Ajalugu 11. klass (0)

Riiklik korraldus ja linnriigid .
Kreeka.
Sissejuhatus:
Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks .
Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas.
Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad.
8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi – sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned.
Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni.
Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili.
Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon , mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd . Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale, Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule . Koloonia – metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus.
Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses.
Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel.
Nõnda hakkasid kreeklased Väike- Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha.
Tähtsamad linnriigid.
Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta , Korintos , Ateena , Mileetos ja Sürakuusa. Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust.
SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks:
1. Spartiaadid ehk doorlased
2. Perioigid -vabad käsitöölised ja kaupmehed , kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi.
3. Heloodid -kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks
Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos , kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane . Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi.
Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek.
RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114)
Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid, nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid – olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja – türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid; 4. orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks.
(((Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas . Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik . Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord.
Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud – orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise süsteem, millega kasvatati perfektseid sõdalasi. Seetõttu oli Spartal ka kogu Kreeka võimsaim maavägi. Riigikorraldus sarnane totalitarismile, kus võim on koondunud väikese hulga isikute kätte. Riiki juhtisid kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhid ja kõrgemad preestrid . Muudes valdkondades juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu – geruusia. Riigiametnikest olid tähtsamad veel 5 efoori.))) – ei tea ,kas seda on vaja : P
Kasvatusest
Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses-gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine , muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid.
Ateena ühiskonnakorraldus
Sparta ühiskonnakorraldus
Kõik tähtsamad otsused langetati
rahvakoosolekul; nõukogu liikmed,
kohtunikud ja riigiametnikud valiti
loosi teel kõigi kodanike seast; naised,
võõramaalased ja orjad ei kuulunud
kodanike hulka; demokraatlik
ühiskonnakorraldus.
Aristokraatlik riigikord ; täieõiguslikud kodanikud olid
spartiaadid – tööd ei teinud, tegelesid sõjaliste
harjutustega; heloodid olid orjastatud põliselanikud –
harisid spartiaadide põlde; riiki juhtisid kaks kuningat
ja vanemate nõukogu; rahvakoosolek kinnitas nende
otsused. Spartiaadi poisid tegid läbi karmi riikliku
kasvatuse.
Ateena oli demokraatliku
valitsemiskorraldusega linnriik (polis).
Linnriigi (polise) valitsemisest said
osa võtta vaid polise kodanikud.
Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused.
Kodanikud olid linnriigi vabad
meessoost täiskasvanud
põliselanikud.
Riigiasju arutati rahvakoosolekul.
Kõige tähtsamad riigiametnikud olid
strateegid , keda valiti igal aastal
rahvakoosolekul kodanike seast (pidid
olema kõige auväärsemad).
Lisaks hääletamisele rahvakoosolekul
tegutsesid kodanikud riigiametites ja
olid kohtunikeks. Ametisse said
loositõmbamise teel ja neile maksti
töö eest palka.
Sparta oli aristokraatliku valitsemiskorraldusega
linnriik (polis).
Elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks
(seisuseks).
Sparta riigi täieõiguslikud kodanikud olid spartiaadid,
kes tegelesid riigi valitsemisega ja sõjaliste
harjutustega.
Enamik elanikkonnast olid vabad inimesed, kellel
puudusid kodanikuõigused. Nad ei saanud osa võtta
riigi valitsemisest, vaid tegelesid käsitöö,
põlluharimise, sõjaväeteenistusega.
Kõige alam seisus – heloodid (orjad) olid õigusteta.
Sparta riiki juhtisid 2 kuningat. Nende ülesanneteks
olid sõjaväe juhtimine, ohverdamine. Vanemate
nõukogu kontrollis kuningate tegevust.
Tähtsamaid riigiasju otsustasid 2 kuningat, vanemate
nõukogu ja igal aastal valitud riigiametnikud.
Rahvakoosolekul osalesid vaid spartiaadid, kes kiitsid
heaks vanemate nõukogu otsuseid.
Info võetud: meie õpikust, vihiku konspektist, google.ee, miksike.ee, annaabi.ee xD.
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=371 ,
http://blog.delfi.ee/node/18419 ,
Ntx küssa võiks olla mingi selline, et: kui võrrelda kreekat ja tänapäev siis , kus rohkem ajastus tahaksid elada ? miks ?
või kumb valitsusekord on meeldivad vms .