SPARTA (1)

SPARTA
Referaat
10. klass
SISUKORD
SISUKORD...........................................................................................................2
SPARTA TEKE......................................................................................................3
SPARTA VALITSEMINE........................................................................................3
SPARTA ÜHISKOND............................................................................................4
SPARTA KASVATUS.............................................................................................4
SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5
SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5
KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................6
Sparta teke
Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad , kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta.
Sparta valitsemine
Sparta riigikord oli aristokraatlik , kus nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti ainult rikaste ja suursuguste kodanike seast. Spartas valitsesid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi – tõid jumalatele ohvreid. Nad pidid otsuse langetama üksmeelselt. Kuningad kuulusid vanemate nõukokku, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused.
Sparta ühiskond
Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid , kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami - ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine , käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad , kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid.
Sparta kasvatus
Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees. Arstid vaatasid kõik vastsündinud poisslapsed üle. Vigased, haiged ja liiga nõrgad lapsed jäeti mäenõlvale surema või visati kaljult alla. 7-aastaseks saanud poisid võeti vanematelt ära ning neid kasvatati koolides , kus tegeleti kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Alates 12. Eluaastast anti neile üks riietusese aastas – punane hõlst. Magati asemetel, mille nad pidid ise pilliroost valmistama. Poisid olid sihilikult alatoidetud, et nad harjuksid näljaga sõjaretkede ajal. Neid julgustati söögi varastamisel, kuid vahele jäämisega said karistada . Lapsi õpetati rääkima lühidalt ja konkreetselt. Sparta poisslastele õpetati relvadega võitlust, maadlust, ujumist, tantsimist, laulmist , lugemist ja kirjutamist. Sparta tüdrukutele õpetati keha karastamist, koduseid töid ning oda viskamist. Poisslaste kasvatuse eesmärkideks olid tugeva ja vastupidava sõjamehe koolitamine , võitlushimu ja auahnuse kasvatamine , vaikides valu talumine, vanematele kuuletumine , kasinus ning osavuse ja leidlikkuse arendamine.
SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU
Spartalastel säilis kaua aega kogukondlik omand. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks . Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld - ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske.
SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT
Maade ahnitsemine ja riigi sõjaline organisatsioon tõukas Spartat kogu aja vallutuste teele. Kõik teised Peloponnesose riigid, tundes tõusva Sparta riigi jõudu, hakkasid temaga otsima liitu. Pikkamisi moodustuski VI saj. e. m.a. Peloponnesose liit Sparta juhtimisel. Peaaegu kõik Peloponnesose maad astusid sellesse liitu. V saj. e.m.a. hakkas Sparta mõju üldkreeka asjus nõrgenema. Sel ajal kerkis esile uus, Ateena riik. Tema kätte siirdus pikkamisi juhtiv osa kreeka riikide seas.
KASUTATUD ALLIKAD
Raamat - ´´ Muistne maailm´´ Mike Corbishley
Õpik – Inimene, ühiskond, kultuur
http://miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-10-1.ht m
http://www.slideshare.net/kaiaa168/aristokraatlik-sparta-3214750
https://et.wikipedia.org/wiki/Sparta
https://et.wikipedia.org/wiki/Sparta_kasvatus
http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/splu2.ht m