Painduvus ja osavus ning nende arendamine (0)

1 Hindamata

SISUKORD

1. PAINDUVUS 2
2.2.1. Aktiivne painduvus 5
2.2.2 Passiivne painduvus 6
2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus 7
3. PAINDUVUSE ARENDAMINE 8
4. OSAVUS 9
4.1 Osavuse mõiste ja näitajad 10
4.2 Osavuse komponendid 11
5. OSAVUSE ARENDAMINE 12
6. AKROBAATIKAKAVA 13
KASUTATUD ALLIKAD 14

PAINDUVUS

Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse , sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks.
Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini, täpsemalt, pikemalt jne. Mittepiisava painduvuse korral väheneb tunduvalt liigutusvilumuste omandamise protsess. Mittepiisava liigeste liikuvus ei võimalda rakendada täieliku jõudu, soodustab kaasa kiiruse- ja koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele ning on sageli ka liigeste ja lihaste vigastamise põhjuseks.
Painduvus on seotud paljude faktoritega: treenitusseisund, lihasmass , rasvkude ja sidekude, õhutemperatuur, keha ja lihase temperatuur, vanus, sugu, tervislik seisund, hormonaalne seisund, vaimne pinge, stress, lõõgastusvõime. Naissoost isikutel on painduvus veidi kõrgem kui meestel. Painduvus on ainus kehaline võime, mis on lapseeas parem ja hiljem halveneb. Vanemaks saamine toob kaasa elastsete kiudude languse, rakkude hävingu. See kõik viib painduvuse taseme langusele seoses vanaduse suurenemisega.2.1. Painduvuse kasulikkus spordis
Painduvus- ehk venitusharjutuste sooritamine täidab sporditreeningus järgmisi funktsioone:
kiirendab valgusünteesi ja tõstab toiduainete omastamise efektiivsust
väldib vigastusi, regulaarselt venitusharjutusi sooritavatel sportlastel on vigastusi tunduvalt vähem kui neil, kes seda ei tee
hea eelsoojenduse vahend
stimuleerib kehaliste võimete arengut.
Erinevad spordialad esitavad painduvusele spetsiifilisi nõudmisi, mis on tingitud võistlustegevuse biomehaanilise struktuuri iseärasustest. Näiteks akadeemilise sõudmisega tegelejatel peab olema hea õla- ja puusaliigese liikuvus, ujujatel hea õlavöö ja põlveliigese liikuvus.
2.2. Painduvuse liigid
Painduvuse liigid on üldine, spetsiaalne, aktiivne, passiivne, staatiline ja anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus.
Üldine – peamiste liigeste (õlaliiges, puusaliiges, lülisammas) liikuvus on heal tasemel. Suur erinevus tippspordis ja tervisespordis.
Spetsiaalne – hea liikuvus kindlas liigeses (mis sportlasel on oluline)
Aktiivne – suurim liikuvusamplituut ühes liigeses, ilma kõrvalise abita . Kasutatakse vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamiseks.
Passiivne – suurim võimalik liikuvusulatus ühes liigeses, mis spotlane saavutab väliste jõudude abita ( partner , inerts , tõmbeseadmed jt).
Staatiline – kestev venitusasendi hoidmine
Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus – selle määrab vastava liigese ehitus

2.2.1. Aktiivne painduvus

Aktiivse painduvuse all mõistetakse liigutuste ulatust, mis sportlane saavutab ilma kõrvalise abita, kasutades vaid nende lihasgruppide jõudu, mis võtavad otseselt osa vastava liigutuse sooritamisest.
Joonis 1.1. Aktiivne painduvus ( http://ajakirisport.ee/2018/05/24/kuidas-arendada-painduvust/ )

2.2.2 Passiivne painduvus

Passiivne painduvus tähendab liigutuste ulatust, mis saavutatakse väliste jõudude abil (partner, inerts, mitmesuguste vahendite kasutamine jne). Aktiivse painduvuse ulatus on passiivsest painduvusest alati väiksem.
Joonis 1.2. Passiivne painduvus ( http://ajakirisport.ee/2018/05/24/kuidas-arendada-painduvust/ )

2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus

Anatoomiliselt on olulised nn painduvuse retseptorid, mille abil toimub kesknärvisüsteemi kaudu lihastoonuse juhtimine. Nii peavad näiteks selja – ja kõhulihased olema alati kindlas toonuses, et keha alati püsti ja õiges asendis hoida. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi.
Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude- nimmelihas , sääremarja kolmpealihas .

3. PAINDUVUSE ARENDAMINE

Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse.
Painduvust aitab arendada üldarendavad harjutused, abistavad harjutused, eesmärk on liigeste maksimaalne liikuvus, spetsiaal arendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu. Iga liigese liikuvuse suurendamiseks kasutatakse harjutuste komplekse, mis mõjutavad igakülgset painduvust piiravaid tegureid. Painduvusharjutused võivad olla aktiivsed ja passiivsed.
Aktiivsed – võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks ja staatilisteks.
Passiivsed – venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga. Kuna painduvus on kõige parem lapseeas, siis tuleks harjutustega alustada väga varakult.
Harjutused peaksid olema mitmekülgsed, et vältida hiljem tekkivat ebatasakaalu lihaste vahel. Koolieas pole spetsiaalseid painduvus harjutusi vaja teha kuna lapsed on aktiivsed ja nende painduvus on väga hea. Puberteedi -eelses eas lihased hakkavad liigesed arenema painduvuse arvelt just nii palju kui harjutusi teed. Puberteedieas pikkus suureneb järsult ning harjutuste tegemine peab olema metoodiliselt õige - õige korduste arv, metoodika ja intensiivsus. Täiskasvanuna võib aktiivselt kasutada stretchingut.

4. OSAVUS

Osavus sisaldab liigutuste kvalitatiivseid tunnuseid, mistõttu kindlat definitsiooni sellel pole. Osavust võib iseloomustada kaheksa tunnuse abil: reageerimine, kohanemine , juhtimine, orienteerumine , tasakaalutunne, kombinatsioonivõime, liikuvus, peenmotoorne koordinatsioonivõime.
Varieerimisoskus on liikumisalane leidlikkus. Oskus tegutseda otstarbekalt, leida sobivaid lahendusi muutunud olukordades . Oskus tuletada uusi liikumismudeleid. Kohanemis oskus on kohandada oma liigutusi ja /või liikumist muutunud tingimustele. Koordinatsioonioskus on erinevate kehaosade liigutuste täpne, kiire ja kooskõlastatud sooritamse oskus.
Alloleval pildil on näha Andrus Veerpalu suusatamas. Suusatamine on sport mis kombineerib põhilisi osavust iseloomustavaid tunnuseid. Kombineerimisoskus on oskus ühendada ja seostada omavahel erinevaid liigutusi ja liikumisi .
Joonis 2.1 Andrus Veerpalu suusatamas ( https://suusatades.weebly.com/veerpalu-klassikaline.html )

4.1 Osavuse mõiste ja näitajad

Osavus on kompleksne liikumisvõime, milles väljendub kesknärvisüsteemi hästi arenenud koordinatsioon ja mille aluseks on kõik teised kehalised võimed ning õpitud liigutusvilumused. See on inimese võime liikumist ajaliselt, ruumiliselt ja pingutuse suuruse poolest täpselt kooskõlastada.
Inimese oskus omandada kiiresti uusi, koordinatsiooniliselt keerukaid liigutustegevusi ja vastavalt muutunud tingimustele kiirelt ja otstarbekalt ümber lülituda ühelt tegevusele teisele. Olemas on ka põhiosavus, mis on üldine osavus sooritada mitmesuguseid kooskõlastatud liigutusi lülitades tegevusse kõik või enamiku lihasrühmadest. Põhiosavus on oluliselt seotud inimese liigutusvilumuste hulgaga.
Osavus sportlase jaoks on võime uusi liigutusi kiirelt taibata ja neid põhijoontes kohe omandada. Erialane osavus on oskus hästi sooritada tegevusalade spetsiifilisi liigutusi või liikumist. Osavuse arendamiseks võib kasutada väga mitmesuguseid harjutusi nii vahenditeta kui ka vahenditega.

