energia.ee, kuupäev) Ordoviitsiumi ajastul kuhjus lühikese aja vältel suur hulk mikroskoopiliste vetikate jäänuseid. Aja jooksul sete tihenes, kaotas vee ja kivistus. (https://www.geoeducation.info, kuupäev) 2 Paiknemine Põlevkivi asub 10-60 m sügavusel ning koosnem viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest paekivi vahekihtidest. (http:// http://www.galerii.ee, 28.10.2015) Tegemist on kiltse kivimiga. Kivimikihid paigutuvad õhukeste plaatidena. Plaadid tekkisid rõhu all, mida enamikul juhul juhtudel põhjustad veekogu veesammas. (Aarna 1989: 7) 3 Omadused Põlevkivi on pruuni või musta värvi ning sisaldab kerogeeni (põlevkivi orgaaniline aine)
Paekivi Paekivi ehk paas ehk karbonaatkivim on Eestis kasutatud juba aegade algusest peale. Paekivi on Eesti rahvuskivi. Paekivi moodustab Eesti aluspõhja.Võimsad paekivilademed paljanduvad Eesti pankrannikul. Paas on iidsetest aegadest olnud tähtis ehitusmaterjal. Karbonaatkivim( e. paas) on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.Karbonaat kivimeid esineb nii tard-(karboniit), moonde-(marmor) kui ka settekivimite (lubjakivi) hulgas, ent kõige levinum on karbonaatkivim kindlasti settekivimite seas.Mõnikord
Kontrolltöö keemias PAEKIVI 8.klass Täida lüngad. 1. Paekivi ehk ..................... on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. 2. Tuntumad Eesti paekivid on ............................... ja ................................. 3. .............................. on tekkinud miljonite aastate käigus merikarpide ja mereloomade skelettide .......................... tulemusena ookeanipõhjas. 4. Pae peamiseks koostisosaks on ................................. , mille keemiline tähis on .............................
Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik. Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda. Paekivi pole nii kõva kui kvarts, teda saab noaga purustada. ta ei lahustu vees, kuid lahustub äädikas, mille mõjul temas süsihappegaas eraldub. Paekivi on mitut liiki, neist on tähtsamad harilik paas (lubjakivi), kriit ja marmor. Harilik paas koosneb väikestest tihedalt kokkuliitunud terakestest. Ta on suuremalt jaolt halli värvi, kuid leidub ka kollakaid ja valgeid paekive. Paekivis võib juba palja silmaga karbikodasid kivististe näol tähele panna: need on endiste mereloomade jäänused, mis ühes muude ainetega merepõhja on langenud. Nii on neis paikades, kus praegu paas päevavalgele ilmub, maakera teatud ajaloojärgul olnud meri.
kuupmeetreid vett aastas. Kaevanduste kuivendamise tagajärjel alaneb ümbruskonnas põhjavee tase ja mäeettevõte peab taastama elanike veevarustuse. Eesti teist liiki põlevkivi ehk diktüoneemaargilliiti kasutati 1949-1952. aastal Sillamäel uraani tootmiseks. 15 meetri sügavusel paiknenud kaevandusest toodi välja ligikaudu 240 000 t argilliiti, millest võidi hinnanguliselt saada 66 t uraani. Kaevandus suleti lõplikult 1966. aastal. Paas ehk paekivi on üldnimetus mitme erinevat liiki lubjakivi kohta, mida Eestis leidub eriti maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna Vanalinn.
Paekivi ehk paas Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi kasutusvaldkonnad Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis- mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas
Eesti rändrahnu, tähestikulises järjekorras. Anto Raukas ,,Kalliskivid", 1982, ,,Valgus", Tallinn räägitakse kalliskivide kujunemisest, omadustest, uurimise ajaloost ning kasutamisest ehtena ja tööstuses. Rudolf Dud'a, Lubos Rejl ,,Väike vääriskiviraamat", 1998 räägitakse vääriskividest üldiselt ning toodud on vääriskivide kirjeldused. Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes I", 2003 räägitakse Eesti erinevatest paekividest ning paekivi ehitistest. Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes II. Harju, Rapla ja Järva maakond", 2004 Helle Perens ,,Paekivi Eesti ehitistes III. Lääne-Viru, Ida-Viru ja Jõgeva maakond", 2006 Pangad: Ago Aaloe ja Avo Miidel ,,Eesti pangad ja joad", 1967 kirjeldatud Eestis olevaid panku ja jugasid. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti pangad", 2004 üldiselt klindist, Põhja-Eesti pankade kirjeldused. Kalle Suuroja "Põhja-Eesti klint", 2005 üldiselt klindist ning Põhja-Eesti klindilõikudest.
Samad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, kilt) on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel. ((Kaart: Rändrahnud on põhjapoolsetelt aladelt Eestisse kandnud mandrijää. Nende teekond jääkilbis on olnud edela-loodesuunaline nagu mandrijäälgi. Kaardil märgitud: Ahvenamaa rabakivi, Viiburi rabakivi, Suursaare kvartsporfüür, jää pealetungi suund.)) ((Foto: Kalkahju lubjakivipaljand Peetri jõel. Kohanimi Kalkahju tähendab kirjakeeles lubjaahju. Kaldast murtud paekivi põletati varem ehitustöödeks vajalikuks lubjaks.)) --- 27 Aluskorra peal lasub settekivimitest (savid, liivakivid, lubjakivid) moodustunud pealiskord. Pealiskord moodustus Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajal, 600-350 miljonit aastat tagasi. Settekivimite kiht on tüsedaim Kagu-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad pealiskorra lubjakivid, Lõuna-Eestis valdavalt liivakivid. Pealiskorra kivimeid katavad
Kõik kommentaarid