Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võlanõustamise vajalikkus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt?
  • Milles siis seisneb ikkagi võlanõustamise vajalikkus?
  • Miks ma räägin et päästetud inimesi?
TALLINNA MAJANDUSKOOL
õigusteenistus
VÕLANÕUSTAMISE VAJALIKKUS
Akadeemiline essee
Tallinn 2014
Võlanõustamine on hea abikäsi raskes finantsmajanduslikus olukorras olevatele isikutele või peredele . Võlanõustamine aitab isikuid ja peresid, kes ei suuda enam omal jõul toime tulla, kelle võlad on kasvanud üle pea või kes on selle poole juba teel.
Võlanõustamine on üldiselt tasuta mitterahaline teenus, mida pakub kohalik omavalitsusüksus, Euroopa Sotsiaalfond ning on ka teisi juriidilisi isikuid, kes võivad pakkuda võlanõustamist, aga võivad võtta selle teenuse eest ka raha.
Mis puhkudel läheb kõige sagedasemalt vaja abi võlanõustajalt?
  • paljud, kes on võtnud näiteks sms-laenu, ei suuda seda ära maksta, võlad kasvavad üle pea ja intress muudkui tõuseb ja tõuseb;
  • samuti õppelaenud;
  • liisingud , järelmaksud;
  • väikelaenud või eluasemelaenud;
  • trahvid ;
  • viivised, intressid ;
  • üürivõlad jne.

Võlanõustaja ongi see spetsialist, kes osutab professionaalset abi, et ennetada neid võlgasid või likvideerida need ja suunata, kuidas tulla toime edaspidi.
Milles siis seisneb ikkagi võlanõustamise vajalikkus?
Võlanõustamine on mõeldud eelkõige neile, kes ei suuda enam oma laenude maksmisega hakkama saada või kes tunnevad , et vajavad professionaalset abi võlgade ennetamiseks.
Võlanõustaja põhiliseks tööks on klientide nõustamine nii silmitsi, telefoni- ja internetiteel, samuti on nõustaja tööks võlgade ennetamine ning ka töö hindamine ja kvaliteedi tagamine.
Võlanõustamise protsess võib olla päris pikk ja aeganõudev, terviklikult on sel neli elementi: finantsjuriidiline võlanõustamine, psühhosotsiaalne võlanõustamine, elulis-praktiline nõustamine ja ennetav nõustamine.
Võlanõustamise nõustamisalastest elementidest lähemalt:
  • Finants -juriidilisel nõustamisel tutvutakse võladokumentidega ning tehakse kindlaks kui palju võlgnik võlgu on ja kellele, seejärel vaadatakse üle lepingud , mille alusel võlga nõutakse ja kas on ka alust, kaitstakse võlgnikku seadusandlikult, ja stabiliseeritakse pere majanduslik olukord.
  • Psühhosotsiaalne nõustamisel püütakse leida põhjus, miks üldse satuti võlgadesse ja analüüsitakse selle tagajärgi, proovitakse leida lahendus sellele, muutes inimeste käitumismanöövreid ja rahalisi kulutusi.
  • Elulis-praktiline nõustamine seisneb üldiselt pere eelarve koostamises, selle jälgimisel, planeerimisel, samuti väljaminekute kulude kokkuhoidmisel.
  • Ennetav nõustamine seisnebki võlgade tekkimise ennetamises, luues parema pildi finantsolukorrast, inimese suunamine erinevatele koolitustele või kursustele, isiksuse tugevdamine. 1

Eestis on tegelikult võlahätta jäänud isikud ja pered väga aktuaalne teema, mille jaoks ongi loodud mitmed üksused, mis aitavad hättajäänud inimesi - Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, MTÜ Võlanõustajad ja teised võlanõustamiskeskused ning juriidilised isikud.
Peale majanduskriisi Eestis tekkis eriti palju makseraskusi peredel ja muudel isikutel, isegi Pangaliit nõudis aastaid tagasi VÕS-i eraldi nõuet - isikutele, kes ei suuda maksta oma laene vms ning kes soovivad võlgade jaoks maksepuhkust, vähendamist, nendele peaks olema kohustuslik minna võlanõustaja juurde.
Mõned aastad tagasi tehti isegi saade ,,Võlast vabaks’’ TV3s, kus käsitleti samuti võlahätta jäänud inimesi ja nende laenuga seotud probleeme. Saade oli üpriski efektiivne, enamik peresid said tänu nn võlanõustajale oma heale järjele tagasi ja läksid eluga edasi pigem ülesmäge, mitte enam allamäge. Põhiliselt olidki saates pered, kes olid hätta jäänud kas kiirlaenude, pangalaenude või muude laenude tõttu. Kuna paljud inimesed ei tea seadusi, mis tähendab ka oma õigusi, siis tänu sellele on neid inimesi kerge ka ninapidi vedada, näiteks kui tekib pangalaenuga võlg, siis seal võivad olla päris suured intressid ja viivised, aga inimesed ei tea, et laenusummat ületavat intressi ei tohi nõuda, siis tuleks teada oma õigusi, pöörduda kohtusse või siis maksegraafiku tegemisel mittenõustuda selliste tingimustega. Seepärast ongi hea, kui teadmatuses või enne suure otsuse tegemist pöördutakse võlanõustaja poole.
Võlanõustaja on pädev, läbinud vastava kõrgahariduse sotsiaaltöö alal ning on õppinud võlanõustamist või läbinud vastava koolituse.
Makseraskustesse sattumisel võib olla väga palju erinevaid elulisi põhjusi nt:
  • ettearvamatud sündmused, kas pere ülalpidaja kaotab töö, samal ajal on seljas suur pangalaen, teised erinevad järelmaksud, samuti võib olla makseraskustesse tekitaja haigus või surm, lahutus , mida me ette ei näe;
  • äritegevus, mis pole õnnestunud, kus ei osatud ette näha või planeerida oma finantsseisu ja äritegevust. Samuti võib tekkida makseraskus omaenda lollusega, ei osata lihtsalt toime tulla oma majapidamisega – ostetakse kokku palju erinevaid asju, mida tegelikult ei pruugigi olla vaja, nt riideid , mis on suure allahindlusega, mida ostetakse vaid odava hinna pärast, aga kasutust ei leia, samuti muud vidinad;
  • paljud inimesed proovivad elada üle oma varju st nõuavad endalt liiga palju, a la et mul peab olema auto, maja, uus telefon, uus arvuti, mida tegelikult endale lubada ei saa ja seejärel tekivadki makseraskused.

