Eduard Vilde "Pisuhänd" (0)

Eduard Vilde „Pisuhänd“

TEGELASED:
Ludvig Sander- Luuser, kes mingisuguse kavaluse abil on suutnud end üsna kõrgele upitada. Sander elab oma naise ning tema isa kulul, pidades end inseneriks, luuletajaks ja kunstnikuhingega inimeseks . Libekeelne, kes armastab luisata. Ta põrub - tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis ei lähe läbi.
Vestman – Tark mees, kes on elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud tema äritegevusele, ta liigub ainult paremate tehingute suunas. Ta ise armastab enda kohta öelda, et ta on „Vestman Vestmani uulitsast“. Vestmani riietus on igati soliidne – kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust.
Tiit Piibeleht – Ta on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik. Mees, kes näiliselt on lihtsameelne ning mitte kuigi elukogenud. Ta lööb läbi oma kavalusega, tehes silmad ette nii Sandrile kui vanale Vestmanile endale.
Laura - Habras noor neiu , tundub olevat tihtipeale oma mõttemaailmas ja unistustes. Ta suhtub teistesse üldjoontes lugupidavalt ja väljapeetult. Tema kõne õhkab romantilisest meelestatusest (eriti Piibelehe osas). Matilde , kui Laura vanem õde, käitub tema suhtes veidi üleolevalt – ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine .
Matilde - Kuulsusejanuline ning võimukas naine. Ta on Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse.
Raamatus pannakse naeru alla kiirelt rikastunud tõusikud ja kodanlik seltskond . „Pisuhänd“ on lugu sellest, kuidas osavuse ja kavalusega võidetakse tõrksa pruudiisa vastuseis ning noored armastajad kõigi tõkete ületamise järel õnnelikku abiellu astuvad.
Väikearvulises tegelaskonnas vastanduvad kaks paari: äpardunud insener Ludvig Sander ja tema auahne naine Matilde ühelt poolt ning boheemik kirjamees Tiit Piibeleht ja Matilde õde Laura teiselt poot; nende vahel seisab tõusikust ärimees Vestmann, Laura ja Matilde isa. Ludvig ja Matilde on hingeliselt äriinimesed, nende püüdluste sihiks on aineline heaolu ja seltskondlik prestiiž . Piibeleht ja Laura peavad olulisemaks vaimseid ja hingelisi väärtusi, kuid pole ükskõiksed ka raha suhtes.
„Pisuhänna“ intriig on rikas ootamatutest pööretest ja üllatavatest käikudest. Intriigi käivitab Matilde kategooriline nõudmine: Ludvig pangu ammu lubatud romaan. Matilde tahab seltskonnale näidata, et kui ta ongi endale mehe ostnud – see pole häbiasi-, on ta teinud head äri: mees peab saavutama seltskonna tunnustuse vähemalt vaimsel alal. Paraku on kirjanduslikult andetu Sander vaid teeselnud kirjutamist. Õnnekombel kohtab ta koolivend Tiit Piibelehte, kehvapoolsest koduõpetajat ja kirjanikku, kes on valmis saanud romaani „Pisuhänd“. Sander ostab käsikirja ära, saab Eesti Kirjanduse Seltsi I auhinna ja kindlustab sellega oma kõikumalöönud positsiooni perekonnas. Kuid vahepeal on Piibeleht ja Laura teineteist leidnud ning Piibeleht kavatseb Laura kosida ühe neiu rahaga . Sander peab tal aitama Vestmanni nõusolekut saavutada. Nõnda rakendab Piibeleht „Pisuhänna“ oma kosjavankri ette. Sanderi abiga ja Vestmanni rahaga ostab Piibeleht äia eest ära soodsa krundi. Arvatavale rahamehele püüab Vestmann ise Laurat naiseks sokutad. Kui pettus tulebki lõpuks avalikuks, laheneb kõik õnnelikult: Vestmann tunnustab Piibelehe nutikust ning lubab talle Laura käe ja kaasavara .
„Pisuhänna“ mõttearenduses on määravad Sanderi-Piibelehe ning Piibelehe-Vestmanni suhted. Sander ja Piibeleht suhtuvad kunsti risti vastupidiselt. Sanderile on kunst võimu ja varandusliku seisundi kindlustamise vahend ning kunstiteos kaup, millega tuleb turul läbi lüüa. Ise loomisvõimetu, oskab Sander seda paremini orienteeruda kunstiturul ning õpetab eluvõõrast Piibelehtegi, kuidas edu saavutada.
Kersti Lõhmus
11B