Paekivi (0)

Töö teostaja:
Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1]
Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2]

paekivi omadused

Paekivi on hinnaline maavara . Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid . [3]
Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2).
Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4]
Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5]
Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5]
Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete müüride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel. Paremaid paesorte suurtes kogustes kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. [3]

Paekivi kui ehitusmaterjal

Paekivi on olnud Eestis põline ehitusmaterjal. Tänapäevani on säilinud palju vanu paekiviehitisi - kalmeid , kiviaedu, linnuse- ja linnamüüre ning elumaju ja tööstushooneid. Suurtükitorn Paks Margareeta (Pilt 3) ehitati Suure Rannavärava uuendamise käigus aastatel 1518 -1529. [6]
Pilt 3 Suurtükitorn "Paks Margareta" Tallinnas [6]
Väga hästi on ka säilinud sepikoda Oluva talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas (Pilt 4) . Antud sepikoda on ehitatud 18.sajandi alguses. Antud sepikoda on Eesti Vabaõhumuuseumis aastast 1964.
Pilt 4 Paekivist sepikoda Kahala külas [6]

huvitavat lubjakivi kohta

Ultrapeent lubjakivipulbrit saab kasutada kummi- ja värvitööstuses, ka kuivpahtlites. Pulbrilist hüdraatlupja saab kasutada joogivee puhastamiseks , jahvatatud lubakivi abil on võimalik puhastada soojuselektrijaamade heitgaase. Paesõelmeid on kasutatud põldude lupjamiseks. [7]
Suhkrutööstuses kasutatakse lupja peedimahla puhastamiseks. Poola tarnib suure osa suhkru rafineerimistööstuses vajatavast lubjakivist Vasalemmast. Keemiatööstus kasutab lubjakivil põhinevaid materjale näiteks plastide, värvi ja liimi tootmisel. Nii karbonaattooteid kui ka kustutatud lupja on vaja kaltsiumkloriidkatte tootmiseks kruusateedele tolmu vähendamiseks. [8]
Märkimisväärsetes kogustes lubjakivitooteid on vaja ka tööstusliku heitvee neutraliseerimiseks ja heitgaaside puhastamiseks kivisöel töötavates elektrijaamades. [7]
Lubjapulbrit ja kustutatud lupja kasutatakse toormena nii loomasöötades kui ka väetistes. Mulla viljakus on otseses proportsioonis selle lubjasisaldusega. Enamik põllu- ja aiataimi vajavad lupja nii eraldi toitainena kui ka teiste toitainete absorbeerijana. [8]

põhja-eesti klint

Üks suuremaid ja ilusamaid vaatamisväärsusi Põhja-Eestis on klint (Pilt 5) mis asub Põhja-Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida-Euroopa platvormi piiril . Linnulennult on Põhja-Eesti klinti ,  olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi  neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. [2]
Pilt 5 Põhja-Eesti klint Ontika pangal [7]
Millegi suure ja hämmastama paneva ees seistes kiputakse ikka küsima, kuidas ja kunas see on tekkinud. See kehtib ka Põhja-Eesti klindi puhul. Kui vaadelda seda osa Põhja-Eesti klindist, mis mererannas silma hakkab, siis ei ole sellele küsimusele kuigi raske vastata – põhjuseks on rannamurrutus. Veidi segasemaks läheb asi siis, kui sama küsimus esitada laugevõitu astangu kohta, mis kas pinnakatte alla maetud või merepõhja peitunud. [3]
Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda – Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. [4]
Põhja-Eesti klindi olemuse seletamiseni jõudis esimesena baltisaksa paleontoloog Karl Eduard Eichwald. 1840. aastal ilmunud reisikirjas kirjutab ta, et Soome lahe lõunarannikul olevad astangud moodustusid kunagi Jäämerest Läänemereni ulatuva tugeva voolusega väina ääres, mille üheks (põhjapoolseks) rannaks oli liustik ja teiseks (lõunapoolseks) Põhja-Eesti klint. [2]

Klindi lademed

Põhja-Eesti klindil on mitmeid erinevaid lademeid, erineva paksusega. Vastava ülevaate annab sellest all olev tabel (Tabel 1).
Tabel 1 Põhja-Eesti klindi lademed [2]
Lade
Definitsioon
Kukruse
Kukruse lade on tuntud eelkõige põlevkivi kandva lasundina, kuid seal, kus ta Põhja-Eesti klindil avaneb (Suur-Pakri saarest lääne pool merepõhjas), ta kahjuks enam põlevkivi ei sisalda ja on esindatud tavalise helehalli lubjakiviga.
Uhaku
Klindil esindatud enamasti rohekashalli savika lubjakiviga, milles on rohkesti organismide purdu ja ka nende hästi säilinud kivistisi . Klindil avaneva Uhaku lademe paksus on 3–4 m ja see suureneb läänest itta .
Aseri
Kivimiks on raudooide (1–2 mm rauahüdroksüüdidest kerakesed) sisaldav lubjakivi. Lademe paksus väheneb u 4 meetrilt klindi idaosas kuni 1–2  cm-ni Osmussaarel.
Kunda
Keerukaima ehitusega, kuigi valdavalt kuulub see Loobu kihistu hallile, rohkesti peajalgsete (nautiloidide) kivistisi sisaldavale lubjakivile. Idas on lademe ülaosas kuni 2 m paksune Napa kihistik . Klindi lääneosas on lade esindatud liiva ja kerogeeni (põlevkivi) sisaldava kuni 1,5 m paksuse liivalubjakivi lasundiga.
Volhovi
Glaukoniiti sisaldava lubjakiviga ja selle  paksus suureneb Osmussaare 0,4–0,5 meetrilt 2,5 meetrini Narva lähistel. Toila glaukoniitlubjakivi on enamasti rohekashall, kuid klindi äärmises idaosas (Sillamäest idas) muutub see kirjuvärviliseks. Toila lubjakivi sisaldab kihiti massiliselt trilobiidi. 
Billingeni
Põhja-Eesti klindil glaukoniiti sisaldava lubjakivi kuni 1,2 m paksuse lasundina (Päite kihistik). Päite lubjakivi on vanim lubjakivi Eesti aluspõhjas, kui mitte arvestada Hunnebergi lademe ülaosasolevat kümmekonna-sentimeetrist glaukoniitlubiliivakivi kihikest. Klindi idaosas on Billingeni lubjakivi kirjuvärviline.
Hunnebergi
Lademe paksus suureneb Narva ümbruse 0,3 meetrilt kuni 5 meetrini Osmussaarel. Kõvast lubjakivist ja kergesti murenev glaukoniitliivakivi on see, mis nii joa- kui klindiastangute varingut põhjustab ja neid taganema sunnib.
Lontova
Paksus on kuni 80 m, on tüsedaim ja vanim Põhja-Eesti klindil paljanduvaist kivimilasundeist. Lontova kihistu ülaosa paljandub Põhja-Eestis klindi jalamil Tallinnast ida pool,klindijalamil ja sügavamalt klinti lõikunud jõgede ( Jägala , Selja, Toolse, Kunda jne) kallastel. Sinisavil tugineb suuresti Eesti ehituskeraamika tööstus.

põhja-eesti klindi kivimid

Põhja-Eesti klint on nagu avatud raamat, milles üles tähendatud paljutki sellest, mis Läänemere regioonis 540–450 mln aasta eest ehk u 90 mln aasta jooksul toimunud. Kõikvõimalikud katastroofid – olgu selleks siis mere või jää pealetung , mandrilaamade kokkupõrked või maavärinad, vulkaanipursked või meteoriidiplahvatused – on klindil paljanduvate kivimite kirjuvärvilistesse kihtidesse oma jälje jätnud (Pilt 6). Aga ka igapäevasel vaiksel lainemühal ja kuivale liivale langenud vihmapiisal, ussikeste eksirännakutel ja molluskite rahutul rabelemisel – kõigel sellel on siin oma koht. Enamik kivimeid kasutatakse ehituses või mingil muul otstarvel. Kivististerikkuse (Joonis 4) ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klint üks tähelepanuväärsemaid maailmas. [9]
Joonis 4 Põhja-Eesti klindi kivimid [9]
Pilt 6 Põhja-Eesti klindi läbilõige Pakri neemel [2]

