Majandusteaduse ajalugu (0)

TURBA GÜMNAASIUM
Anželika Raagmets
MAJANDUSTEADUSE AJALUGU
Referaat õppeaines“Majandusõpetus“
Turba 2010
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………2
1.Majandusteaduse ajalugu…………………………………………………………………3
2.Adam Smith kui moodsa majandusteaduse rajaja ………………………………...……...3
2.1 „Rahvaste rikkus“……………………………………………………………………….4
2.2 Nähtamatu käsi………………………………………………………………………….6
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………..7
Sissejuhatus
Käesolev referaat annab lühikese definitsiooni majandusteaduse ja majandusteaduse ajaloo olemusele.Majandusteadus ei ole välja kujunenud mitte tänasel päeval vaid on arenenud ja kujunenud läbi mitmete koolkondade ja sajandite. Moodsa majandusteooria rajajaks peetakse Adam Smithi ,referaat annab ülevaate tema teooriatest .
1.Majandusteaduse ajalugu
Majandusteaduse ajalugu ehk majandusmõtte ajalugu on majandusalaste vaadete areng, kaasa arvatud kitsamas mõttes majandusteaduse ajalugu.Mitmed antiikfilosoofid on teinud mitmesuguseid majandusalaseid tähelepanekuid. Kõige tähtsam neist on Aristoteles .Keskaja araabia mõtlejatest, kes on majanduse mõistmisse oma panuse andnud, on üks tähtsamaid Ibn Khaldun Tunisest ( 1332 -1406), kes näiteks näitas, kuidas rahvastiku tihedus on seotud tööjaotusega, mis viib majanduskasvule, mis omakorda suurendab rahvastiku tihedust. Keskaegses Lääne-Euroopas arutati näiteks seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda.16. sajandi ususõdade aegu tekkisid vabakaubanduse ideed. Need sõnastas hiljem juriidilises vormis Hugo Grotius. Merkantilistid jõudsid lähemale majandusteooriale. Nad rõhutasid maksete positiivse bilansi säilitamise tähtsust.Füsiokraadid olid esimeste seas, kelle huvi majanduse vastu oli puhtteoreetiline. Tähtsaim neist oli François Quesnay ./1/
2.Adam Smith kui moodsa majandusteaduse rajaja
2.1 „Rahvaste rikkus“
Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu : majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Mehhanitsistlikust maailmavaatest lähtudes püüdis ta leida vastuse küsimusele, mis hoiab koos ühiskonda, milles iga inimene ajab taga isiklikku kasu. Seejuures süveneb ühiskondlik tööjaotus ja inimestevahelised suhted muutuvad keerulisemaks. Vajadused sunnivad üha rohkem tootma , suurendama ühiskonna rikkust. Ent mil viisil?
Smithi mõttekäik oli järgmine. Maa ja rahva kogutoodang võib suureneda kas töö tõhustumise või tööhulga suurenemise teel. Tööd muudavad tõhusamaks töölise oskuste ja vilumuste kasv ning täiustatud masinad ja seadmed . Pole oluline, kas toodang suureneb põllumajanduses või tööstuses. Oluline on see, et ühiskonna rikkus kasvaks. Selles mõttes ta parandas füsiokraatide vaateid, kes pidasid põllumajandust ainsaks rikkuse loojaks.
Edasi rõhutas Smith: tootmise ainsaks eesmärgiks on tarbimine, seepärast tuleb tootjate huvisid arvestada ainult niivõrd, kuivõrd seda nõuavad tarbijate huvid. Sageli, märkis ta, ohverdatakse tarbijate huvid tootjate omadele. Kui näiteks riik rakendab protektsionistlikke meetodeid ega luba neid kaupu sisse vedada, mida kohapeal toodetakse, võidavad sellise majanduspoliitika puhul tootjad, sest puudub või on piiratud siseriiklik konkurents . Tarbijate huvide arvestamisel peavad tootjad lähtuma olemasolevatest piiratud ressurssidest. Viimaste kulutamisel tuleb toota ainult neid kaupu, mida tarbijad ostavad. Igal ühiskonnal peaks olema mehhanism, mis muudaks olemasolevad ressursid (vaatamata nende rohkusele) tarbijatele vajalikeks kaupadeks ja teenusteks. Niisugune mehhanism on turg kui isereguleeruv süsteem.
Kapitalistliku majandussüsteemi uurimist alustas Smith inimesest kui indiviidist. Ta leidis, et individualism on ühiskonnakorra alus, mis loob omanike sotsiaalse koosluse. Riigi kogu vara peaks olema omanikustatud, ainult siis pole karta , et individualism põhjustaks ühiskonnas kaose.
Oma filosoofilises teoses "Kõlbeliste tundmuste teooria" jõudis ta järeldusele, et kõik inimesed tahavad elada paremini kui seni: «Soov parandada oma elujärge, see iha, mis on küll üldiselt rahulik ja vaikne, tuleb meiega kaasa hällist ega jäta meid hetkekski kuni hauani.»
Inimesed ei ole üldiselt oma elujärjega rahul. See rahulolematus ongi inimese sisemine tõukejõud, mis paneb tegutsema kasu saamise eesmärgil. Kasu jõud on ühiskondlik jõud, mis sunnib inimesi ennast arendama, täiustama, elus läbi lööma. Smith väidab, et inimesed oleksid rumalad ja rahvad vaesed, kui nad ootaksid heategevust nii majanduses kui ka elukorralduses. Tavaliselt ei toeta inimesed üksteist mitte niivõrd kaastundest, kuivõrd omaenda kasust lähtudes. Ühiskonnaliikmed ei ole üksmeelsed, mistõttu peavad toimima väga tugevad tegutsemismõjurid, ajendid . Mis siis hoiab ühiskonda koos? /2/
2.2 Nähtamatu käsi
Ühiskondlik tööjaotus süveneb, üksiktootjad ja tarbijad sõltuvad üha enam üksteisest. Mis hoiab neid koos ja viib ühiskonna arengut edasi? Smith väitis, et kui kõik ajavad taga omakasu, siis on ka ühiskondlik heaolu kõrge.
Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad. Tõepoolest, turg ja konkurents sunnivad inimesi tegema seda, mida ei vaja mitte nemad ise, vaid hoopis teised. Turg kehtestab ka hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma. Selgub, et turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust, millel on Smithi arvates kolm positiivset väljundit:

• Sama töö tegemine annab inimesele suurema vilumuse ja osavuse teha oma tööd.
  
• Otsides selleks täiendusi ja uuendusi, leiutab inimene järjest uusi masinaid ja seadmeid ning rakendab uusi tehnoloogiaid.
  
• Inimesel pole vaja töökohta vahetada ning ta hoiab sel viisil kokku aega
  

Tööjaotus ja spetsialiseerumine võimaldavad ka inimeste andeid paremini kasutada.Tööjaotust ülistades ei tohi siiski selle negatiivseid tagajärgi nagu töö rutiinsus, inimese ühekülgne areng jms., kahe silma vahele jätta.Tööjaotuse arengu taustal selgitas Smith ka raha tekkimist. Raha vajalikkuse põhjustas regulaarne vahetus, kus polnud võimalik kaupu vahetada üksteise vastu naturaalsel kujul. Raha oli ja on üheaegselt vahetusvahend ja eriline kaup. /2/
Kokkuvõte
Majandusteadus on kujunenud ja arenenud sajandite jooksul, seda on kujundanud mitmed filosoofid. Tänapäevane teooria on loodud Adam Smithi poolt.
Kasutatud kirjandus
1.
http://et.wikipedia.org/wiki/Majandusteaduse_ajalugu /elektroonilises entsüklopeedias
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Adam_Smith /elektroonilises entsüklopeedias
9