Referaat 1950ndate mööbel (0)

Kultuuriajaloo referaat
1950’ndate mööbel
Sisearhitektuur ja mööblidisain 1
Eesti Kunstiakadeemia 2010
Sissejuhatus 3
Uued materjalid 3
Uus mentaliteet 4
Skandinaavia modern 6
Kesk-sajandi pööre 7
Charles Eames 10
George Nelson 11
Kokkuvõte 12

Sissejuhatus

Iga järgnev põlvkond taasavastab moodsate klassikute loomingus peituva disainipuhtuse ning surematu vormilise kindluse. Nagu on selgunud siis 20 saj. keskpaiga ülevoolaval disainil jätkub eluiga ja mõjuvõimu rohkem kui arvata osati. Selle asemel, et kaduda, defineerib ja märgib 20. saj keskpaiga disain meie aja modernismi. Postmodernismi veidruste ja 1980 brutaalse dekonstruktismi valguses paistab 50ndate mööbel lausa rafineeritud ja peenekombeline.
Viiskümmend aastat mugavat tagantjärgi tarkust näitab, et möödunud sajandi keskpaiga mööblidisain mõjub eriliselt oma kustnikutöö osavuse ja terviklikkusega. 1950ndate disaini juhtivad tähed jõudsid nii lähedale millelegi, järgides inimeste mööbli kasutamise vajadusi – kaasaarvatud visuaalne nauding – mille kohta saab öelda ürgjõuline ja puhas. Need vajadused, nii praktilised kui ka esteetilised , muutuvad ajas vähe. Nagu vana hea selleaegne rock ’n’ roll, on 50ndate mööbel tulnud, et jääda.

Uued materjalid

Orgaanilise kujuga mööbel(eelkõige istemööbel) ning sõjaaegne uurimistöö tõi endaga kaasa terve rea uudsete töövõtete ja materjalide kasutuselevõtu, mis irooniliselt olid enamjaolt aga mitteorgaanilised. Veider on seda öelda, aga ilma sõjata ei kujutaks me ette viiekümnendate mööblit, nagu see on. Lennukitööstusest võeti üle tehnoloogiaid alumiiniumi ja plastiku vormimiseks. Uued meetodid vineeri painutamiseks/vormimiseks pärinesid Charles Eames’i ja tema naise, Ray, eksperimentidest Ühendriikide Mereväe jaoks, et luua eriti kergeid ja pinutatavaid lahaseid vigastatutele. Töötati välja punktkeevitus , ühendamaks metalli, puitu, kummi ja plastikut. Klaasfiiber , vormitud alumiinium , akrüülid, polüester-vaik ja vahtkumm lisandusid mööbli valmistamiseks kasutatavate materjalide hulka.
Teise Maailmasõja materjali ja tehnoloogia revolutsioon muutis jäädavalt esteetilist tausta , mille foonil mööblit hakati hindama. Kahelda nüüd mööbli valmistamisel meistri osavuses ei ole mõtet, sest see toodeti masinatega – madalaimate kulude ning kõrgeimate tiraazidega. Üksikasjalikult viimistletud käsitöö ning vaevarikas nikerdamine oli mõneks ajaks kadunud.

Uus mentaliteet

Suurest depressioonist välja saamiseks oli Ameerika vajanud sõda ja sõja lõppu vajasid selle suurriigi elanikud. Kergendustunne ja lootused helgele tulevikule segunesid meeletu tarbimisega. See oli tormakas aeg kogu Ameerikale ning erandiks polnud ka mööblitööstus.
Allasurutud tarbekaupade nõudlus vabanes demobilisatsiooniga. Kohe kui mehed koju jõudsid, kiirustati altari ette ning seejärel mööblipoodi. Tormijooksu peeti igasugusele mööblile, oli see siis hea, halb või keskpärane. Tehastest välja voolavat mööblit toodeti vaevalt piisava kiirusega, et nõudlust rahuldada.
Kuigi masinliku väljanägemisega mööblit leidus juba 1930ndatel ja plastikute kasutamine polnud mööblitööstuses täiesti võõras siis uue modernismi omaksvõtmiseks tuli teha veel üks samm tõekspidamistes, millega ilmusid uued vormid ning jooned mööblidisaini. Masina-ajastu mööbel oli liikunud järgmisse faasi – see tõusis maast õhku. Paraboolsed lennuki ning raketi liikumistrajektoorid olid dominantsed jooned ’40 ja ’ 50ndatel . Avakosmose ajastu oli algamas ning see peegeldus külluslikult ka mööblis.
Eero Saarinen : tool „ Tulp ” 1956
Voolav, ümar tool: „Toolide kandekonstruktsioon on liiga keeruline ja rahutu. Ma püüdsin sellesse jalgade rägastikku korda luua, et tool moodustaks jälle ühe terviku.“ Kuigi tooli klaasfiibrist istmeosa kannab metallist jalg, õnnestus tal saavutada terviklikkus vähemalt visuaalselt.
Charles Eames: Vineerist vormitud tool, 1946
George Nelson: „Möödunud kahe dekaadi üks väljapaistvam disain…täielikult integreeritud vormi, funktsiooni ja valmistamise väljendus.“
Harry Bertoia: tool „ Teemant ”

