1.Kersalu küla kujunemine 1.1 Kersalu küla Küla tekkelugu pole kindlalt kusagil kirjas kuid arvatakse, et esimesed elanikud olid kalurid, kes kasutasid Vanaranna sadamaks kutsutud randumispaika kalapaatide vettelaskmiseks. Kersalu on väike mereäärne küla Lääne-Harjumaal , Keila vallas , pindalaga 3,1 km ning ümbermõõduga 9,7 km (vt joonis 1). Küla jääb Paldiski linna ja Keila vahele. Vanu elupaiku pole teada, kuid sadama ja lähikonna arheoloogilised leiud pärinevad Põhjasõja aegadest ja arvatakse, et sadam on olnud seal vähemalt 300 aastat. Elanikke on olnud alla paarisaja ja viimasel sajandil on olnud alles talusid-maju juurde tekkinud. 2000
numbri taga olla mitu juga – valige ja nimetage üks neist. Küll aga peaksid olema märgitud suuremad ja tuntumad joad: Valaste, Ukuoru, Jägala ja Keila joad. 1-Narva juga 6-Ukuoru juga 11-Jagala oja 2-Tõrvajõe juga 7-Valaste juga 12- Vahiküla juga 3-Orasoja joastik 8-Aluoja jostik 13-Keila juga 4- Udria juga 9- Turjekelder juga ja 14-Kersalu juga 5-Langevoja joastik Vararisti juga 15-Pakri juga 10-Nõmmeveski KÕRGUSTIKUD MADALIKUD I- Haanja kõrgustik VII A- Peipsi madalik II- Otepää kõrgustik VII B- Alutaguse madalik III- Sakala kõrgustik VIII- Võrtsjärve madalik
rööbiti paekalda servaga. Mõnevõrra suurem on setete paksus klindiesisel tasandikul – poolsaare kirderannikul – ja ka poolsaare keskel kõige kõrgemal alal. Kvaternaarisetted on valdavalt esindatud Holotseeni Läänemere setetega. Ülem - Pleistotseeni kuuluva Järva kihistu Palivere staadiumi liustiku põhimoreen 3 on säilinud ainult laiguti poolsaare keskosas, samuti põllküla- Kersalu vahelisel alal, väiksemate laikudena Lõunasadamast põhjas ja idas. Läänemere setted pärinevad Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere staadiumist. Neist Antsülusjärve setted levivad poolsaare keskosas, kus need moodustavad loode – kagu – suunalise pikliku vööndi. Nii Antsülusjärve kui ka Litoriina- ja Limneamere setete levik on määratud nende absoluutkõrguse põhjal, sest mingit faunistilist ja palünoloogilist meetodit nende vanuse määramiseks ei ole.
tuulemurruga väänatud kännu najal umbtihkeks on vajunud talveajal. 15 Tüvetükid on saetud ja viidud siit. Ainult uurakil känd. Ja see oksariit. Need oksad -- mis äkki nii kergitab neid, et risuriit murdub kui ragelev leib? Läbi roostjate raagude, okkapuru -- mis mees sealt nii vapralt end üles surub, et raginal laguneb koost kogu onn? See on siil, kes sealt tuleb. Siil -- visa kui jonn. SIIL Toomas Kersalu Pobiseb ja nuuskab nina, aevastab ning turtsub aina siilipoiss, kes sügismarus korjab kokku talvevarud. Võtab selga õunu, pirne, tassib pessa seenesirme. talvel suure külma aegu siilipoiss peab pesas naeru. Kuid ninake tal vesine - vist riietus on kesine. Karusnaha poodi tema vahel võiks ka külastada. Karvamantel ostku selga, siis ei ihu külma pelga. Soojad tossud jala otsas sobima peaks hästi metsas. Pakane kui paugub väljas, Siilike ei ole näljas. Kuuma teega ravib nohu,
olema genitiivis. Kolmandat laadi ärinimesid, mis koosnevad seletav-kirjeldavast nimetusest ning nimest, on praeguses praktikas ligikaudu 15-16%. Nii mõneski suhtes moodustavad need kõige keerulisema ja heterogeensema rühma, kuna on sageli segakeelsed ning nimekomponentide omavahelisi süntaktilisi seoseid pole arvestatud, nt Kujundusgraafika Büroo Wanman OÜ, OÜ Advokaadibüroo Malõsev, OÜ Salong Diana, OÜ Arhitektuuribüroo Kersalu ja Nagel, OÜ Ilusalong Maimu Leht jne. Praegune äriseadustik selliseid nimesid ei keela, kuigi eesti keele seisukohalt on need mõeldamatud. Lahenduseks oleks ehk ka siin nõue juba ärinime valides otsustada, millistest komponentidest nimi koosneb ning mis järjekorras oleks sobiv need paigutada. Ärinimede süntaks Äriseadustiku nõue õigusvormitähise paiknemise kohta ning nimepanijate keeleasjatundmatus on tekitanud hulgaliselt eesti keele süntaksit eiravaid ärinimesid
47 4.29 0.52 15 LLS Kurkse 5.9 5.66 1.8 29.4 FPO Salmistu 4.3 4.13 0.37 4 FPO Rohuneeme 4.15 3.98 0.49 6 FPO Rohuneeme 4.4 4.22 0.4 6 FPO Turbuneeme 4.36 4.19 0.39 1.5 FPO Turbuneeme 5.4 5.18 0.91 7.72 FPO Tilgu 3.8 3.65 0.36 6 FPO Kersalu 4.36 4.19 0.44 2 FPO Paldiski lossimiskoht 3.8 3.65 0.29 6 FPO Suurpea lauter 4.36 4.19 0.39 1.5 FPO Laulasmaa 4.3 4.13 0.46 6 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.62 6 FPO Tsitre 6.57 6.31 1.35 22 FPO Tsitre 4.17 4 0.37 0 FPO Kari I 4.36 4.19 0.38 1
annaabi.ee 