4.2 Osavuse komponendid

Osavust saab jagada erinevateks komponentideks, mis on reaktsioonivõime, tasakaal, rütmitunne, ruumis orienteerumise oskus ja eristamise oskus.
Reaktsioonivõime – võime reageerida kiirelt ja otstarbekalt muutunud olukordades.
Tasakaal – inimese asendite ja liigutuste kooskõla, selle säilitamine ja taastamine muutunud olukordades.
Rütmitunne – oskus tajuda liigutuste ajalist struktuuri. Igal inimesel on individuaalne liigutuste ja liikumise rütm. See väljendub inimese argipäevases rutiinses liikumises (nt. trepist alla minek, käte plaksutamine, vaiba kloppimine jne.).
Ruumis orienteerumise oskus – oskus liikuda ruumis otstarbekalt.
Eristamise oskused on ruumiline eristamise, jõuastme eristamise ja ajalise eristamise oskus.
Ruumilise eristamise oskus on oskus kontrollida oma asendeid ja juhtida liigutusi ja liikumist ruumis.
Jõuastme eristamise oskus on oskus kontrollida ja juhtida lihaste pingutamist ja lõdvestamist.
Ajalise eristamise oskus on võime õigesti ajastada liigutusi ja liikumist.

5. OSAVUSE ARENDAMINE

Osavus areneb väga aeglaselt. 7 kuni 13 aastased lapsed vajavad oma muutuste jälgimist kuna sellel ajal on lapsel vaja väga palju liikumist, et areneksid välja tugevad liigesed ja lihased. Lapsed peavad tegema nii palju harjutusi, kui võimalik, et parandada osavust. Sel moel rajatakse alus, et tulevikus saaks omandada teisi raskemaid oskusi. Osavusharjutusi on kasulik kasutada tundide ajal, et lapsed ära ei väsiks ning, et nende osavus ikka areneks. Nendeks harjutusteks sobiksid väikese palli püüdmised ja vastu põrandat visked ja jooksmine . Osavust saab arendada lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel, erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega, loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus), liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil ja arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Ruumilise eristamise oskus on noorte ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks tuleks kasutada erinevaid ja uudseid asetusi ruumi ja kaaslaste suhtes.

6. AKROBAATIKAKAVA

Rõhtseis
Tirel ette
Tirel taha
Poolspagaat
Hundiratas
Sild ülevalt kaaslase abiga või ilma
Kaaslase abiga või ilma tõus sillast
Hüppega toengkükki
Sirutus

KASUTATUD ALLIKAD

https://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/ (18.01. 2019 )
http://ajakirisport.ee/ (18.01.2019)
https://suusatades.weebly.com/veerpalu-klassikaline.html (18.01.2019)
Jalak, R., Weineck, J. (2008). Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Sunprint Invest .

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 5 allalaadimist

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #1

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #2

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #3

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #4

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #5

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #6

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #7

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #8

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #9

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #10

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #11

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #12

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #13

Painduvus ja osavus ning nende arendamine #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merilyn1999 Õppematerjali autor

SISUKORD
1. PAINDUVUS 2
2.2. Painduvuse liigid 4
2.2.1. Aktiivne painduvus 5
2.2.2 Passiivne painduvus 6
2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus 7
3. PAINDUVUSE ARENDAMINE 8
4. OSAVUS 9
4.1 Osavuse mõiste ja näitajad 10
4.2 Osavuse komponendid 11
5. OSAVUSE ARENDAMINE 12
6. AKROBAATIKAKAVA 13
KASUTATUD ALLIKAD 14

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odp

Painduvus ja selle arendamine

Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks Stimuleerib kehaliste võimete arengut Painduvus jaguneb Üldine peamiste liigeste liikuvus on heal tasemel.

Pedagoogika

docx

Jõu arendamine

PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine

Kehaline kasvatus

doc

5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE

NIMI klass 5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE Referaat

Kehaline kasvatus

doc

Kulturism ja jõu arendamine

Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel

Kulturism

docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.

Sise- ja närvihaigused

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

tugiliikumiselundite, aga ka teiste organsüsteemide (seedeelundid, hingamiselundid, südame-veresoonkonna elundid jmt) funktsionaalsuse tagamisele. Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse)

Sport/kehaline kasvatus

doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet.

Tervisesport

docx

Liikumine alusahriduses

põhiliigutusoskuste teatav tase, kuid liigutused ei ole veel rütmilised ja koordineeritud; Põhietapil 3 - 5 allapoole keha sirutatud Tagatoenglamang – lamang toengus sirgetel kätel ja kandadel, nägu ülespoole aastat suudavad lapsed oma liigutusi juba kontrollida ja paranenud on koordinatsioon ning rütm. Toenglamang kõverdatud jalgadega – lamang toengus sirgetel kätel ja taldadel,jalad kõverdatud Põhiliikumised on saavutanud taseme, kus on võimalik hakata arendama kehalisi nägu ülespoole

Alusharidus

Rohkem sarnaseid