Skandinaavia modern

Vastupidiselt Ameerika masin-toodetud mööblivalmistamisele, tegid Skandinaavia disainerid „soojemat“ ning vahest et hubasemat mööblit. Eelkõige kasutati arukalt ja materjali austades külluslikult käepärast olevat loodusvara – puitu. Eriti osavalt valmistasid mööblit Taani, Rootsi ja Soome disainerid. Skandinaavia modern pakkus soojust ja kodusust võrreldes Ameerika masin-inspireeritud masstoodanguga. Nende töid tunnustati rohkete rahvusvaheliste auhindadega ning peagi sai Skandinaavia disainerite looming üheks populaarsemaks turul. Jättes hüvasti Ameerika kui turundusliku hiiglasega, tehti siin mööblit, mida nähti nende demokraatlike heaoluühiskondade väljendusena, kus see sündis. Lisaks tõestusele heast maitsest , oli Hans Wegner’i, Finn Juhl’i või Alvar Aalto tooli omamine lihtsalt üks rahu-armastav zest.
Gio Ponti : tool „ Super leggera”, 1957
Alvar Aalto; Paimio sanatooriumi jaoks tehtud kõige esimene ühest-tükist seljatoe ja istmeosaga tool.

Kesk-sajandi pööre

Pururikas, nagu sõjajärgne Ameerika oma kodanikele püüdis näida kõikjale kõrguvate pilvelõhkujate ning massimeedia abil, ei tähendanud aga otseselt ühiskonna heaolu paranemist. Progressi nimel heideti kõrvale Viktoriaanlikud massiivsed ning tahedalt ehitatud elamud, et lasta vohada korrapärasel ja kokkusurutud eeslinnadel. Noored pered vahetasid kõrged laed , pööningud ja suured terrassid iseseisvuse vastu, mida neile võimaldas pisike, veerandi-hektariline krunt eeslinnas. Kümne suure toa asemel olid neil mõned väiksed. Igal ruumil pidi olema rohkem kui üks funktsioon, nagu ka nendes paikneval mööblil. Esimest korda hakati tootma sisustust, mis rahuldasid moodsa elu vajadusi. Sõna „multifunktionaalsus“ sai käibefraasiks.
Arne Jacobsen: Munakoore tool, 1958
Eriti populaarne suurkorporatsioonide konverentsiruumi sisustuses mugavalt „endasse mähkiva“ ning samaaegselt mõjuvõimsa välimuse tõttu.
George Nelson: Kookospähkli tool, 1957
Omapärane kiilukujuline tool, mille ühest tükist iste, seljatugi saavutasid veenvalt taotletava visuaalse terviku.
Poul Henningsen’i PH-5 valgustid ja Verner Panton’i plastikust pinutatavad toolid, 1957

Charles Eames

Eames on vaieldamatult 20. sajandi Ameerika mööblidisaini särav täht. Ray Kaiser Eames, tema abikaasa ja asendamatu koostöö partner , on jäänud paratamatult varju. Mitte, et ta selle üle kunagi kurtnud oleks: „Charles oli geenius . Ma poleks kunagi suutnud seda kõike üksi teha.“ Vahest võiks arvata, et ka Charles mitte.
Mitmete selle dünaamilise duo loodud tööde tõukeks oli sõprade-lähedaste vajadus teatud tüüpi mööblieseme järele. Ray Eames: „Näiteks tegime kiiktooli sõbra lastele. Alumiiniumtoolide seeria tekkis ühe sõbra vajadusest mööbli järgi, mis sobib nii sise- kui välistimugimustesse. Polnud vaja mõelda, mida järgmiseks teha: üks asi viis teiseni ning alati oli mingi probleem lahendada või lünk täita.“ Mõne inimese vajadustest tekkis mööbel paljudele . Eames’id lähtusid oma töös alati võimalusest mööbli masstootmiseks : „Me tahtsime võimalikult palju kvaliteeti suunata masstootmisse, et rohkem inimesi saaks elada hästi tehtud asjade keskel.“
Charles ja Ray Eames; alumiiniumist kontoritoolid, 1958

George Nelson

Ükski arhitekt ei soovi näha ruumi, mis on üleküllastunud seosetuist ning üleliigseist esemetest. Vahest oligi see põhjuseks, miks George Nelson kogu oma karjääri vältel Herman Miller’is tegeles tõsiselt igapäevaste tarbe-esemete hoiustamise probleemiga. Tema loodud paindlik kappide-süsteem(Storagewall) pakkus leevendust kodudes valitsevale asjade kuhjumisele.
George Nelson; seinakellad olid tõeliselt julge, vahest et pisut veidra disainiga.
Wendell H. Lovett; Flexi-fibre tool; vulkaniseeritud plastik aurutati või kasteti kuuma vette, et seda painutada
Isamu Noguchi; minimalistlik täispuidust jalgade ning klaasist lauapinnaga kohvilaud

Kokkuvõte

Süvenedes ühe kindla tarbeeseme ning suhteliselt lühikese ajavahemiku raamidesse, nagu seda käesolevas töös olen teinud, leian sellest jooni inimkonna arenguperioodi ühest etapist. Pikapeale neist joontest moodustuvad tähed, seejärel sõnad ning laused. Et jooned pruugivad omada tähendust ja sisu ilma, et neist oleks tähti ning sõnu moodustatud, on selgelt näha näiteks (mööbli) disainis . Missuguste joontega kirjeldatakse praegust ajahetke, selgub alles siis kui saab möödunule tagasi vaadates kokkuvõtteid teha ning märgistada inimtegevuse jälgi ühes või teises kultuuriruumis.
Kasutatud kirjandus:

• Sembach, Claus-Jürgen „20th century furniture design“
  
• Greenberg, Cara „Mid-century modern: Furniture of the 1950’s“
  
• pildid internetist
  

13