...................................................................................................................2 2.2.1. Aktiivne painduvus...............................................................................................5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS............................................................................................................................9 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad.........................................................................................10 4.2 Osavuse komponendid................................................................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE....
sagedamini. Harjutused: Dünaamilise tasakaalu test: põrandale joonistatakse 15 meetri pikkune joon, mida mööda tuleb käia suletud silmadega. ,,Flamingo" test - tuleb seista flamingo asendis (seista ühel jalal, hoides ühte kõverdatud jalga käega kinni ja teine käsi on ees üleval) teatud arv kordi kestvusega kuni 1 minut. Kokkuvõte Võrdselt olulised on pikamaajooksja treeningplaanis erinevate lihasrühmade regulaarne jõutreening, koordinatsiooni arendamine, painduvuse ning tasakaalu arendamine kui iga treeningu eelsed soojendusharjutused ja taastavad harjutused treeningujärgselt. Venitusharjutused on olulised taastumisel, aidates vähendada lihasväsimust. Venitusharjutused parandavad ka liigeste liikuvust, mis omakorda on oluline nii sportliku saavutusvõime kui tervise aspektist. Kasutatud kirjandus Võimlemisharjutuste stenografeerimine E. Isop Jooksuga tippvormi - Ari Paunonen, Seppo Anttila http://www.tps.edu.ee/uus/index.php
liigid ja nende arendamiseks kasutatud harjutused ja treeningumeetodid (2 tundi) Kehaliste võimete arendamise ealised aspektid. Kehaliste võimete arengu hindamine igapäevases treeninguprotsessis – testid ja kontrollharjutused. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (6 tundi) 2.1. Grupitöö alused (2 tundi) Grupi loomine ja areng. Üheskoos tegutsemise mõju tulemusele: ühistegevuse soodustav ja pärssiv mõju. Grupi sidusus: kokkukuuluvustunne, selle mõju sportlikule sooritusele, sidususe tõstmise võimalused. Võistlus ja koostöö: grupisisese võistluse ja koostöö mõju sportlikule sooritusele ja omavahelistele suhetele. 2.2. Noorte spordipsühholoogia (2 tundi) Lapse areng: millised tegurid soodustavad lastel motoorsete oskuste ja motivatsiooni arengut. Laste treenimise eripärad: laste motiveerimise põhimõtted ja psühholoogiliste oskuste õpetamine lastele. Spordist väljalangemise riskitegurid lastel. Laste stress ja
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine
tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening: On mitme aastane, aasta ringne süstemaatiline protsess, mis on suunatud kehalise täiuslikkuse ja kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks sportlase kasvatamise, õpetamine ja funktsionaalsete võimete tõstmise teel. Eesmärgid- kõrgete sportlike tulemuste saavutamine ja mitmekülgne kehaline areng selleks, et saavutada kõrgeid tulemusi. Sportlase kui isiksuse arendamine. Treeningu ülesanded: Kehaline ettevalmistus- põhiliste liigutuslike võimete arendamine (jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus). Üldine kehaline ettevalmistus ÜKE- jooksmine, suusatamine, sõudmine, rattasõit Erialane kehaline ettevalmistus EKE- aeroobsed treeningud. Tehniline ettevalmistus- nt.iluuisutamine (tehnikate treeningud). Taktikaline ettevalmistus- kuidas läbin raja, mida teha teatud olukordades jne.
Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel
Triin Tähtla Noorsootöö Koordinatsioon ja selle arendamine Koordinatsioon Üks võimalik viis seletada koordinatsiooni mõistet... Koordinatsioon on sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline
); #Tuua vaheldust igapäevasesse liikumistegevusse;# Luua 21. MIKS ON LIIKUMISMÄNGUDE MÄNGIMINE OLULINE? sest:1. Liikumismäng pakub võimalus kõikidel lastel koos aktiivselt aega veeta;# Võimalus kaasata peresid üritustel osalema; positiivset emotsiooni;2. Paraneb kõikide organite ja süsteemide talitlus ning selle tulemusena #Spordiürituste ja liikumispidude kaudu anda edasi lastele erinevaid liikumisalaseid teadmisi pöörates kindlustatakse lapse normaalne areng, mis lapse kasvamise, tervise tugevdamise ja kehalise arendamise
Kõik kommentaarid