paesed pinnavormid

Paene aluspõhi avaneb põhja pool Pärnu-Mustvee joont. Aluspõhja kivimitega on seotud kaunid ja ülevad looduslikud pinnavormid: Põhja-Eesti klint, Saaremaa rannapangad, Lääne-Eesti salumäed, paepõrandatega kalda- ja loopealsed , paeastangutelt laskuvad joad ja erinevad karstivormid. [10]
Antud tabelis (Tabeli 2) on näha põhilisemad paekivi lademed Eesti piires. Peamiselt kasutatakse paekivi kas ehituskivina, killustikuna, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Sõrmuspaas, savikas lubjakivi ja mergel Ohesaare, Kaugatuma ja Kuressaare lademetest ei leia otstarvet kuna nende omadused pole samaväärsed teistele ehitusmaterjalidele, sest neil puuduvad omadused nagu: viskoossus, kõvadus ja hea töödeldavus. [7]
Tabel 2 Paekivi tüübid ja kasutusalad Eestis [10]

Klindiga seosnevad ohud

Põhja-Eesti klinti ohustab varingud, mille tõttu klindi laius väheneb. 2008.aasta 5.märtsil mitte just kõige tormisemal ööl, mil Pakri pangalt kostvad mürtsatused rahva äratasid ja meedia enneolematust maailmaimest rääkima hakkas. Paarikümne meetri kõrguselt varises 40 meetrine lõik klinti-see kuulutati vaata, et suurimaks teadaolevaks varinguks pankrannikul ning imetlejaid vooris kokku igast ilmakaarest. Põhjus miks varingud tekivad on meri pangaastangute lähedal. [11]
Aastas väheneb astang 8cm võrra. Enam kui 240 aastaga on astang taganenud ligi 20 meetrit ehk ligi 8 cm aastas. Klint püsib kui mere tegevus on väikesem ( lainetus , tormid jne). Kui meri ründab ja veeseis on kõrge, siis võin klint päevadega meetreid kaotada. Kui aga klinti kaitseb lai madalaveeline murrutuslava või rannikumadalik, võib pank seista muutumatult aastatuhandeid. [11]
Põhja-Eesti klint kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. [3]
Pilt 7 2008. Aasta varingu jäljed Pakri neemel [12]

kokkuvõte

Paekivi on olnud juba avastamisest saati väga hea materjal nii ehituses kui ka muudes valdkondades nagu ehted jms. Paekivi on väga tugev ehitusmaterjal kui teda õigesti töödelda ja kasutada. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit .Enamjaolt on ehitatud paekivist ehitisi nagu majad. Lisaks kui paekivi õigesti töödelda saab sellega kasvõi joogivett puhastada ja lisaks sellele ka näiteks peedimahla. Kõige paremini on paekivi vaadeldav Põhja-Eestis, seda siis paeklindi näol. Ennekõike on Eesti paekivi ilus ja vastupidav materjal kui seda õigesti ja mõistlikult töödelda. Kuid keeruliseks teeb paekivi kasutamise puhul see, et paekivi jaguneb veel paljudeks kihtideks ja teistel kihtidel võib olla teistsugune omadus ja kasutusala.

Bibliograafia

[1]
„ https://et.wikipedia.org/wiki/Paekivi,“ [Võrgumaterjal].22.10.15
[2]
„ http://www.geoeducation.info/geoturism/pohja_eesti_klint.php,“ [Võrgumaterjal].22.10.15.
[3]
„ http://www.klint.envir.ee/klint/est/4.html,“ [Võrgumaterjal]. 22.10.15
[4]
„ http://www.klint.envir.ee/klint/est/2.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15
[5]
„ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15
[6]
„ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]. 13.11.15
[7]
„ http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/klint.htm,“ [Võrgumaterjal].11.11.15
[8]
„ http://www.klint.envir.ee/klint/est/3.html,“ [Võrgumaterjal]. 10.10.15
[9]
„ http://www.klint.envir.ee/klint/est/6.html,“ [Võrgumaterjal]. 10.10.15
[10]
„ http://www.geoeducation.info/geoturism/paekivi/paekivi_kasutus_labiloige.gif,“ [Võrgumaterjal]. 09.11.15
[11]
„ http://www.horisont.ee/node/1005,“ [Võrgumaterjal].11.08.15
[12]
„ http://www.puhkaeestis.ee/et/vaatamisvaarsused-ja-aktiivne-puhkus/puhkus-looduses/erilist,“ [Võrgumaterjal]. 11.10.15