Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad
Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg Liigid (2) – Kaubeldava finantsinstrumendi liigi järgi: Väärtpaberiturg Valuutaturg (FOREX) Toormeturg sh kullaturg Liigid (3): Asukoha järgi Maailma juhtivate finantskeskuste konkurentsivõime järgi Liigid (4) – Väärtpaberituru liigitus: Väärtpaberi liigi järgi
juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv pidurdunud, hakkas tekkima tööpuuduse oht, sest tarbijate nõudlus oli vähenenud. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all. Suured varud, mida ei saanud müüa, põhjustasid raskusi tootmise jätkamisel. (Kuum 2009) Kes oli võtnud riske, tootes liiga palju suurema kasumi saamiseks, pidi leppima, et siseturg ei vajanud tema tooteid nii palju. Majandusseisu paranemist loodeti ekspordi arendamises. Ülemaailmne majanduskriis
Õnnelik perekond-kas alkohol mõjutab seda? Minu nimi on Gerly. Ma olen kasvanud tavalises perekonnas, kus õhtuti laua taga istudes päevasündmusi arutati. Vahel ema ja isa vaidlesid, aga nii on paljudes perekondades. Ma usun, et alkohol sai mu sõbraks siis, kui isa läks pere pangalaenude tõttu Soome tööle ja ema jäi üksi koju noortemate lastega tegelema. Seetõttu jäin ma üksi ja tähelepanuta. Hilja õhtul istusin ma teleri ees ja lihtsalt vahtisin seda, ilma mingisuguse mõtteta. Ühtäkki tundsin, et ma ei suuda enam niimoodi edasi elada, kui perekond mulle enam absoluutselt tähelepanu ei pööra. Kõik algaski justkui lihtsalt, eimillestki... Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin
inglismaaga ning saavutada nn südamlik kokkulepe.venemaa rev.põhjused:poliitilised põhjused, majanduslikud probleemid, sotsiaalsed põhjused, rahvuslikud põhjused. Tulemused: ajakirjanduses vabanes tsensuuri alt. Riigiduuma valimised. Aktiivselt hakkaisd tegutsema poliitikad.USA sise-.presidentaalne vabariik. USA-d iseloomustad kiire,majanduslik ja poliitiline areng ning ühiskonnas valitses optimistlikud meeleolud. Raudteede ehitamine, põllumajandustoodede kokkuost ja töötlemisi ning pangalaenude süsteemi arenemine.välis:USA leidis, et kõik riigid peaksid liberaalse turumajandusliku kapitalismi mängureeglitest kinni pidama ning loobuma äri takistamist majanduslike meetoditega. Jõulike sekkumine Kesk- Ameerika riikide siseasjadesse. RAHVUSVAHELISED SUHTED:sõjalised liidud- keskriikide blokk (ka kolmikliit) Kujuneb välja 19. sajandi lõpus Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 1879.Saksamaa - Austria-Ungari liiduleping.
10.5. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 10. 0 kr Põhivara KOKKU 0 kr AK T I VA K O K K U 0 kr 0 kr PAS S I VA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 0 kr 11.2. Konventeeritavad võlakohustused 11.3. Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 11.4. Lühiajalised laenud krediidiasutustelt KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr 12. Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele 13.1. Hankijate tasumata arved 13.2. Vekslivõlad KOKKU rühm 13. 0 kr 0 kr 14. Mitmesugused võlad 14.1. Võlad tütar- või emaettevõtetele 14.2. Võlad sidusettevõtetele KOKKU rühm 14
on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele. 2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. (Kuum 2009) Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv pidurdunud, hakkas tekkima tööpuuduse oht, sest tarbijate nõudlus oli vähenenud. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all. Suured varud, mida ei saanud müüa, põhjustasid raskusi tootmise jätkamisel. (Kuum 2009) Kes oli võtnud riske, tootes liiga palju suurema kasumi saamiseks, pidi leppima, et siseturg ei vajanud tema tooteid nii palju. Majandusseisu paranemist loodeti ekspordi arendamises. Ülemaailmne majanduskriis
PÕHIVARA KOKKU 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Võlakohustused 0 0 Tagatiseta võlakohustused 0 0 Konverteeritavad võlakohustused 0 0 Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 0 0 Lühiajalised laenud krediidiasutustelt 0 0 Ostjate ettmaksed toodete ja kaupade eest 0 0 Võlad hankijatele 0 0 Hankijatele tasumata arved 0 0 Vekslivõlad 0 0 Mitmesugused võlad 0 0
