Riskid majanduses (1)

xxxxx
RISKID MAJANDUSES
Essee majandusalustes
Juhendaja : xxxxx
Tallinn 2009
Iga ettevõtmine, mis me teeme, on rohkem või vähem seotud riskiga, sest me hindame riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu.
Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk.
Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. ( Paas 2000:5)
Rahvusvaheliselt on riikide majandused omavahel väga seotud ja see seotus tiheneb veelgi. See tähendab aga seda, et riigid sõltuvad üha enam teineteisest ja riskid majanduses võivad lähtuda ka naaberriikidest. Rahvusvahelisel turul lisanduvad riskid võivad esmapilgul väga kasuliku tehningu muuta hoopis kahjumiks.
Välismajanduslikud riskid võivad olla poliitilised, majanduslikud, riikide õigusaktidest tulenevad või finantsilised .
Raamatus Hirjel, Jana „Välismajanduslikud riskid“ on kirjeldatud põhjalikult ja mitmekülgselt kõiki ettetulevaid riske seoses teistesse riikidesse eksportimisega ja rahvusvahelisel turul kauplemisega. Neid riske on väga palju ja enamikku neist ei saa me elimineerida , kui soovime arendada oma äri välismaal.
Poliitiline risk võib olla sõda, blokaad , boikot, mida põhjustab kahe või enama riigi vaenulikkus. Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk – streik , rahutus, kodusõda, valimistega seotud rahutused jm. Poliitiliste riskide alla kuulub veel maksmiskeelurisk, kui ei lasta oma võlgu tasuda neil, kes tegelikult on maksevõimalised; embargorisk, kui riik ei luba eksportida või importida teatud kaupu jm. (Hirjel 1996)
Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse.
Õiguslik risk tekib sellest, et äripartnerid asuvad erinevate õigussüsteemidega riikides. Õiguslikke riske saab maandada korrektsete ja mõlema riigi asjaolusid arvestavate lepingute sõlmimisega.
Majanduslikud riskid on tururisk, krediidirisk , transpordirisk, hinnarisk , varustamis- või vastuvõtmisrisk, asukoharisk, asendamisrisk. (Hirjel 1996)
Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerub teistele toodetele , toote halb kvaliteet või konkreetne sortiment ei vasta ostja soovidele, müügivarustajad või ostjad on valed, turustamisaeg on vale. Tururiski saab maandada turutingimuste kohta informatsiooni kogumisega kohalikelt elanikelt, otsekontaktidega välismaal või turu-uuringutega. (Hirjel 1996)
Hinnarisk on hinnamuutusest tingitud risk, mis tekib seoses palgamuutustega, varustamishäirete, poliitilise hinnakujunduse või toodete maailmaturu hinna muutustega . Hinnariski saab vähendada pikajaliste väliskaubanduslepingutega, hinna sidumisega turutingimuste muutustega, hinnakindlustustehingutega. (Hirjel 1996)
Varustamis- või vastuvõtmisrisk võib tuleneda nii eksportija kui importija poolelt, kui ei peeta kinni tähtaegadest, kogustest, kvaliteedist jne. Selle maandamiseks tuleb hankida infot partneri kohta, partneri pangainformatsiooni kohta, tähelepanu pöörata spetsiaalse pangagarantiiga lepingutele, kasutada akreditiivi. (Hirjel 1996)
Transpordirisk tähendab seda, et avarii, sõja või muu sündmuste tõttu saab kaup teel kahjustada või läheb hoopis kaduma. Selle vältimiseks tuleb sõlmida transpordikindlustusleping.
Asukoharisk on seotud konkurentidega võrreldes erinevate kuludega ekspordis või impordis - kui on makstud liiga kõrgeid palkasid, töötajad on liiga palju streikinud, liiga kõrged maksud , ekspordikeeld või kõikuv vahetuskurss. Asukohariski maandamiseks kasutatakse otseinvesteeringuid müügiturule ja litsentside kasutamist. (Hirjel 1996)
Valuuta väärtust mõjutavad inflatsioon ja vahetuskurss.
Inflatsioonirisk on see, kui inflatsioonimäär erineb ootuspärasest ja see avaldub ettevõtte rahavoogudes. (Hirjel 1996) Ettevõttele tähendab see seda, et inflatsiooni tõttu võib tekkida kriitiline olukord, mille leevendamiseks vähendatakse võimalikult palju kulusid . Inflatsiooni korral peavad kaupade hinnad tõusma kiiremini kui nende tootmiseks tehtud kulud.
Vahetuskursirisk on oht, et erinevate valuutade vahetussuhe muutub ühele ettevõtjale kahjulikuks ja teisele kasulikuks. (Hirjel 1996)
Pangaomanike ja –töötajate valearvestused riskide hindamisel ja pankade juhtimisvead on põhjustanud mitmete pankade kokkuvarisemise, mis on esile kutsunud panganduskriisi. See omakorda avaldab mõju kogu majandusele.
2008.a. septembris Ameerika Ühendriikidest alguse saanud finantskriis kasvas peagi üle majanduskriisiks ja levis kulutulena üle maailma. (Kuum 2009)
Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda – ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv pidurdunud, hakkas tekkima tööpuuduse oht, sest tarbijate nõudlus oli vähenenud. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all. Suured varud, mida ei saanud müüa, põhjustasid raskusi tootmise jätkamisel. (Kuum 2009) Kes oli võtnud riske, tootes liiga palju suurema kasumi saamiseks, pidi leppima, et siseturg ei vajanud tema tooteid nii palju.
Majandusseisu paranemist loodeti ekspordi arendamises. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti tavapärastel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja ülemaailmsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus tugevasse kriisi. (Kuum 2009)
Majandusprognooside tegemisel ja otsuste langetamisel on alati risk saada kahju oodatust erineva, halvema või kahjuliku tulemuse tõttu. Kuigi see ei pruugi alati reaalsuseks muutuda, ja mida rohkem asjaolusid me arvestada oskame , seda väiksem on risk, jääb alati võimalus meist sõltumatu jõu sekkumiseks.
Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et täiesti riskivaba majandust ei ole olemas. Kuid... Kes ei riski, see ei võida kunagi.

Kasutatud kirjandus:

Hirjel, Jana (1996). Välismajanduslikud riskid. [Tartu] : Tartu Ülikool.

Kuum, Leev (2009). Leev Kuum: 2008 – (esimene) kriisiaasta, [Eesti Konjunktuuriinstituut]. http://www.konkurents.ee/index.php?id=12357

Paas, Tiiu / koostaja (2000). Riskid Eesti majanduses. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.