Harjumaa loodusgeograafia (0)

 
Elva Gümnaasium 
10. re 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Harjumaa   loodusgeograafia  
referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja:  
 
 
 
 
Elva 2016 /17 
 
Sisukord 
1.  Aluskord ……………………………………………………………………..………. 3 
2.  Pealiskord …………………………………………………..….……………………...4 
3.  Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel…………………………………….…..5 
4. Mandrijäätekkelised pinnavormid ……………………………………………………..6 
5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid…………………………………………………..7 
6.  Taimestik ……………………………………………………………………………....8 
7. Kasutatud materjalid………………….…………………………………………….....9 
8. Lisa 1………………………………………………………………..………………..10 
9. Lisa 2………………………………………………………………………………....11 
 
 
 
 
2 
Aluskord 
 
Aluskord on  platvormide  alumine, enamasti tugevasti kurdunud kivimeist koosnev ja 
väga  sügavale  ulatuv  struktuurikorrus.  Eesti  aluskord  koosneb  2  miljardit  aastat  tagasi 
Proterosoikumi  ajast  tekkinud  kristallsetest   tard -  ja  moondekivimitest,  näiteks  gneis, 
kvartsiidid  ja  kildad,  esineb  ka  tardkivimeid  -  graniite,  millest  tuntumad  on  rabakivid. 
Põhja-Eestis  lasub  aluskord  ligi  100  m  sügavusel.  Tallinnas  on  aluskorrakivimite  sügavus 
118-130m. Aluskord tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.  1 
 
Joonis 1. ​Eesti läbilõige  
 
 
 
1  ​Tartu Ülikooli Geograafia instituut 1997-2000. „Eesti Geograafia CD” 
file://elvag/ Lugemik /geograafia/EGCD/opik/juhan/juhan.html) 
3 
Pealiskord 
 
Pealiskord  on  settekivimitest  koosnev  maakoore  ülemine  osa,  mis  lasub  aluskorral. 
Eesti pealiskord on tekkinud  umbes 650-350 miljonit
 
 aastat tagasi.
 
 Pealiskorra ehituse
 
 alusel 
võib  Eesti  jaotada  kaheks  erinevaks  osaks:  paeseks  Põhja-Eestiks  ja  liivakiviseks 
Lõuna-Eestiks.  Settekihi  paksus  Eestis  on 100 (Põhja –Eestis)- 600 meetrit (Lõuna- Eestis). 
Pakseim  settekivimite  kiht  on  Ruhnus-  770  meetrit.  Pealiskorra  kivimikihid  on  kerge 
lõunasuunalise  kaldega.  Samas  suunas  toimub  ka  pealiskorra  lasundi  paksenemine.  Kuna 
kivimikihid  on  lõunasse  kaldu,  siis  avanevad  PõhjaEestis  kõige  alumised  ja  ühtlasi  kõige 
vanemad kihid.  
Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket,
 
taimestikku
 
ja
   
mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. 
Suurem  osa  Harjumaa  alast  paikneb  Harju  lavamaal,  äärmine  lääneosa  ulatub 
Lääne-Eesti  madalikule,  ida-  ja  kaguosa  Kõrvemaale.  2 Harjumaa  pealiskord  koosneb 
paljudest   geograafiliste   ajastute  kihtidest.  Vanim  neist  on  Vendi  ajastu  (650-550  miljonit 
aastat),  mille  taga  järjel  on  Harjumma  pealiskorras  jämedateralisi  liiva  kui  ka  savi  setteid. 
Vendi ajastule järgne Kambriumi ajastu (570
 
 - 480
 
miljonit
 
aaastat
 
 tagasi), mille
 
 käigus settis
 
 
veel  liiva  ja  savi  setteid.  Kambriumi  settekivimitest  võib  leida  toona  elanud  organismide 
elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk  fossiile . Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja
   
liivakivid   paljanduvad  Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 
miljonit  aaastat  tagasi)  oli  Eesti  ala  jälle  mere  all.  Ordoviitsiumi  ajastust  pärinevadki  Eesti 
tähtsamad   maavarad :  põlevkivi  ehk   kukersiit ,  Põhja-Eesti   lubjakivi   ja   dolomiit .  Peale 
Ordoviitsiumit  tuli   Siluri   ajastu,  kui  see  on  Põhja-  Eestitile  jätnud  settekivimeid,  nagu 
liivakivi , sinisavi ja lubjakivi.  3
 
 
 
 
 
 
 
 
Joonis 2.​ Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine 
 
 
2   Kaija  Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia 
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 
3 ​ http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf 
4 
Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel 
Pinnakate  on  pudedaist   setetest   koosnev  kiht,  mis  lasub  aluspõhjal.  Eesti  pinnakate 
koosneb  põhiliselt  moreenist.  Pinnakate  puudub  loopealsetel,  seal  lasub  muld  otse 
pealiskorrakivimitel,  enamasti  paekivil,  selliseid  muldi  nimetatakse  paepealseks   mullaks . 
Eesti  pinnakatte  kujunemisel  on  olnud  otsustav  tähtsus  mandrijää  tegevusel  viimase  paari 
miljoni  aasta  ehk  Kvaternaarijooksul.  Põhja-Eesti  pinnakate  on  suhteliselt  õhukePõhja-  ja 
Lääne-Eestis enamasti 5...10 meetrit. Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud  taimkatte
 
 
poolt.  4
Harjumaa paikneb  kolmes  maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik,
 
 Põhja-Eesti 
lavamaa  ja  Kõrvemaa.  Põhja-Eesti  lavamaa  põhjapiiriks  on  paekallas, mis kohati paljandub 
kuni  30  m  kõrguste  pankadena.  Lavamaa  põhjaosas  on  pinnakate  kohati  väga  õhuke,  siin 
asuvad  loopealsed , kus esineb hulgaliselt karstivorme,
 
millest
 
 tuntumad on Kostivere,  Tuhala  
ja Kuivajõe karstialad .   5 
Harjumaa pinnakate
 
 koosneb paljudest settetest, kuid
 
 kõige sagedamini esineb
 
moreen
 
 
setteid.  (vaata  lisa  1,  joonis  3.)  Harjumaakond  on  suhteliselt  tasane  ja  seda  peamiselt 
pinnakate õhukesele kihile . 
 
 
4  https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate 
5 ​ https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metskonnad/harjumaa-metskond 
5 
Mandrijäätekkelised pinnavormid 
Eesti   pinnamoe   kujunemises  on  suurt  osa  etendanud  mandrijää.  Viimane  Weichseli 
jääaeg  algas  umbes  110   tuhat   aastat tagasi.  Aeglaselt edasiliikuv jääliustik kulutas ja lihvis 
enda  all  olevat  pinda,  tekitades  mitmesuguseid  kulutusvorme.  Enim  on  mandrijäätekkelisi 
pinnavorme  Lõuna-Eestis,  kus  on  tänu  sellele  võrdlemisi  künklik  pinnamood,  mis  kujunes 
viimase jääaja lõpul.   Põhja- Eestis
6
   
Põhaja-Eesti  lavamaadel  on  enam  mooreentasandike,  mis  tekkisid  liustikujää 
korrapärase  taandumise  tagajärjel,  ​liustikusulavee-alade  all, jättes maha ühtlase ja õhukese 
kattena   moreeni .  Moreeni  paksus  võib  kohati  ulatuda  kuni  10  meetrini.  Moreen  sulas 
mandrijää  seest  välja.  Mandrijää  jättis  maha  ka  arvukalt  rändrahne,  mida  leidub  just  kõige 
enam Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul.  7
Kogu  Eesti   rannikuala   on   kerkinud   juba   viimased   10  000  aastat,  tõustes  igal  aastal 
mõne millimeetri
 
võrra.
 
 Kõige enam kerkib maa loodeosa. Seal
 
on
 
maapind
 
kerkinud
 
endisest
 
 
rannajoonest  kuni  20  m  kõrgusele.  Maapinna  kerkimisest  annavad  tunnistusi   pankrannik , 
maaga  kokkukasvanud  saared, järvedeks muutunud merelahed
 
ja
  kosed
 
( Keila -Joa,
 
 Treppoja, 
Jägala juga) Põhja-Eestis.  8
Harjumaal  leidub ka mandrijää tekitatud jääkriime. 
Jääkriimud  on  iustiku  liikumise  suunas  paiknevad 
väikesed, mõne mm sügavused ja kuni paari
 
 meetri 
pikkused  vaod.  Jääkriimusid  tekitasid  liustiku 
alumisse   ossa   külmunud  kivimiosakesed,  mis  üle 
aluspinna libisedes seda kriibivad.  
9
 
 
 
Joonis 4. ​Moreentasandike tekkimine 
 
6 ​ https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Mandrij.C3.A4.C3.A4tekkelised_pinnavormid 
 
7 ​ https://www.taskutark.ee/m/mandrijaa-kujundatud-pinnamood/ 
 
8 ​ http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 
 
9 ​ http://term.eki.ee/termbase/view/6686780/#/concept/view/1058288091/ 
 
6 
Pärast jääaega tekkinud pinnavormid 
Kui   liustik   sulas,  hakkas  maapind  kerkima.  Kogu  Eesti  rannikuala  on  kerkinud 
juba viimased 10 000
 
 aastat, tõustes
 
 igal aastal mõne millimeetri
 
 võrra. Kõige enam
 
 kerkis 
maapind  Eesti  loodeosas.  Seal  on  maapind  kerkinud  endisest  rannajoonest  kuni  20  m 
kõrgusele.  Maapinna  kerkimisest  annavad  tunnistusi  pankrannik,  maaga  kokkukasvanud 
saared, järvedeks muutunud merelahed ja kosed Põhja-Eestis.1  0
Põhja-Eesti   klint   on  ühekorraga  haaramiseks  liialt  suur  ja  seepärast  on  ta  oma 
ehituse  iseärasustest  lähtuvalt  jagatud  8  alalõiguks.  Harjumaa   piiridesse   mahuvad 
Lääne-Harju, Tallinna, Ida-Harju ja Lahemaa klindi alalõik. 1  1
Lääne-Harju  klindilõik  hõlmab  u  80  km  pikkust  Väike-Pakri  saare  kaguosa  ja 
Harku   klindilahe   vahemiku.  Klindilõigule  on  iseloomuslik  loodesse  eenduvate 
klindipoolsaarte 
vaheldumine  
sügavalt  maismaasse  lõikunud  klindilahtedega. 
Klindipoolsaared on näiteks Pakri ja Laulasmaa . Paldiski ja Laepere on klindilahed. 1  2
Tallinn klindilõik hõlmab linnulennult umbes 30 km
 
 pikkust ala
 
 Põhja-Eestis.  Kui 
jälgida  sügavalt  aluspõhjakivimitesse  lõikunud  klindilahtede  ja  -saarte  astangujoonte 
kulgu ,  on  selle  lõigu  pikkus  ligi  90  km.  Klindilõigu  eripära  on  eelkõige  Suur-Tallinna 
klindilaht   selle  mattunud  ürgorgude  ja  klindipoolsaarte,  -neemikute  ja -saarte labürindis. 
Suur-Tallinna klindilahe geograafiliseks vasteks on Tallinna laht, mis süüvib poolkaarjalt 
kuni  7  km  ulatuses  ja  18  km  laiuselt  Põhja-Eesti  paeplatoo  ja  Lasnamäe  klindiplatoo 
vahelisel alal. (vaata lisa 2, joonis 5.) 1  3
Ida-Harju  klindilõik  ​on  ligi  70  km  pikk. Klindilõigule on iseloomulik keeruline 
väliskuju,  osaliselt  mattunud  ja  ridamisi  klindineemikuid,  -poolsaari,  - saari ,  -lahtesid  ja 
- orge moodustav klindiastang. 1  4
Lahemaa  klindilõik  –  see  on  umbes  70  km  pikk.  Klindilõigule  on  iseloomulik 
osaliselt  või  täielikult  mattunud,  tugevasti  liigestatud  ja  merest  eemaldunud  laugevõitu 
klindiastang.  Lubjakivi)  ja  Liivakivi  astangut  eristab  2–3  km  laiune,  sügavalt  liiva  alla 
mattunud Kambriumi terrass. 1  5
Pikkamööda  asustasid  jääst  vabanenud  alasid  taimed,  loomad  ning  lõpuks  ka 
inimene, kelle tegevus muudab tänapäeva pinnamoodi kõige rohkem.1  6
10 ​ http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 
 
11 ​ http://www.klint.envir.ee/klint/est/10.html 
 
12 ​ http://www.klint.envir.ee/klint/est/12.html 
 
13 ​ http://www.klint.envir.ee/klint/est/13.html 
 
14 ​ http://www.klint.envir.ee/klint/est/14.html 
 
15 ​ http://www.klint.envir.ee/klint/est/15.html 
 
16 ​ https://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2306 
7 
Taimestik 
 
 
Mitmekesiste  elupaikade  tõttu  on  Harjumaa  taimestik   liigirikas .  Harjumaa  looduse 
kaitseks  on  moodustatud  27  kaitseala.  Maakonna  territooriumil  asub  üle  kolmandiku 
Lahemaa  rahvuspargist.  Mitmekesise  maastiku  kaitseks  on  loodud  17   maastikukaitseala , 
millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla,
 
 Pakri ja Kolga lahe
 
 maastikukaitseala ning 
Naissaare looduspark . Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.1  7
Rannikumadaliku liivase pinnakattega aladel kasvab leetunud ja leedemuldadel
 
 kuiva 
männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga 
ja  mujal märgades kohtades on  soostunud  leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. ​Moreeni 
alal  kasvab  kohati  männi  ja  kuuse  segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid 
tammi.  Harjumaal  leidub  ka  puisniite,  mis  asuvad  soostunud  kamarmuldadel,  näiteks  Pirita  
jõe ääres. Põhja-Eesti lavamaa äärealale on
 
omaseid
 
 õhukeste huumuskarbonaatmuldadega ja
   
kuivalembese taimkattega loodusid.1  8
Lahemaa  taimestik  on  Põhja-Eestile  üldomaselt  suhteliselt  liigivaene.  Üle  70% 
Lahemaa  pindalast  moodustavad  metsad.  Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning 
rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud 
laialehiste  salumetsade  jäänukeid.  Leidub  ka   suuremaid   lodumetsi.  Lisaks   metsadele   on 
looduslikest  kooslustest  Lahemaal   esindatud    rabad ,  mis  jäävad   taimestiku   poolest  Ida-  ja 
Lääne-Eesti  tüüpi  rabade  üleminekualale.  Suuremad  rabad  on  Laukasoo,  Viru  ja  Vanasilla 
raba  ning endiste rannavallide vahel asuv
 
 Pudisoo. Liigirikkaid  niite
 
on
 
Lahemaal
 
  praeguseks  
säilinud  alla  10%.  Lahemaa  taimharuldustest  on  tuntuim  klindi  rusukaldail  kohati  kasvav 
mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest.1  9
 
 
17 ​ https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakond#Kaitstav_loodus 
 
18 ​ https://oigusaktid.tal inn.ee/?id=3001&aktid=99781&toprint=1#_Toc97456875 
 
19 ​ http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_rahvuspark/Taimkate_ja_loomastik/ 
 
8 
Kasutatud materjalid 
 
1.  http://www.gi.ee/loodusmalestised/18_Harjumaa_Kiili-Rae-Saku_ja_Saue_vald_2008
.pdf 
2. Tartu  Ülikooli  Geograafia  instituut  1997-2000.  „Eesti  Geograafia  CD” 
file://elvag/Lugemik/geograafia/EGCD/opik/juhan/juhan.html) 
3. Kaija Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia 
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1 
4.  http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20
geoloogia.pdf 
5.  https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate 
6.  https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metskonnad/harjumaa-metsk
ond 
7.  https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Mandrij.C3.A4.C3.A4tekkelised_pinnavor
mid 
8.  https://www.taskutark.ee/m/mandrijaa-kujundatud-pinnamood/ 
9.  http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 
10.  http://term.eki.ee/termbase/view/6686780/#/concept/view/1058288091/ 
11.  http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 
12.  http://www.klint.envir.ee/klint/est/10.html 
13.  http://www.klint.envir.ee/klint/est/12.html 
14.  http://www.klint.envir.ee/klint/est/13.html 
15.  http://www.klint.envir.ee/klint/est/14.html 
16.  http://www.klint.envir.ee/klint/est/15.html 
17.  https://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2306 
18.  https://et.wikipedia.org/wiki/Harju_maakond#Kaitstav_loodus 
19.  https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=99781&toprint=1#_Toc97456875 
20.  http://www.estonica.org/et/Loodus/Lahemaa_rahvuspark/Taimkate_ja_loomastik/ 
 
 
 
 
 
 
9 
Lisa 1 
Joonis 3.​ Harjumaa pinnakatte settete  kooslus  
10 
Lisa 2 
Joonis 5. 
Tallinna 
klindilõik 
 
 
 
11