ja mõtlema ning kaaluma oma kulutuste tegemist. Ehk siis ei toimu sellist ületarbimist nagu siin mõni aeg tagasi näha oli. Loodi isegi asjakohane lauamäng nimega"Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!" Kui vaadata Eestimaa äärealasid või "vaesemaid" piirkondi siis avaneb suhteliselt masendav pilt. Külapoed on suletud, majad on lagunenud- elu on praktiliselt välja surnud. Noored on kolinud linnadesse, kus on veel võimalik tööd saada ja pangalaenude eest soetatud eluasemetes patriootlikult ja emotsioonivaeselt vegeteerida. Paljud on aga kolinud Eestist üldse minema ja ei vaata enam siiapoolegi, paljud aga töötavad mujal maailmas, et oma oskustele ja teadmistele vastavat tasu saada. Kui numbreid vaadata, siis on hämmastav, et viimastel aastatel on meie tööjõust töötanud väljaspool Eestit 2,3-2,5%, see on 15 000- 17 000 inimest, kellest oskustöölisi on umbes 60%. Just palk ongi see, mis
võlanõustaja juurde. Mõned aastad tagasi tehti isegi saade ,,Võlast vabaks'' TV3s, kus käsitleti samuti võlahätta jäänud inimesi ja nende laenuga seotud probleeme. Saade oli üpriski efektiivne, enamik peresid said tänu nn võlanõustajale oma heale järjele tagasi ja läksid eluga edasi pigem ülesmäge, mitte enam allamäge. Põhiliselt olidki saates pered, kes olid hätta jäänud kas kiirlaenude, pangalaenude või muude laenude tõttu. Kuna paljud inimesed ei tea seadusi, mis tähendab ka oma õigusi, siis tänu sellele on neid inimesi kerge ka ninapidi vedada, näiteks kui tekib pangalaenuga võlg, siis seal võivad olla päris suured intressid ja viivised, aga inimesed ei tea, et laenusummat ületavat intressi ei tohi nõuda, siis tuleks teada oma õigusi, pöörduda kohtusse või siis maksegraafiku tegemisel mittenõustuda selliste tingimustega
tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine Sisseveo piiramine Väljaveo suurendamine Raskendati pangalaenude saamist Rahareform (margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega) Peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus Uus majanduspoliitika andis tulemusi – majandus arenes tõusujoones, kasvas sõltumatus Venemaast, algas sulandumine Euroopasse Tööstuses Likvideeriti hiigeltehased Uued ettevõtted ja tööstusharud arvestasid Eesti toorainega nt: põlevkivi – keemia ja kütusetööstus
Ja kuigi ta ka püüabki mõelda rohkem headele asjadele, poeb tahtamtult ligi just see, mida oled teinud oma elus valesti või tegemata jätnud. Nüüd saab ta aru miks tema vana isa omal ajal sügavalt ohkas, kui nägi kuidas poeg viinast ja lärmakatest sõpradest seltsi otsis. Nooruses käis läbi pea aga ainult mõte, et mis see paps seal ohib. Palju on unetuid öid, mil ta mõtleb kas tema lapsed ja lapselapsed ikka saavad hakkama oma pangalaenude ja autoliisingutega. Tõeliselt tähtsad ei ole uhked majad, autod ja suvilad. Nende suurte asjade varjus on inimesed, kes on meile kallid. Aastaid on noored emad üritanud võimalikult ruttu tööle minna, mitte lapsega koos olla, temaga koos rõõmu ja kurbust tunda. Sageli panevad ema selle valiku ette just rahaprobleemid. Lapsel võib olla palju uhkeid ja suuri mänguasju, kuid olulisemad nendest on vanemate kallistused ja head sõnad. Peaksin ka ise õppima oma väikeselt õepojalt,
hakkama saada. Seda on näha ka kaubanduskettide sooduskampaaniatest, kus poole odavama kohvipaki või kana pärast oleks nagu kodusõda lahti läinud. Järsku ollakse nägema hakatud oma rahakoti tõelist seisu, mis peegeldub väga hästi minu arvates näiteks kaubanduses müüdavate toodete etikettidelt. Asi on ikka nii hull juba, et vorstist enam naljalt liha ei leiagi. Laste saamise soovid on jäänud tahaplaanile ja asendunud pangalaenude pärast välisriikides tööd rügavate kodanikega. Just toimetulek on hetkeolukorra märgusõna- toimetulek kohustustega, pangalaenudega, perega, iseendaga. Paralleeli peredes toimuvaga võib tõmmata siinkohal Euroopa Liidus hetkel toimuvaga. 2 Euroopa- mis edasi?
a) Õige b) Vale 4. Joonis 22 (vt EKP majandusülevaade 2/18 lk 28) iseloomustab raha pakkumist. Jooniselt ilmneb, et vaatlusalusel perioodil on raha pakkumine suurenenud. a) Õige b) Vale 5. Joonis 22 (vt EKP majandusülevaade 2/18 lk 28) iseloomustab raha pakkumist. Jooniselt ilmneb, et vaatlusalusel perioodil on laenud erasektorile pidevalt vähenenud. a) Õige b) Vale 6. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude intressimäärad püsisid 2017. aastal ja 2018. aasta alguses endiselt rekordmadalal tasemel või selle lähedal. a) Õige b) Vale 7. 2014. aasta juunis kuulutati välja EKP krediidileevendusmeetmed. Selle aja jooksul on pankadelt mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude koondintresside määrad langenud üldiselt palju enam kui turuintressi viitemäärad, mis näitab, et rahapoliitika meetmete mõju ülekandumine pangalaenude intressidesse on paranenud. a) Õige
Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku · Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest · Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad 11 · Kokku · Mitmesugused võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele · Kokku · Maksuvõlad · Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad
d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 8 Kui mingil põhjusel on joonisel 1 kauba X hind 7 €, kui suur oleks antud kauba pakkumine? Vastus esita täisarvuna ja raha sümbolit ära vastusesse lisa! 9 9 Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 20 %? 100 / 20 = 5 Correct Answer Unknown 10 Kas pangalaenude oluline intressimäära tõus suurendab elamuehituse kasvu? Vali üks: Correct Answer Unknown Tõene Väär 11 Mida tähendab mõiste spekulatiivne rahandus? Vali üks: a. firma põhitulud saadakse börsitehingutega b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui laenud c. firma laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital
Seega ohustab majapidamiste laenumaksevõimet kõige enam baasintressimäära tõus, mis suurendab majapidamiste laenu tagasimakse kulu. Hinnanguliselt on majapidamiste aastane intressikulu 2011. aasta lõpus kõrgemat baasintressimäära ja väiksemat laenumahtu arvestades ligi 32 miljoni euro võrra suurem ning intressikoormus ulatub 4,3%ni. Varade kvaliteet Varade kvaliteedi situatsioon on viimasel ajal muutunud paremaks. See tähendab, et suurim pangalaenude osa, mis moodustab üle 90% kogu laenuportfellist, on nüüd paremal majandusolukorras kui paar aastat tagasi. Selles osas on pangalaenud ilma liisingute ja faktooringuteta. Pankade varade kvaliteedi paranemine sõltub paljudest faktoridest, kuid kõige olulisem on see, et viimasel ajal on taas osa laenukliente maksejõuliseks muutunud. Oluline roll pankade laenuportfelli seisukorras on kinnisvara sektoril. Majanduslanguse alguses
Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2006 2007 2006. aasta eelarve näitas riigi tugevat majandust ja terviklikku arengut. Riigieelarve maht oli ligi 61,2 miljardit krooni, tulud ja kulud olid tasakaalus, eelarve oli jätkusuutlik ja professionaalselt ette valmistatud. 2006-l aastal jäi pangalaenude kallinemine minimaalseks ja laenukasvu tempo oli hoogne. Krooni nominaalkurss jäi tööstusriikide vääringute suhtes keskmisena muutumatuks ja see soodustas tervikuna majanduskasvu. Eluasemekulude kasv tõi kaasa kogu teenustekorvi kasvamise. Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks. 2007
1. Aastatel 1994 -1996, mil aastane puudujääk püsis 5 -7 protsendi piirides, kaeti enamus puudujäägist otseste välisinvesteeringutega 2. Tõusufaasis 1996-1998 a. tulid otseste investeeringute asemel esiplaanile pangalaenud ja portfelliinvesteeringud. Hansapanga ja Ühispanga aktsiad!! 3. 1998 2000 aastatel domineerivad sissetulevates kapitalivoogudes otseinvesteeringud. Portfelliinvesteeringud on minimaalsed, ning pangalaenude kapitalivood on muutunud laenude tagasimaksmise tõttu negatiivseks. 4. Alates 2001. aastast on valitsus hoidnud osa oma vahenditest välispankades, seetõttu on negatiivsed kapitalivood ka real "Muud investeeringud". Stabilisatsioonifondi vahendid hoitakse välispankades. 5. Sajandivahetusest on Eesti pangandus väliskapitali käes ja odavat laenuraha hakkas 2005 aastast suhteliselt palju sisse tulema. Sisetarbimine ja import kasvas, kiirenes inflatsioon 6
· Töötunnid tundide arv, millal tehakse tööd · Tootlikkus - näitab töö efektiivsust. SKP inimese kohta III Uus, teadmistepõhine majandus 1. Uue majanduse fenomen (infokast 3.1) Rääkides uuest majandusest me räägime maailmast: 1) milles inimesed töötavad peaga, mitte kätega; 2) maailmast, milles kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalse konkurentsi; ja seda mitte vaid jooksukingade ning laptopide osas vaid ka pangalaenude ning teiste teenuste osas, mida ei saa sisse pakkida ning postiga saata; 3) maailmast, milles innovatsioon on tähtsam kui massitoodang; 4) maailmast, milles investeeritakse mitte uutesse masinatesse vaid uutesse kontseptsioonidesse või nende loomise meetoditesse; 5) maailmast, milles kiired muutused on konstantsed; 6) maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest;
Samuti puudub likviidsete varade reserv, mis on vajalik rahavoogude kriisi korral rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasa- kaalustamiseks. Kuigi analüüsitava ettevõtte käibevarad on aasta-aastalt suurenenud, kui 2003. aastal olid need 7 598 130 krooni, siis 2005. aasta lõpuks 10 160 176 krooni, on ka lühiajalised kohustused iga aastaga suurenenud pikaajaliste kapitalirendi kohustuste ja pikaajaliste 38 pangalaenude tagasimaksete osas järgmisel perioodil, samuti on suurenenud võlad hankijatele. Kui aastal 2003 oli lühiajaliste kohustuste summa 3 127 207 krooni, siis aastal 2005 juba 10 818 242 krooni (ASi Even majandusaastaaruanne 2003-2005). Kreditoorse võlgnevuse pikkus (Valem 5) näitab, kui kiiresti täidab ettevõte oma kohustusi hankijate ees. Suhtarv peaks ületama raha laekumisväldet kauba ostja peaks olema ettevõttele kauba eest tasunud, et ettevõtte saaks omakorda tasuda hankijatele
200 000 ruutmeetrit nailonist kangast, 2050 terasest posti ja 145 kilomeetrit terasest kaablit. 1976 aasta 10. septembriks, oli töö lõpetatud. Kuid Christo ja Jeanne-Claude pidid maksma 60000 dollarit trahvi kuna neil ei olnud ranniku regiooni luba. Kogu projektile kulus neil 42 kuud. (www.christojeanneclaude.net) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 10 8. 1977-1978 1977. aastal tegelesid Christo ja Jeanne-Claude peamiselt pangalaenude tagasimaksmisega ja raha kogumisega. Kuid samal ajal tegelesid nad ka tuleviku projektide nagu: Berliini Reichstag'i ja Pariisi Pont-Neuf'i pakkimise planeerimisega. Samal ajal võtsid nad ka ette projekti Wrapped Walk Ways, mis pidi katma jalakäijate teed Kansases. Installatsioon algas esmaspäeval, 2. oktoobril 1978. aastal ja lõppes kolmapäeval, 4. oktoobril. Selle projektiga kattis paar ligi 4,5 kilomeetrit kõnniteid Loose Park'is. Kokku läks vaja 12 500
sirutatakse käsi laenuraha järele. Majanduskasvu niisugune hirm muidugi ei õhuta. Riik tormas kriisi ajal pangandust päästma. Nüüd on rehkendatud, et see aktsioon läks ühiskonnale maksma 45-48 mld marka. Sellest 4 mld marka jääb keskpanga kanda, ülejäänu rahva peale.Kui Soome võlgnikud ei suutnud enam helduse ajal antud laene lühendada, surusid pangad üha vintskemalt võlgnikke ning keerasid elujõulistelegi laenukraani kinni. Soome ettevõtlus oli end aga rahastanud just pangalaenude abil. Nii hukutati lama ajal ka täiesti hea tervisega ettevõtteid. Soomlased olid kogu sõjajärgse aja harjunud elama pideva majanduskasvu keskel. Kriis viis inimesed niisugusesse kitsikusse, et lama- aastail, 1991-1993, hakati rekordiliselt säästma. Lamast ülesaamine Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele,
vähenema. Püsivhindades arvestatuna suurenes tööstuskaupade müük aastatel 1995–2000 67%, toidukaupade jaemüük aga kõigest 26%. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Kaubakategooriatest kasvasid rohkem mootorsõidukite, nende varuosade ja kütuse müük. Võrreldes 1990. aastaga sõiduautode arv 2003. aastaks Eestis peaaegu kahekordistus. Teisisõnu oli sõiduauto keskmiselt igal kolmandal inimesel Eesti 1,4 miljonist elanikust. Peamiselt tingis autode hulga elatustaseme tõus, aga ka pangalaenude ja liisingute populaarsuse kasv, mille põhjuseks oli omakorda laenutingimuste lihtsustumine. Autoturu kasvu näitasid ka uued tanklad ja automüügikeskused. Eesti iseseisvuse algul levinud pruugitud autode sissetoomine Euroopast asendus järk-järgult uute autode müügiga. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Aastatuhande vahetusel innustasid Eesti suuremad pangad tarbimist madalate püsikuludega elektrooniliste järelmaksukaartide (Ego, Magnet jt) turulepaiskamisega
riigi vastu puudub neil täielikult. Kreeka ei oleks tohtinud avalikult öelda, et Euroopa, meil ei ole teid vaja, te teete meie rahva elu väga raskeks ja põhjustate neile alusetult kannatusi, kui te nende palku kärbite. Sest kreeklased ju ise, vabatahtlikult ei oleks oma riigi jaoks järelikult midagi sellist olnud nõus, enne Euroopa sekkumist, tegema. Samuti ütles Kreeka valitsus Euroopa Keskpanga otsuse kohta, mille kohaselt ei aktsepteeri ta Kreeka võlakirju pangalaenude tagatisena ja, et selle eesmärk on avaldada survet kõneluste osapooltele ja Kreekale. See on võrreldav uue auto ostmisega. Kui salongist välja sõidad ja avarii teed, siis sulle ju ei maksta sama summa, mis sa just hetk tagasi auto eest välja maksid. Sama moodi on ka pankrotis Kreekaga. Ei saa maksta võlakirjade eest seda summat, mis oleks makstud siis, kui Kreeka ei oleks olnud pankrotis. 4
mõnusat teenust raske saada kliente. · Tulevikus pakkuda külalistele lapsehoiu · Klientide vähesus võib oluliselt teenust mõjutada meie tulu poolt. · Arendada koostööd teiste teeninduses · Müügitulu vähesus võib raskendada tegelevate ettevõtetega pangalaenude tagasi maksmist · Hoida hinnad konkurentsivõimelised ja · Pakutav toote kvaliteet ei rahulda paindlikud klientide ootusi. 4. ETTEVÕTTE MISSIOON, VISIOON, EESMÄRGID Klubi missioon Meie missioon on iga kliendi esteetilise ideaali loomine. Ideaali otsinguil ei piira me end olemasolevate tehnoloogiate ega lahendustega, vaid leiame uusi kujutlusi, mis peegeldavad ja
iseloomustab ettevõtte aktsiaid 22. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus, investeeringute tasuvusaeg. Raha ajaväärtuse (time value of money)kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali)kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 kus Ký tagasimakstav summa; Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intressmingi perioodi (tavaliselt aasta)
tegevusalasid ning töötleva tööstuse harusid. Püsivhindades mõõdetuna kasvasid nii eratarbimine kui ka investeeringud veelgi kiiremini kui 2005. aastal. 2006. aasta esimesel poolel mängis sisenõudluse kasvu hoogustumises põhirolli kinnisvarasektor. Teisel poolaastal oli eratarbimise kasv veidi jõulisemgi kui esimesel poolaastal, ent investeeringud jagunesid majanduses ühtlasemalt. Kokkuvõttes ületas sisenõudluse kasv ikka veel suureneva pangalaenude mahu toel taset, mida võiks jätkusuutlikuks pidada.Välisnõudlus oli viimaste aastate kõrgeim ning ekspordikasv oli jätkuvalt kiire. Kaupade väljavedu enam nii hoogsalt ei suurenenud kui 2005. aasta sügisel, mil see kiirenes (püsivhindades mõõdetuna) hüppeliselt 20%lt 3035%ni. Kaubaekspordi kasvutempo jäi 2006. aasta sügisel ja talvel esimest korda üle mitme aasta alla 10%. Kaubagruppide ja tegevusalade kaupa oli kasvukiirus väga erinev
Järgmiseks aastaks pleneeritakse müüdavate arvu kasvu 20% müügihinna tõusu 5% Müüdud toode kulu moodustavad sellel aastal 35 000 EUR Järgmisel aastal tõusevad elektri- ja toorainetehunnad ning 1 toode valmistamiskulu tõuseb 10% võrra Üldhalduskulud,mis sellel aastal moodustasid 4 000 EUR,alanevad 10% võrra. Turustuskulud moodustavad mõlemal aastal 6% netokäibest( müügitulust) Pangalaenude inressid moodustavad mõlemal aatal 1 000 EUR Ettevõttel on sel aastal põhivarasid 15 000 EUR ning amorteseeritakse 20% aastas lineaarsel meetodi Järgmise aasta algul investeeritakse põhivarasse aasta algul täiendavalt 3 000 EUR Arvutage järgmiseks majandusaastaks planeeritav kasum(kahjum) ettevõttes. 1 2 2 Müügitulud 50,000 63000
Riik aga sooviks teada (kontrollida?), milline on ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Kliendid ja ka tarnijad soovivad veenduda ettevõtte tootmise või teeninduse kvaliteedi tagamises. Uute projektide või suurema laienemise (ühinemised, uued turud jms) puhul tuleks kindlasti teha kapitali eelarvestamist ja investeeringuanalüüsi. Ettevõtte põhitegevuse efektiivsuse ja tasuvuse tõstmiseks tuleks regulaarselt aga teha kulutasuvuse analüüse. Pangalaenude või toetuste taotlemisel on oluline analüüsida ka ettevõtte jätkusuutlikkust. Äriplaanide ja arengukavade koostamisel on analüüs vältimatu. Analüüsi põhjal selgitatakse tulemused ja tõlgendatakse olukorda. Võib väita, et vaid finantsaruannetest ei piisa, üha rohkem nõutakse majandusaastaaruande lisades selgitusi ettevõtte tegevuse ja tulemuste erinevate aspektide kohta. Analüüs on vajalik lisaks muudele põhjustele ka nö ootamatuste vältimiseks.
Partnerkaardi intressitulu 142 123 114 NGI kontserni kontsernikonto 116 106 91 intressitulu Omanikulaenu intressitulu 20 0 0 Sidusettevõtjalaenu intressid 0 7 0 Muud finantstulud 3 2 1 Pangalaenude intressikulu -2 840 -1 906 -1 765 Kapitalirendi intressikulu -79 -51 -24 NGI kontserni intressikulu -12 0 0 Muud finantskulud -35 -51 -108 Finantstulud sidusettevõtja 180 205 150 aktsiatelt Kasum (kahjum) enne
a. tuua välja riikide tehnoloogilise arengu kiirus b. elimineerida riikide hinnatasemete erinevus SKP mahu arvestamisel c. tuua välja tehnoloogia mõju SKP kasvu d. näidata valuutakursi muutuste mõju SKP arvestusel Solow majanduskasvu teoorias on kesksel kohal kapitali ja tööjõu suhtarv (kapitalivarustatus töötaja kohta). Lisanduvat tarbimist, mis toimub peale kasutatava tulu suurenemist, nimetatakse piirtarbimiskalduvuseks (MPC). Intressi käsitletakse pangalaenude puhul kui tasu krediidivahendite kasutamise eest. Majandusarengu peamiseks tegururiks on a. tööviljakuse kasv b. madal maksumäär c. välisinvesteeringute suurenemine d. elanikkonna juurdekasv Ujuva (vabalt kujuneva) valuutakursi eeliseks on see, et a. annab rohkem võimalisi rahapoliitika kaudu juhtida majandustsüklit b. vähendab valuutakursi volatiilsust c. vähendab inflatsiooni d. annab välismajandustegevusele suurema stabiilsuse kui fikseeritud vahetuskurss
Panga valik ja vahetus Finantsjuhile on suhted pangaga väga olulised. Igat ettevõtet huvitab, et võimalikult kõik panga üksused, mida ettevõte kasutab, oleksid võimalikult vastutulelikud, ning tehingute vahendamisel saab neid usaldada, kui nad suudavad vältida vigu ning seejuures suudavad seda teha mõõduka tasu eest. Oluline on, et pank suudab ettevõtet konsulteerida finantsprobleemide ja keerukamate tehingute korral. Koostöö pangaga on tähtis ka pangalaenude saamiseks ning kokkulepeteks mõõdukate tagatiste osas. Pankasid on väga erineva suurusega ja reeglina suudavad suured pangad pakkuda mahukamat teenuste paketti, kuid samas on suhtlemine nendega tavaliselt keerulisem. Suurt panka ei huvita väga väikekliendid, sest need ei anna pangale piisavaid äri võimalusi.Väikeettevõtetel ja ka alustavatel ettevõtetel on kindlasti keerukas saavutada hea positsioon mõnes
negatiivse väärtusega. Seega valemis sisulise poole pealt vaadatuna tuleb võtta absoluutväärtus. 24. Intressikandvate kirjete prognoosimine Lühiajalised kohustused algavad intressikandvate laenukohustustega. Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Kuigi tavaliselt esineb ettevõtetel ka lühiajalisi võlakohustusi, siis antud juhul käsitleme vaid pikaajaliste pangalaenude ja kapitalirendikohustuste tagasimakseid järgmistel perioodidel. Raamatupidamisreeglite järgi peab arvestama pikaajalistest intressikandvatest kohustustest välja järgmisel aastal tasutava osa ja panema selle lühiajaliste kohustuste reale. 25. Võlgade ja ettemaksete prognoosimine Lühiajaliste kohustuste all olevad võlad ja ettemaksed sisaldavad üsna erinevaid kirjeid: võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele ja maksuvõlad. Finantsjuhtimises kutsutakse neid
Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Võlaõigust tõendavad väärtpaberid: · Võlakiri kujutab endast sisuliselt võlgniku (võlakirja emitendi) kohustust võlausaldaja (võlakirja omaniku e investori) ees maksta viimasele tema käest saadud vahendite kasutamise eest intressi ja tagastada kustutustähtajal põhivõlasumma. Võlakirjade emiteerimine on pangalaenude ja liisingu kõrval üheks peamiseks laenufinantseerimise vormiks. · Vekslid on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma, kas maksetähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Vekslid võivad olla intressi kandvad või mittekandvad. Intressi mittekandva veksli nimiväärtus sisaldab põhisummat ja intressisummat, see tähendab, et vekslid saadakse kõrgema väärtusega kui nõue, mille tagatiseks veksel antakse
põhikonstrueerimise ja ennistamisega seotud remonttöid, samuti elektrisüsteemide ennistamist. Toetus katab kõigest 10% tööde maksumusest. Et taotleda rekonstrueerimistoetust, peab korterelamu kohta olema teostatud tehniline ülevaatus. Toetuse eraldamine toimub kohalikele omavalitsustele esitatavate taotluste alusel. Eelnevalt peab olema sõlmitud sihtasutusega KredEX koostööleping. Paneelelamute ja suurte korrusmajade puhul on lahenduseks eriti soodsate pangalaenude saamine. Ehituslaenu maksimaalne pikkus on 30 aastat ja intressid on 8-10%. Pank nõuab garantiisid hüpoteegi ja küllalt kõrge sissetuleku näol. Seega pole tegu kõige optimaalsema lahendusega. Ükski lähenemisviis eluasemepoliitikas või eluasemereformile pole majandusliku efektiivsuse seisukohast teistest parem või halvem, küll aga on võimalik silmas pidada, et kiired reformid toovad alati kaasa murranguid ja pingeid ühiskonnas, eriti ühiskonna haavatumates gruppides
hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 24. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus. Raha ajaväärtuse (time value of money) kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0 o kus Kı – tagasimakstav summa; o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus. (lk 157-166, TMJ_Raha_ajavaeaertus) · Raha ajaväärtuse (time value of money) kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid · Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. · Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 o kus Ký tagasimakstav summa; o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus. (lk 157-166, TMJ_Raha_ajavaeaertus) · Raha ajaväärtuse (time value of money) kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid · Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. · Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 o kus Ký tagasimakstav summa; o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
Seetõttu antud juhul ei saa siin mingit konkreetset valemit olla, sest sõltub eelkõige ka sellest, kuidas ettevõte planeerib kaibemaksu tasumist. Mingisuguse umbmaarase tulemuse võib saada jargmise valemiga: 39. Mille järgi planeeritakse pikaajalised kohustused? Pikaajaliste kohustuste all esitame kaks kirjet. Pikaajalised laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine on sisuliselt finantsjuhtimise otsus. Neid ei saa planeerida seosesse ei muugikaibe ega kuludega. Pangalaenude ja rendimaksete tagastamine toimub reeglina annuiteedimeetodil (mis tahendab, et laenu lõpupoole hakkab tagasimakse suurenema ja seega laenujaak kiirenevalt vahenema!) ja vastavalt kokkulepitud tagasimaksegraafikule. Samuti tuleb neid planeerides tahele panna seda, et jargmise aasta tagasimakstava osa tuleb automaatselt kanda luhiajaliste kohustuste alla (pikaajaline seega vaheneb), mis tahendab ka seda, et intressikandvate laenukohustuste muutumist tuleb tervikuna kasitleda. Kui otsustatakse
34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus. (lk 157-166, TMJ_Raha_ajavaeaertus) Raha ajaväärtuse (time value of money) kontseptsioon põhineb tähelepanekul, et makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajastamise momendiga. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0 o kus Kı – tagasimakstav summa; o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma)
väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0
Annuiteet (annuity) on rida võrdsetes summades laekuvaid või tasumisele kuuluvaid makseid teatud arvu aastate jooksul st annuiteedi põhitunnus on, et igaaastased maksed on ühesuurused. Praktikas võib selliseks rahavooks olla näiteks võlakirjadelt saadavad või makstavad intressid. Perpetuiteet (perpetuity) on annuiteedi nüüdisväärtuse erivorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu. Praktikas võib selliseks rahavooks olla näiteks eelisaktsiatelt makstav või saadav dividend. Pangalaenude ja liisingu puhul on väga tavaline perioodiliste ühesuuruste maksete tasumine pangale. Nende maksete suuruse arvutamiseks antud intressimäära, laenusumma, tagasimaksete kordade ja laenutähtaja juures kasutatakse annuiteedi nüüdisväärtuse valemit: 1 1- n 1 (1 + i ) n PVA = A t
Järgmisena leitakse kättesaadav laenusumma: PV = 50000 (1 - 1 12%) = 44000 krooni. Viimasena leitakse perioodiliselt tagastatava põhisumma makse: 50000 PP = = 4167 krooni. 12 Annuiteetmeetodi puhul on maksed alguses väiksemad kui teistel toodud meetoditel (diskontomeetodil on perioodilised maksed küll kõige väiksemad, aga kogu intress tuleb ette ära maksta). 23 24 Antud kaasusest järeldub, et pangalaenude aastane ekvivalentne intressimäär on kõrgem kui laenulepingus sätestatud nominaalne intressimäär. Intressimäära erinevus tuleneb laenu arvestuse metoodika erinevustest ja sellest, kui mitu korda aastas laenu põhiosa tagastatakse. Antud kaasuses ei arvestatud aga laenu võtmise kuludega, mis suurendavad veelgi nominaalse ja tegeliku aastase ekvivalentse intressimäära erinevust. Kulude arvestamisel intressimäära sisse tuleks kindlasti kasutada arvutifunktsiooni XIRR. 9.4
23 0,07 FV3 = 25000 1 + = 30731 krooni. 2 Nüüd tuleb otsida intressimäära, mis annaks sama vastuse ka liitintressimäära valemi asemel lihtintressimäära valemit kasutades. See intressimäär ongi aastane ekvivalentne intressimäär: FV3 = 25000 (1 + 0,0764 3) = 30731 krooni. Aastase ekvivalentse intressimäära leidmine on aktuaalne pangalaenude puhul ning lühiajaliste finantseerimisotsuse tegemisel (sh debitoorse võlgnevuse juhtimisel). Sellest räägitakse pikemalt lühiajalise finantsplaneerimise ja pangateenuste peatükis. Eespool toodud näited olid elementaarsed, aga intressiarvestuses on igasuguseid nüansse. Neisse tasub süveneda, kuigi üldine käsitlusviis annab peaaegu sama vastuse, eriti väiksemate rahasummade puhul.
aktsiad. 38 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA 39 Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused Nõuded ostjate vastu Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgneval perioodil Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt “-” Ebatõenäoliselt laekuvad arved Ostjate ettemaksed Mitmesugused nõuded Võlad hankijatele Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Mitmesugused võlad Nõuded sidusettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega
23 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused Nõuded ostjate vastu Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgneval perioodil Ostjatelt laekumata arved Laenud krediidiasutustelt "-" Ebatõenäoliselt laekuvad arved Ostjate ettemaksed Mitmesugused nõuded Võlad hankijatele Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Mitmesugused võlad Nõuded sidusettevõtetele Võlad sidusettevõtetele
seega on konkreetsele kinnisvarale keerulisem õiglast hinda leida. Mida homogeensem on ehitis, seda lihtsam on määrata kinnisvarale ühtset hinnataset. (Kask 2000: 251) Majandusteadlased on ühisel seisukohal, et krediidi tsükkel toimib paralleelselt majandusaktiivsuse taseme ja kinnisvara tsükliga. Iacoviello ja Neri (2010) tuvastasid USA andmete põhjal tugeva seose majandusaktiivsuse ja eluasemeturu vahel. Kui kinnisvara on suures mahus finantseeritud pangalaenude toel, võib majanduslanguses kinnisvarahindade langemine põhjustada pankadele likviidsusriske, mis muudab majanduse ja finantssüsteemi ebastabiilseks (Cocconcelli, Medda 2013: 392). Selles kohta on olemas laiaulatuslik kirjandus ning empiirilised uurimused, mis käsitlevad antud kolme sektori omavaheliste seoste kirjeldamist. Kinnisvarasektori käitumismustrite ja tsüklilisuse parimaks hindamiseks on arvutatud kinnisvara hinnamuutusi iseloomustav indeks. Kinnisvara hinnaindeks on üheks
väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0
väärt rohkem kui sama summa selle saamisel aasta pärast. Esmapõhjuseks, miks praegune rahasumma on väärt rohkem, on see, et praeguse summa saab kohe investeerida, teenimaks tulu (intressi), ja teiseks välistab see riski, et tulevikus saadav raha jääb laekumata. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0
annaabi.ee 
