab tagasivõitmise korras sekkuda võlgniku tehingutesse ja toimingutesse. Vastasel juhul asuks kohus laiendavalt tõlgendama seaduses ammendavalt loetletud tagasivõitmise aluseid, mis ei ole lubatud
Nimetatud korda, samuti teisi tsiviilseadustiku üldosa seadusega kehtestatud likvideerimismenetluse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seaduse vastavate ettekirjutustega, on otstarbekas rakendada ka ühingute puhul. Juhul kui likvideerimisel selgub, et ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerimiskomisjon esitama ühingu pankrotiavalduse, lisades sellele oma võlanimekirja vastavalt pankrotiseaduse §le 8. Seaduses ettenähtud juhtudel tuleb likvideerimisdokumendid esitada ka järelevalveorganitele (maksuametile jne.) Mittetulundusühingute likvideerimisel ei jagata allesjäävat vara ühingu liikmete vahel. Sellest nõudest ei tee mittetulundusühingute seadus erandeid ka ühingute liitude puhul. Likvideeritavate liitude vara ei jagata seaduse mõttest tulenevalt kollektiivliikmetena tema koosseisu kuuluvate ühingute vahel. Liitude likvideerimisel on selle nõude
Nimetatud korda, samuti teisi tsiviilseadustiku üldosa seadusega kehtestatud likvideerimismenetluse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seaduse vastavate ettekirjutustega, on otstarbekas rakendada ka ühingute puhul. Juhul kui likvideerimisel selgub, et ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerimiskomisjon esitama ühingu pankrotiavalduse, lisades sellele oma võlanimekirja vastavalt pankrotiseaduse §le 8. Seaduses ettenähtud juhtudel tuleb likvideerimisdokumendid esitada ka järelevalveorganitele (maksuametile jne.) Mittetulundusühingute likvideerimisel ei jagata allesjäävat vara ühingu liikmete vahel. Sellest nõudest ei tee mittetulundusühingute seadus erandeid ka ühingute liitude puhul. Likvideeritavate liitude vara ei jagata seaduse mõttest tulenevalt kollektiivliikmetena tema koosseisu kuuluvate ühingute vahel. Liitude likvideerimisel on selle nõude
annaabi.ee 