Selle kõige juures tulebki mängu võlanõustaja, kes saab neid inimesi aidata, ta aitab koostada perele eelarve, kuidas paremini majandada ja toime tulla, aitab neil välja selgitada nende õigused ja kohustused, võib aidata koostada maksegraafikuid võlgnikul ja aitab suhelda erinevate ametiasutuste ja kohtutäituritega, et võlg saaks makstud, samuti saab taotleda võlausaldaja maksepuhkust võlgnikule.
Hiljuti käis uudistes ka läbi teemakohane arutelu, et hetkel on Eestis üle 50 000 elaniku, kes on võlgu siis kas pangale või kiirlaenude firmadele. See arv on ikkagi võrdlemisi suur, mistõttu panebki see muretsema. Võlanõustajate juures käib päris väike arv inimesi, näiteks Mustamäe sotsiaalosakonda pöördub keskmiselt 10 inimest kuus, seega oleks vajalik võlanõustamist rohkem
meedias ja välja tuua, sest enamik inimestele ei tule selline asi pähegi, aga inimesed kuuleksid sellest rohkem ja oleksid teadlikud, et see on ka tasuta, oleks kindlasti ka rohkem päästetud inimesi2.
Miks ma räägin, et päästetud inimesi? Kuna suured laenud ja võlad võivad lõppeda väga halvasti, mis tähendab, et heal juhul tekitavad laenud lihtsalt masendust ja depressiooni, aga see pole kaugeltki kõik. Mõned pered jäävad oma majast, autost, põhimõtteliselt kogu varast ilma ja võivad jääda tänavale kodutuks, mõni peab lihtsamaks ka lõpetada oma elupäevad, sest ei saa enam kuidagi endaga hakkama.
Võlgnikele ja võla ennetamiseks on loodud spetsiaalne lehekülg internetis: www.võlanõustaja.ee
Samuti on palju teisi erinevaid internetisaite, kust saab abi.
Kunagi pole liiga hilja!
1 Pajumägi.H. Sotsiaalõiguse üldosa. Tallinn 2013, lk 39.
2Võlanõustamine Mustamäe linnaosas. http://www.parimintress.ee/volanoustamine-mustamae-linnaosas .
Võlanõustamise vajalikkus #1 Võlanõustamise vajalikkus #2 Võlanõustamise vajalikkus #3 Võlanõustamise vajalikkus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liane Tsimmer Õppematerjali autor
Akadeemiline essee

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................

Majandus
Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v

Majandus
ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED
50
doc

ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik

Ettevõtlus
Ettevõtluse alused
60
doc

Ettevõtluse alused

ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu

Ettevõtluse alused
Pangandusõigus
36
doc

Pangandusõigus

Pangandusõigus 12.09.2007 Aine lõpeb arvestusega. Kõigepealt kodutöö, mille tähtaeg on 16 okt. Üks kontrolltöö ka, 7. nov! Kodutööst räägime täpsemalt järgmine kord. Põhimõtteliselt on tegu referaadiga. Kontrolltöö 20 % valikvastustega, edasi definitsioonid ja veel midagi. Pangandusõiguse mõiste. Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Panka

Õigus
Lastekaitse seaduse hindamine
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused
Tänapäeva sotsiaalprobleemid
90
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

 Eluasemekulude kasv  Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa  Avalike eluruumide erastamine  (Osaliselt) denatsionaliseerimine – elamispindade tagastamine omanikele. Suhtumine tagastamisse kahtlev (Poola – endised omanikud sakslased)  Riigi eemaldumine elusasemesektorist  Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades  Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris  Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem  Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s)  Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom:  Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun