Kreeka uue valitsuse toimingud (0)

Kreeka uue valitsuse toimingud

Kreeka on parlamentaarne vabariik, ning kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Alates 1950 kuni 2008 aasta majanduskriisini, edestas Kreeka oma majanduskasvuga enamikke Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks.
Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust , mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist , otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk.
Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 aasta juunis oli Kreekas esimene parlamendihääletus, kus arutati kasinusprogrammi detaile, mis kindlustaksid riigile edasise finantsabi. Arutluses kinnitati maksutõusud, palgakärped, erastamiskavad ja avaliku sektori kärped. Eelnõu poolt hääletas 155 saadikut 300-st ja vastu oli 136 saadikut. Tänu hääletustulemustele sai Kreeka 12-miljardise osamakse 110-miljardisest laenust. Kuid sellest ei piisanud .
2012 aastal leidis Kreeka, et ta ei tule jätkuvalt oma majandamisega toime, ning vajab järjekordset laenupaketti. 2012 aasta veebruaris kiitis Kreeka parlament heaks ebapopulaarse kärpekava, mida Euroopa Liit, rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Euroopa keskpank nõudsid 130 miljardi euro suuruse säästupaketi eeltingimusena. Kärpekava poolt hääletas 199 ja vastu 74 parlamendiliiget. See tulemus oli ootuspärane, kuna valitsusse kuulunud sotsialistide PASOK-il ja konservatiivide Uuel Demokraatial oli 300-kohalises parlamendis kokku 236 häält. Säästumeetmete vastu hääletas 43 valitsuserakondade liiget, kes kõik heideti erakondade teatel parteidest välja. Kui pöörata tähelepanu sellele, et parlamendis on kokku 300 liiget, siis olles eelnevalt kuulnud räägitavad, et Eestis peaks riigikoguliikmeid vähem olema, arvan ma, et hetkel on Kreekas neid liigagi palju, kes kõik tahavad ju palka saada.
Eeltingimusteks olid miinimumpalga 22-protsendiline langetamine (alla 25- aastastel noortel taheti palka langetada 32 protsenti), vallandamise hõlbustamine ning maksu- ja pensionireform . Pange tähele, et langetatakse miinimumpalka ja noortel koguni 32 protsenti. 2015 aasta seisuga on Kreeka miinimumpalk 683,76 eurot. Sellest 32 protsenti moodustab 218,8032 eurot ja kõige väiksemaks miinimumpalgaks teeb see 464,9568 eurot. Võrdluseks Eestiga on meie miinimumpalk 2015 aasta seisuga 390,00 eurot. Eestlastele ei tundu see kuigi hullem, sest meie ei saa ka nii palju miinimumpalka kui võlgades vaevlevad Kreeka riigi kodanikud.
Lisaks sellele tõsteti Kreekas pensioniiga 65-lt 67-le eluaastale. Nähti ka ette kärpeid 4,5 miljardi euro ulatuses riigiametnike tasude arvelt, kelle palkadeks kulus riigil 26 miljardit eurot aastas. Samuti pidi parlament toetama ka Kreeka pankade rekapitaliseerimist, mis tähendab teatud ulatuses riigistamist. Lisaks sellele tuli Kreekal toetada ka võlakirjade vahetust, milles lepiti erapankadega kokku. Lepe pidanuks kustutama umbes 100 miljardit eurot Kreeka 350 miljardi euro suurusest võlast, mis on 175 protsent SKT-st. Kreeka on praeguseks saanud kaks päästepaketti kokku ligi 240 miljardi euro ulatuses.
Andmed Kreeka riigielarve defitsiidi kohta on olnud olemas juba 1970-ndate keskpaigast. See tähendab, et Kreeka on iga aasta kulutanud rohkem kui ta on teeninud . Põhjus peitub selles, et riigis on tehtud pidevalt üle oma võimete käivaid sotsiaalkulutusi. Huvitav on ka see, et riigiametnik , olles kutsutud televisiooni vestlusele, eitab oma süüd selles kriisi, ning ütleb, et tema palka ei tohi vähendada. Loomulikult on ametnikul õigus nii väita, kui tema süüd ei ole tõestatud. Kuid antud olukorrast loen ma välja, et ametnik ei saa riigis valitsevast olukorrast aru, sest lõppkokkuvõttes on ju tema üks lüli, kes peaks tahtma, et riik võlakriisist välja tuleks.
Täpselt samal alusel julgen ma väita, et ka riigi rahvas ei adu, mis nende kodumaal valitseva majandusega lahti on. Selge on see, et Kreeka valitsus pidi teadma oma valimislubaduste ajal, et nad ei saa oma lubadusi täita. Näiteks tõsta palku või pikendada puhkusi. Loomulikult läheb rahvas kaasa sellega, kes mida paremini lubab. Just poliitikud on need, kelle vahendusel peaks rahvas kokku hoidma ja eelkõige mõistma, miks kärped on vajalikud. Kuid jällegi, kas Kreeka teeb rahvaga koostööd?
Pärast parlamendipoolset heakskiitu kärpekava suhtes, korraldasid ametiühingud streike, tööseisakuid ja meeleavaldusi parlamendihoone ees Ateenas. Lisaks kõigele hõivasid protestijad ka Riikliku Trükikoja, et takistada seaduse ilmumist. Kreeka, on nimelt selline riik, kus erinevalt Küprosest ja mõnedest teistest riikidest, peab palkade kohta käiva seaduse uuesti välja andma, kui tekib vajadus palkade muutmiseks.
2014 aasta detsembri kuu seisuga esitas Kreeka peaminister , Antonis Samarase, presidendi-kandidaadiks Stavros Dimase, kuid ta ei saanud parlamendis toimunud hääletusel vajalikku toetust. Parlamendi 300 liikmest hääletas peaministri esitatud kandidaadi poolt 168 saadikut, kuigi vaja oleks olnud 180 häält. Vastu hääletas 132 saadikut, mis tähendab, et ees ootavad erakorralised valimised.
Seniste populaarsusküsitluste järgi peaks valimised võitma vasakradikaalne SYRIZA partei lubadusega teha lõpp säästumeetmetele ja erastamisele ning alustada selle asemel riigi kulutuste suurendamist, sealhulgas pensione ja palkasid tõstes. Kreekale 240 miljardit eurot laenanud Euroopa Liidule ja IMF-le on SYRIZA aga lubanud selgeks teha, et senistel tingimustel see abi jätkuda ei saa ja kuigi partei liidri Alexis Tsiprase sõnul ei soovi ta eurost loobuda , olevat selline variant siiski arutlusel. Ja õhus oli ka ähvardus , et kui laenuandjatega tingimuste muutmine läbi ei lähe, võidakse osa laenust korstnasse kirjutada.
Saksa rahandusminister, Wolf- gang Schäuble vastas, et ükskõik milline on tulevane valitsus, peab ta kinni pidama eelkäija antud lubadustest. Schäuble ütles, et nad jätkavad Kreeka abistamist raskete reformide teel.
2015 aasta jaanuaris toimunud valimistel võitiski vasakradikaalne kasinuspoliitikavastane erakond SYRIZA paremtsentristliku Uue Demorkaatia ees. Pole raske ette kujutada, mis just kasinuspoliitikavastane erakord võitis. Küllap ikka oma lubadustega mõjutada parlamenti, kes loodavad, et erakonna juht Alexis Tsipras suudab teha läbirääkimisi Euroopa Liiduga, et arutada uuesti Kreeka laenutingimused läbi. Tsipras lubas, et nüüd kus ta on võimule saanud, on troika Kreeka jaoks minevik , viidates siinkohal Euroopa Liidule, rahvusvahelisele valuutafondile (IMF) ja Euroopa Keskpangale.
Pärast Alexis Tsiprase asumist peaministriks, lubas ta parlamendis kõneledes, et ei palu Euroopa Liidult ja rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) laenuabiprogrammi pikendamist ja kuulutas sellega säästuaja lõppenuks.
Ühe esimese asjana teatas Kreeka rahandusministriks saanud Yanis Varoufakis, et ministeeriumi võetakse tööle tagasi 595 „vallandatud“ koristajat. „Vallandatud“ seepärast, et ministeerium hakkas koristusteenust ostma erafirmadelt, kuid tööta jäänud koristajad said 75 protsendi ulatuses palka edasi. Nüüdaga pääsevad nad täispalgale tagasi, nagu veel umbes 3500 säästuajal koondatud riigitöölist. Sellisest käitumisest võib järeldada, et kulusid hoiti kokku ainult 25 protsendi ulatuses. Ma leian, et 75 protsendi ulatuses palkade edasi maksmine tekitas riigile veel suurema kahju, kui saja protsendilise palga maksmine. Seda sellepärast, et koristajad ei teinud midagi selle heaks, et oma palk välja teenida. Teiseks tehti kulutusi veel erafirmadele, et nad koristamisega tegeleksid. Kui asjasse on segatud erafirmad, siis tekitab see minu silmis umbusaldust. Samahästi oleks võinud koristajad oma tööd teha.
See ei ole tegelikult esimene apsakas. 2011 aastal avastasid kreeklased , et vähemalt 4500 surnud isikut on saanud aasta jooksul pensioni ühtekokku 16 miljoni euro eest. See näitab, et Kreeka, kui riik, ei oska majandada ja raha lugeda.
Mis puudutab riigitöötajaid, siis pensionide maksmisest surnutele järeldub, et töötajatel on mugav elu. Seda näitab tegelikult ka minu kogemus, kui ma Kreekas käisin. Turistina soovisin rohkem linnas ringi käia ja uusi paiku avastada . Kui aga mõnes kohvikus oli plaanis peatuda , siis avatud kohvikuid keset päeva praktiliselt ei olnudki. Inimesed ei jõua lihtsalt sellise palavusega päeval töötada ja see on fakt. Mina käisin Kreekas 2009 aastal, mil riigivõlg ei olnud teab mis aktuaalne teema. Aga ma ei usu, et nad tänaseks päevaks on hakanud päevasel ajal rohkem tööd tegema.
Veel lubas Alexis Tsipras, et lõpetab või tühistab kohustuslikus korras tehtud reformid , milleks on nn 13. pensioni taastamine, alampalga tõstmine, kriisi aja algul ühekordne, siis alaliseks muudetud omandimaks kaotatakse.
Tsipras rääkis, et „Laenuprogramm on läbi kukkunud,“ ja lubas parandada haavad, mille 240 miljardi euro laenamise eest nõutud säästumeetmed on tekitanud. Laenuprogramm lõpeb 28. veebruaril ja Kreekal oleks sealt veel saada veidi üle seitsme miljardi euro. Selleks aga oleks vaja kokku leppida programmi pikendamises, kuid Taiprase valitsus on lubanud laenumiljardeid enam mitte juurde võtta. Tsipras usub, et suudab Euroopa partneritega paari päeva jooksul kokku leppida nn sildlaenud, mis hoiaks riiki pinnal, kuni lepitakse kokku Kreekale sobilikes tingimustes. Sillana peab valitsus silmas õigust väljendada uusi lühiajalisi võlakirju suuremas mahus kui praegu piiriks seatud 15 miljardit eurot. Ühtlasi soovib valitsus saada Euroopa Keskpangalt 1,9 miljardit eurot kasumit, mida on Kreeka võlakirjadelt teeninud. Selle kohta öeldakse, et võlgnik ei tee võlausaldajatele ettekirjutusi vaid vastupidi.
Sel sillal edasi astudes loodab Kreeka kui mitte riigi võlakoormast suuremalt jaolt vabaneda , siis vähemalt tingimused ümber leppida, nii et tagasimaksed lükkuksid kaugemale või makstakse ainult intresse. Euroopa Liidu juhid pole veel väljendanud valmisolekut Kreeka nõudmistele vastu tulla. Seni on valitsuse prioriteet „humanitaarkriisiga tegelemine“. See tähendab näiteks tasuta toitu ja elektrit umbes 300 000 inimesele, kes on kõige suuremas kitsikuses, siis miinimumpalga tõstmist 750 euroni 2016 aastaks ja nii edasi.
Eesti Päevaleht tõi oma 10. veebruari 2015 aasta artiklis välja ka selle, et Kreeka on hakanud uuesti nõudma, et Saksamaa maksaks reparatsiooni Teise maailmasõja ajal Kreekale tekitatud kahju eest ja tagastaks ka nn okupatsioonilaenu, mille järgi Kreeka keskpank andis Saksamaale kulda ja rahalisi ressursse. 1938 aasta hindades oli seda 3,5 miljardi dollari jagu, mis praegu on 54 miljardit eurot.
Sõjakahju suuruseks 1938 aasta hindades on hinnatud 108 miljardit praegust eurot. Seega kokku 162 miljardit eurot, aga ilma protsentideta. Koos protsentidega sooviks Kreeka kogunisti 600-700 miljardit eurot ehk ligi kaks korda rohkem, kui on praegune umbes 320-miljardine riigivõlg. 1960 aasta kokkuleppe järgi maksis Lääne-Saksamaa Kreekale reparatsiooni 115 miljonit marka, mis on 59 miljonit eurot. See on isegi loogiline, kui Kreeka käib välja vana asja, mis võiks nende võlakoorma kustutada ilma, et nad ise oma rahvast peaks humanitaarkriisi äärele viima. Teisest küljest on see veidi ka absurdne, kaasuse kontekstis aga huvitav. See olekski üks võimalus, kuidas Kreeka päästaks oma riigi pankrotist.
Tsipras on siiski välja käinud ka mõned tulusid suurendavad ja kulusid kärpivad meetmed. Näiteks plaanitakse suurele kinnisvarale kehtestada uus maks, loodusressurssidest saadud tulud suunata pensionifondi, riigi autoparki vähendada ja nii edasi.
Euroopa parlamendi esimees Martin Schulz ütles selle peale, et kui Kreeka peaks ühepoolselt katkestama oma kokkulepped, siis ka teine pool ei pea enam oma kohustusi täitma. Sellisel juhul peatatakse rahavoog Kreekasse ja Ateena ei suuda ennast enam finantseerida. Just selle pärast tuleb Kreeka peaministri Alexis Tsiprase valitsusel täita Kreeka ja euroala vahelisi kokkuleppeid. Alles siis on ülejäänud euroala riigid nõus rääkima Kreekale järeleandmiste tegemises.
Kreeka rahandusminister vastas selle peale, et Saksamaa ei pruugi kreeklasi usaldada , aga ta peaks nad ära kuulama . Minister lubas, et Kreeka eelarve jääb edaspidi alati plussi, lisaks lubas ta suuri reforme ning korruptsiooni ja onupojapoliitika väljajuurimist. Peale selle lõigu kirjutamist mina enam Kreekasse ei usu. Sel lihtsalt põhjusel , et austus eelkõige enda ja oma riigi vastu puudub neil täielikult. Kreeka ei oleks tohtinud avalikult öelda, et Euroopa, meil ei ole teid vaja, te teete meie rahva elu väga raskeks ja põhjustate neile alusetult kannatusi, kui te nende palku kärbite. Sest kreeklased ju ise, vabatahtlikult ei oleks oma riigi jaoks järelikult midagi sellist olnud nõus, enne Euroopa sekkumist, tegema. Samuti ütles Kreeka valitsus Euroopa Keskpanga otsuse kohta, mille kohaselt ei aktsepteeri ta Kreeka võlakirju pangalaenude tagatisena ja, et selle eesmärk on avaldada survet kõneluste osapooltele ja Kreekale. See on võrreldav uue auto ostmisega. Kui salongist välja sõidad ja avarii teed, siis sulle ju ei maksta sama summa, mis sa just hetk tagasi auto eest välja maksid. Sama moodi on ka pankrotis Kreekaga. Ei saa maksta võlakirjade eest seda summat , mis oleks makstud siis, kui Kreeka ei oleks olnud pankrotis.
Malta rahandusminister Edward Scicluna ütles, et kui peaks minema nii, et Kreeka ei ole nõus abilaenu pikendamise tingimustega ja laenu üldse mitte tagasi maksma, siis on Saksamaa ja tema liitlased valmis laskma Kreekal euroalast lahkuda. Saksamaa, Holland ja teised nõuavad, et Kreeka näitaks vastu solidaarsust, mida teised liikmesriigid on tema vastu näidanud. Saksamaa on teravalt kritiseerinud Kreeka praegusi otsuseid, öeldes, et riik peab kindlamalt oma kärpekava järgima. Samas on Kreeka veendunud, et vana rada ei saa käia. Ka Ameerika Ühendriigid survestavad Kreekat ja euroala riike, et jõuda võlakõnelustes kokkuleppele.
Kuid ikkagi ajab Kreeka vastu öeldes, et nad on hästi valmistunud sammudeks, mis võivad nende finantsstabiilsuse ohtu seada. Nad ei saa nõustuda sellise eelarvekärpega, mille kiitis heaks eelmine valitsus. Samas jälle, usuvad investorid, et Kreeka nõustub abilaenu pikendamise tingimustega, kuna Kreeka võlakirjade ja aktsiate hind on tõusnud iga päevaga. Loomulikult on ilma võlata lihtsam edasi toimetada, kuid poliitika on protsees, kus elu peab elama nii, et ühe valitsuse aeg ei paneks kohustusi uuele valitsusele. Kreekas sellega ei ole arvestatud ja nii ongi see võlg hiiglaslikult suureks kasvanud. Keegi ei taha vastutada ja tegelikult on need, kes peaksidki vastutama ammu pensionil, sest võlad hakkasid ju 70-ndatest peale.
Kui Kreeka peaks euroalast lahkuma , siis kahtlemeta oleks see Euroopa Liidu ühtsusele raske kuid samas näitaks see Euroopa Liitu tugevamast küljest. Kreeka elab praegu Euroopa rahadest. Kui nad lahkuksid, siis peaksid nad saama isseisvalt hakkama. Võibolla oleks mõistlik tagasi astuda, kui nende majandus paranemismärke näitab. See oleks teiste liikmesriikide suhtes aus. Muidugi ei saaks Kreeka sellega oma võlgadest lahti, võlg tuleks ikka tagasi maksta.
Samas, kui eurotsoon hakkab tänu võlglastele aina vähenema, ei ole see ka majanduslikult otstarbekas, sest riike, kes makse maksavad jääb järjest vähemaks . Nii võib juhtuda, et Euroopa Liit sureb tänu oma võlglastele välja.
Täna keeldub Euroopa Kreeka võlga kustutamast, sest nad tahavad näha Kreeka rahandust toimivana. Ma leian, et see otsus on Eroopa poolt kõige mõistlikum. Pankroti puhul muidugi laenu juurde ei anta , kuigi on ka selliseid lahendeid, kus haldur on seda teinud. Teine võimalus oleks muidugi raugemine, kuid mis saaks siis kui riik lõpetab oma pankroti raugemisega. Likvideerida Kreekat ju ei saa, või saab?
Veebruari lõpus toimus liikmesriikide seas hääletus, millega otsustati, kas anda Kreekale abiprogrammi pikendust või mitte. Saksamaa parlament kiitis Kreeka abiprogrammi pikendamise heaks. Saksamaa ja Kreeka suhted ei ole tänaseks päevaks kõige paremad, kuigi Berliin on toetanud Ateena finantsprobleeme 65 miljardi euroga alates 2010 aastast. Saksa meedias pilatakse kreeklaste laiska eluviisi, Kreekas aga meenutatakse Natsi-Saksamaa tekitatud kahjusid Teise maailmasõja ajal. Kolm aastat tagasi kriisi ajal käis Angela Merkel Ateenas visiidil, kus teda võrreldi Natsi-Saksamaa omaaegse liidriga.
Kreeklased võivad ju saksalasi karmi finantsdistsipliini nõude pärast vihata, kuid väsimus pidevalt vastuhakkavast Kreekast on jõudnud ka Saksa parlamenti. Sakslased ütlevad, et oleme 21. sajandi kogukond ja peame tegema kõikvõimaliku, et hoida Euroopat koos nii kaua kui suudame ja tooma Euroopat kokku veel ja veel kord. Väga õige ütlemine, sest Euroopa Liit ongi ju selle eesmärgiga loodud, et olla liitlased ja abistada üksteist.
Kreeka abiprogrammi pikendamise kiitis heaks 542 saadikut, mis on suurim toetus Bundestagis pärast kriisi algust, kui tõrvatilk oli samuti olemas – 32-st vastu hääletanud saadikust oli 29 riigikantsler Angela Merkeli kristlikud demokraadid , mis näitab, et Saksamaa seadusandjad on väsinud Kreeka üha korduvast päästmisest, kui päästetav ise seda justkui ei tahagi.
Pärast Bundestagi heakskiitu lubas Alexis Tsipras, et nad hakkavad kõvasti tööd tegema. Ateena lubas samuti täita endale võetud rahalised kohustused ning viia ellu reforme. Kreeka peaministri sõnul on taaskord käes aeg ellu viia reforme, mida Kreeka vajab ning mida siiani ükski valitsus ei ole varem muude kohustuste ja mõjuvõimsate huvide tõttu teha üritanud. Valitsusjuht lubas, et tema sotsiaalse päästmise valitsus alustab järelejätmatuid jõupingutusi rahandusliku ja sotsiaalse õiguse taastamiseks samal ajal riigi sissetulekuallikaid suurendades. Tema sõnul hõlmab see tagamist, et kreeklased maksaksid makse, ehitaksid üles tõhusa riigiaparaadi, oleks tagatud teenetepõhisus, läbipaistvus, sotsiaalne tundlikkus ja kartellide lammutamine .
Tegelikkuses oleme kõik neid lubadusi juba kuulnud. Euroopas räägib Kreeka ühte juttu ja kodumaal, oma rahvale, hoopist teist juttu. Ma leian, et kauem selline asi jätkuda ei saa. Euroopa tõesti soovib, et Kreeka oma raha otstarbekalt kasutaks ja välistatud ei ole, et ka teised riigid, olles end lõhki laenanud, jäävad samasugusesse hätta nagu Kreeka. Edaspidine oleneb sellest kuidas riigid ennast majandada suudavad, kui Euroopa Liidule on vaja hakata raha tagasi maksma. See on tulevik ja Kreekast peab saama järgmise 27 liikmesriigi pretsedent, sest kõik on Euroopa Liidult raha saanud.
6