SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS (0)

SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS
SLAID 2
Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga – sellega, mis ohustab suhteid.
Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. 
Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise . Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism , agressiivsus .
Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi.
Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saab. Ta vastab, et ta pole selles eriti hea aga ta püüab ning seejärel ta lisab, et ta on kunstis hea ning kiidab poissi, et ta on jalgpallis väga hea ja pontsaks poiss püüab edasi üritada. Kiusajad vastavad seepeale ,et nii halb ta ka nüüd pole ning võivad nippe näidata, kuidas mängida. See on näide sotsiaalsest intelligentsusest. Selleasemel, et kakelda üritati sõprussuhteid luua.
SLAID 3
Sotiaalse intelligentsue koostisosad võib jagada kahte kategooriasse milleks on sotsiaalne teadlikkus ja sotsiaalne osavus .
Sotiaalne teadlikkus on see mida tajume teiste kohta kuni tema tunnete ja mõtete mõistmiseni, keerukate situatsioonide arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad:
Esmane empaatia e. teistega koos tundmine ,
Häälestumine e.täie tähelepanuga kuulamine . Häälestumine on tähelepanu, mis läheb hetkelisest empaatiast kaugemale, jõudes välja täieliku kohaloluni, mis hõlbustab rapportit. Me pakume inimesele oma täit tähelepanu ja kuulame hoolikalt. Püüame teistest aru sada mitte aintult oma mõtteid väljendada. Me saame kõik häälestumist hõlbsustada, kui lihtsalt tahtlikult rohkem tähelepanu pöörame. Tähelepanelik kuulamine maksimeerib füsioloogilise sünkroonsuse, nii et emotsioonid joonduvad.
Empaatiline täpsus e. teiste inimeste mõtetest, tunnetes ja kasvatusest aru saamine. Empaatiline täpsus põhineb esmasel empaatial, kuid lisab juurde ilmse arusaamise sellest, mida keegi teine tunneb või mõtleb. Teadlikkus kellegi kavatsustest võimaldab täpsemat empaatiat , et saaksime paremini ennustada, mida see inimene kavatseb teha.
Sotsiaalne tunnetus e. teadmine kuidas sotsiaalne maailma toimib. Selle tunnetuse liigis vilunud inimesed teavad mida, enamikus sotisaalsetes situatsioonides oodatakse , näiteks millised kombed sobivad viitärnihotellis. Sotisaalne tunnetus võib avalduda võimes leida lahendusi sotsiaalsetele dilemmadele, näiteks kuidas paigutada õhtusöögil istuma rivaalid või kuidas leida sõpru uues linnas.Sotsiaalse teadlikkuse võimed suhestuvad omavahel: empaatiline täpsus põhineb kuulamisel ja esmanel empaatial; kõik kolm edendavad sotiaalset tunnetust.
SLAID 4
Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine , kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni . Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad:
Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda. See loob baasi, millel põhinevad sotsiaalse osavuse teised aspektid. Puudulik sünkroonsus saboteerib sotsiaalset kompetentsust, nurjates suhtlemise. Kui üks inimene sünkroonsus rikub tunne end teine ebamugavalt. Sünkrooni saavutamine loomulikul moel tekitab suure emotsionaalse resonantsi.
Eneseesitlus e. enese efektiivne esitlemine.Üks eneseesitluse osaks on karisma . Võimsa avaliku kõneleja või suuurepärase õpetaja või juhi karisma koosned tema võimetest sütitada meis emotisoone, mida nad ise välja kiirgavad, tõmmates meid selle emotsiooni lainele. Tipptaseme karismat näeme kõnelejas, kes oskab publikuga mängida ja esitada sisulise mõte just niisuguse emotsiooniga segatult, et mõju oleks maksimaalne.
Mõju e.sotsiaalse interaktsiooni tagajärgede kujundamine. Igapäevastes sotsiaalsetes olukordades toetume agressiooni leevendamiseks suures osas samale ringile , ent vähem tajutaval moel. Konstruktiivse mõju avaldumine hõlmab enese väljendamist nii, et see tooks kaasa soovitud sotsiaalse tulemuse, näiteks rahustaks kellegi maha. Need kes oskavad hästi mõjuvõimu ära kasutada toetuvad sotsiaalsele teadlikkusele, mis nende tegevust juhib. Näiteks tunnevad näad ära situatsiooni kus vaikimine võib suhtele kasuks tulla.
Hool e. teiste vajaduste hoolimine ja vastav tegustemine. Töömaailmas tõlgendtatakse hoolt, mis ajendab meid võtma vastutust selle eest, mida on vaja teha, hea organisatsioonilise käitumisena. Hoolivad inimesed on need, kes on valmis kulutama enim aega ja jõudu selleks, et kolleege aidata. Hoolimine on tõhusam, kui see põhineb kõrgema tee võimetel ja kui selle eesmärgil rakendatase oma kogemusi. Hoolimine on impulss , mis on abistavate elukutsete, näiteks meditsiini ja sotsiaaltöö alustalaks.
SLAID 5
Sotsiaalse intelligentsuse tunnused:

• oskus öelda ja vastu võtta komplimente;
  
• abi pakkumine;
  
• vabandamine;
  
• kaaslaste eest seismine (kaitsmine);
  
• osalemine ühistes tegevustes;
  
• osalemine vestlustes;
  

SLAID 6

• juhtimisoskuste omamine ;
  
• tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ;
  sõprussuhete loomine, sõprade omamine;
  
• enesejuhtimine ;
  
• oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid;
  

SLAID 7

• oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral;
  
• koostöö erinevates olukordades;
  
• kriitika talumine;
  
• reeglite ja piirangute järgimine;
  
• konfliktide korral oskus minna kompromissile.