xxxxx RISKID MAJANDUSES Essee majandusalustes Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Iga ettevõtmine, mis me teeme, on rohkem või vähem seotud riskiga, sest me hindame riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu. Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. (Paas 2000:5) Rahvusvaheliselt on riikide majandused omavahel väga seotud ja see seotus tiheneb veelgi
Küsimusega kuidas toota seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu väiksema alternatiivkuluga Suhtelise eelise mõiste pärineb algselt kaubandusteooriast, kuid seda on viimasel ajal laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. 1.4 Alternatiivkulud majanduses Tehes valikut me võrdleme tulu, mida saame mingi täiendava hüvise omamisest kulutustega, mis tekivad seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma. Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise aste piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Seega kujutab kavaliku tegemine endast teatud mõttes kulu
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid