KEHALISED VÕIMED JA
NENDE ARENDAMINE
12. Klass
Kehalised võimed
• Seoses sporditreeningu vahendite klassifitseerimise ja
nende sisu määramise vajadusega võeti juba
1930.aastatel kasutusele mõiste kehalised võimed.
• Kehalisteks võimeteks peeti kiirust, jõudu,
vastupidavust , osavust ja painduvust. Nende kirjeldamisel
ja arendamise metoodikas käsitleti peamiselt väliseid
tunnuseid, süvenemata füsioloogilistesse
mehhanismidesse, mil e olemus oli vähetuntud.
• Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks
võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, ki ruse,
vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos.
Kehaliste võimete arendamine
• Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti sel es, et iga
võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel
või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga
ühekülgsed.
• Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema
li gutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja
kiirusomadused, vastupidavus, painduvus,
koordinatsioon , arendamises.
Ki rus ja sel e arendamine
• Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid
headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat,
tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne.
• Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on:
1)
liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja
2) lihaskontraktsioonide võimsuse (kiirusjõu) arendamise kaudu
• kiiruse arendamine nõuab aega ja kannatust
• enamik sportlasi sooritab lõike maksimaalsele lähedase kiirusega. Soorita
lõike 1-5% kiiremini, kui on sinu distantsi kiirus.
• puhkepausid lõikude vahel peavad tagama taastumise, mis võimaldab
järgmisi sooritada vajaliku kiirusega. Ühes treeningus peaks sportlane
sooritama nii palju lõike, kuni vajalik kiirus säilib.
Vastupidavuse arendamine
• Vastupidavustreeningu efektiivseks läbiviimiseks on vaja tunda
organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve , nende
iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise
kindlustamise eripära.
• Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis
esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus.
Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga
vähemalt 30 minutit.
Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii
hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama.
Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal
taastuda. Kui treenitusseisund juba paraneb , tuleks esmalt
suurendada koormuse kestvust.
Painduvuse arendamine
• Põhiline meetod on kordusmeetod (korduste arv umbes 15/3-5
seeriat ), sest ühekordne maksimaalne painutus pole
küllaldane. Peamised harjutused on venitusharjutused,
lõdvestusharjutused ja painutusharjutused.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariliisu9
Õppematerjali autor
...................................................................................................................2 2.2.1. Aktiivne painduvus...............................................................................................5 2.2.2 Passiivne painduvus..............................................................................................6 2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus........................................................7 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE.......................................................................................8 4. OSAVUS............................................................................................................................9 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad.........................................................................................10 4.2 Osavuse komponendid................................................................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE....
Vastupidavusel on ka oma reeglid. Aeroobse vastupidavuse aluseks oleks aeroobse ja anaeroobse läve vastupidavus. Aeroobset vastupidavust on võimalik hakata parandama umbes 2 11 või 12 aastaselt. Sellist vastupidavust on võimalik aktiivselt muuta 20 aastat ehk siis umbes 32 eluaastani. Pealse seda enam vastupidavus enam eriti ei suurene, kuid treeninguga püsib samal tasemel. Vastupidavuse arendamine Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus (töötada rohkem aias, lifti asemel treppe kasutada, minna metsa matkama). Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine
NIMI klass 5 OLULISEMAT KEHALIST VÕIMET SPORDIS NING NENDE ARENDAMINE Referaat
sagedamini. Harjutused: Dünaamilise tasakaalu test: põrandale joonistatakse 15 meetri pikkune joon, mida mööda tuleb käia suletud silmadega. ,,Flamingo" test - tuleb seista flamingo asendis (seista ühel jalal, hoides ühte kõverdatud jalga käega kinni ja teine käsi on ees üleval) teatud arv kordi kestvusega kuni 1 minut. Kokkuvõte Võrdselt olulised on pikamaajooksja treeningplaanis erinevate lihasrühmade regulaarne jõutreening, koordinatsiooni arendamine, painduvuse ning tasakaalu arendamine kui iga treeningu eelsed soojendusharjutused ja taastavad harjutused treeningujärgselt. Venitusharjutused on olulised taastumisel, aidates vähendada lihasväsimust. Venitusharjutused parandavad ka liigeste liikuvust, mis omakorda on oluline nii sportliku saavutusvõime kui tervise aspektist. Kasutatud kirjandus Võimlemisharjutuste stenografeerimine E. Isop Jooksuga tippvormi - Ari Paunonen, Seppo Anttila http://www.tps.edu.ee/uus/index.php
Kose Gümnaasium Liisbet Estra 8. A klass Jooksukiirus ja selle arendamine Uurimustöö Juhendaja: Sander Prits Kosel 2016. a SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................................... 5 1.1. Kiirjooksu määratlus ............................................................................
Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma olemuselt toetub kolmele printsiibile, mis toetuvad kolmel lihtsal küsimusel: ,,millal, mida ja miks" ehk ajastus-tehnikad-eesmärk. Ajastus selle all mõtleme, millal massaazi läbi viime, kas enne või pärast võistlust, taastumisperioodil, säilitaval perioodil või kui sportlane on vigastatud ja vajab rehabilitatsiooni. Tehnikad tähendab seda, millist mõju kavatseme avaldada, võtteid selleks on palju:
t. ülesandeks on õpetada lihaseid vahelduvalt pingutama ja lõdvestama. Õpetatakse tunnetama ja harjutusi tehes kasutab laps mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kasutama kere raskust ja hoogu. Arendatakse lihastunnetust ning valmistatakse ette lihaseid, kõõluseid kätt. 6-7 aastane on võimeline viskama palli kaugemale, jooksma kiiremini ja hüppama ning nende vahelisi sidemeid painduvus-venitusharjutusteks ning järskudeks liigutusteks;2. koordineeritult. Jõuharjutused – eesmärk arendada lihaste jõudu ja töövõimet. Lihaste jõu arendamiseks 4. MILLISTEST TEGEVUSTEST KOOSNEB LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU? liikumisalased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid