Riiklik korraldus ja linnriigid .
Kreeka.
Sissejuhatus:
Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas.
Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras
endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks .
Kreeklaste esivanemad olid
Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare
põhjaosas.
Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng
kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni
põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid
saanud linnad.
8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema
linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste
üleskirjutamisi – sellega oldi antud
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Merilin Eberlein
Õppematerjali autor
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse, ülejäänud olid Lakoonika asuk
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad [Õpik ptk 29; 31-33] KORDAMISKÜSIMÜSED Mis on „polis“ – kreeka keeles linn, selle sõnaga tähistasid kreeklased linnriiki 1. Mida tähendab mõiste „poliitika“? – poliitikaks nimetasid kreeklased „polise“ valitsemist. Tänapäeval nimetatakse nii riigi ja ühiskonna juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning li
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumaks, sest korralduse
Sparta ja Ateena Sparta Maismaariik Sparta asus Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas, sealt ka tema ajalooline nimi Lakedaimon. Sparta elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõ
Kreeka linnriigid Hellenid ja barbarid Kreeklased nimetavad end helleniteks, kõik teised on barbarid. Barbareid peeti loomult orjadeks. Hellenitel kodanikuvabadustel põhinev linnriik. Linna asukoht Tavaliselt paiknes akropoli jalamil (kindluse) Linnas oli vähemalt üks tempel (tavaliselt siiski mitu) Linnaelu keskus agoraa e. turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnri
KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1. Peloponnesose poolsaar 2. Kesk-Kreeka 3. Põhja-Kreeka Kreeklastega on asustatud ka sajad saared Egeuse meres. Parim ühendustee oli meri.
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt. Kiri Lin
maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid