Kirjand: Inimese teekond lahtiste allikate poole (1)

Inimeste teekond lahtiste allikate juurde.
Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri.
Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev.
Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga.
Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus .
Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maailma oma sinilindu ja kohta otsima , nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse , et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea , kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks Eestis oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena.Eestastele kui väikerahvale jäävad ikka oluliseks tema kodupaik ja juured. Kahjuks näitas aastatetagune uuring, et peaaegu pooled kooliõpilased eelistaksid elada kusagil mijal.
Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu.Sageli oleme me pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju.
Hea, kui on olemas tingimused soovide õiglaseks täitumiseks. Õnne üks alus on oma võimaluste õigesti hindamine ja põhjendatud ootused. Noor inimene ei peaks mõtlema karjäärile, vaid tegema hästi oma tööd.Kui seda teha piisavalt kaua, tuleb ka ülejäänu.
Iga inimene elab justkui kahes maailmas-üks, mis toimub teistega ja teine mis minuga. Kogu maailm on aga omavahel tihedalt seotud. See, mis juhtub teistega, võib kunagi juhtuda minuga. Kuhu me tahaksime kuuluda , kui meil oleks võimalus valida. Kui tahame muuta maailma, tuleb eelkõige alustada iseendast.
Uuel ajal ei häbeneta tunnistada oma hingeprobleeme ja rääkida depressioonist. Eesti on tahes-tahtmata muutumas maaks, kus depressioonil on väärikas koht.Mitmed eurouuringud viitavad, et Eesti elenikud on ühed Euroopa õnnetumad. Elu alus ei saa olla majandusliku kasvu ideoloogia. See seletab, miks õnneuuringute tulemuste järgi on paljudest eurooplastest õnnelikumad inimesed, kes elavad märksa vaesemates kantides.Tänapäeva arenenud riikides ei ole võimalik ilma rahata õnnelik olla. Praeguses kõnekeeles mõistetakse hea elu all tavaliselt materiaalset küllust. Kui öeldakse, et kellelgi on hea elu, siis mõeldakse, et küllus on tulnud vähese vaevaga, kuidagi teenimatult. Väärtus on sellel, mis teeb raha, muud väärtust ei tunta. Hea saab olla sellises riigis, kus on vabadust oma töö- ja elustiili valida, kus kultuur ja haridus ei sõltu rahajõudude huvidest. Raha ei saa olla aga õnn omaette ning inimesed , kelle elu peamine eesmärk on võimalikult rikkaks saada , ei ole õnnelikud . Inimese tegelik rikkus peitub kusagil mujal. Rahva õnnelik olemine ongi tegelikult riigi püha eesmärk. Riik on abivahend tagamaks inimestele paremat rahulolu ja turvalisust.
Tänapäeva arnenud ühiskonnas on üheks suuremaks puuduseks pidev aja puudus. Inimesed avastavad tihti, kui palju vaba aega neil üle jääb, kui näiteks läheb katki televiisor. See näitab kui palju me tegelikult raiskame aega asjadele, mis ei tohiks olla elus nii olulisel kohal. Juba mitu aastat köidavad inimesi tõsielusarjad, mis tegelikult on emotsionaalne rämpstoit. Sajad tuhanded vaatavad mõnuga piinlikku olukorda sattunud inimesi ja tänavad õnne, et nad ei pea nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile. „Seal, kus inimene naerab, Kaotab kurat oma võimu“.
Oma tegemisi tuleks hinnata sellest vaatepunktist, mis on su elus tõeliselt tähtis.
Kevadpühade ajal tähistasime kogu perega vanaisa sünnipäeva. Vanaisa oli hiljuti raskelt haige ning oli näha, kuidas haigus pani teda veelgi rohkem mõtlema elatud elule. Ja kuigi ta ka püüabki mõelda rohkem headele asjadele, poeb tahtamtult ligi just see, mida oled teinud oma elus valesti või tegemata jätnud. Nüüd saab ta aru miks tema vana isa omal ajal sügavalt ohkas, kui nägi kuidas poeg viinast ja lärmakatest sõpradest seltsi otsis. Nooruses käis läbi pea aga ainult mõte, et mis see paps seal ohib. Palju on unetuid öid, mil ta mõtleb kas tema lapsed ja lapselapsed ikka saavad hakkama oma pangalaenude ja autoliisingutega.
Tõeliselt tähtsad ei ole uhked majad, autod ja suvilad. Nende suurte asjade varjus on inimesed, kes on meile kallid. Aastaid on noored emad üritanud võimalikult ruttu tööle minna, mitte lapsega koos olla, temaga koos rõõmu ja kurbust tunda. Sageli panevad ema selle valiku ette just rahaprobleemid . Lapsel võib olla palju uhkeid ja suuri mänguasju, kuid olulisemad nendest on vanemate kallistused ja head sõnad. Peaksin ka ise õppima oma väikeselt õepojalt, kes poeb õhtul vanaema kaissu ja ütleb, küll sa oled mulle kallis. Teine vanaema on ka kallis ning emme ja issi on väga kallid. Küll oleks tore, kui see teadmine ja tahtmine seda välja õelda saadaks meid kõiki läbi elu.
Las jääda vahest tuba segamini ja mõni hea hinne saamata. Hea on kui iga päev, mis elad oleks mõne väikesegi asja poolest eriline. Meil peak olema rohkem aega imetleda maastukikku, mõtlemata mõnele väiksele umbrohule peenral. Kohustused ei lõppe kunagi, aga elu võib küll otsa saada. Hea kui leiame mõistliku tasakaalu kohustuste ja unistuste vahel. Saavutades ikka rohkemat ja rohkemat, me tahame mõtetes parimat oma perele ning toome neid samal ajal ohvriks. Olulisem on minna koos pere või sõpradega jalutama ning teha koos midagi toredat. See toob rõõmu südamesse ning südameasjad ongi need, mis juhivad meid lahtiste allikate juurde. „Silmad, aga on pimedad . Tuleb otsida südamega...“, nagu ütles A.de Saint-Exupery väike prints .
Üritame elust leida pidevalt midagi uut enneolematut. Tunnete skaala keskmised väärtused meid ei rahulda ning väikesed südamliku emontsioonid ei rõõmusta. Noored sukelduvad mõtlematult ühest abielust teise, sest neil ei jätku püsivust ja tahtmist oma kaaslast sügavalt tundma õppida. Argipäeva rutiin tapab esmase armastuse ning tundub, et kellegi teisega , kes on õigem, on võimalik seda vältida. Seda ei tee ainult noored. Presidendi vastuvõttudelt võib näha, kuidas jõukamate ärimeeste ja poliitikute käevangu ilmuvad neist palju nooremad naised. Raskem on oma endises elukaaslases leida midagi uut või võtta ette, midagi huvitavat, mis aitaks hallist argipäevast teha südamliku ja armsa ettevõtmise kogu perele.
Tahaks uskuda , et teel lahtiste allikate poole, jätame maha omakasupüüdlikuse ja hoolimatuse ning jõuame elu tõeliste väärtusteni.Vanasõna ütleb , et iga mees on oma saatuse sepp. Tahaks loota , et sinna jõudmisel on abi ka nendest kodustest ülesannetset, mis mul tuleb kooli jaoks korralikult ära teha täna ... ja homme, ja ka üle-ülehomme. Teha õigesti, teha nii palju head, kui suudan...ainult nii jõuan ma lahtiste allikate juurde. Inimeseks olemise kõige tähtsam eesmärk on end harida ja paremaks saada. Hea inimene hoolib ka teiste inimeste, meie loduse ja kogu ühisonna käekäigust, ta oskab rõõmu tunda ka teiste õnnest ja kordaminekutest. Samas selline inimene, kes endast lugu ei pea, ei saa olla õnnelik ega eluga rahul.