Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kehalise kasvatuse didaktika suuline eksam (0)

1 Hindamata
Punktid
KEHALISE SUULINE  EKSAM :
1.  Liikumismäng  tunni põhiosas –  osavuse   arendamiseks  ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks.

!! - METSA SEENI KORJAMA.

Panen  ruumi  keskele  kasti ja  rõngad , samuti ka  pallid  laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!”

1. Kõigepealt  sõidame  autoga metsa äärde (läbisegi  jooks ).

2. Kivine tee ( hüpped  kahel jalal).

3. Tunnel (kükkis  kõnd  või  roomamine )

4.  Autosõit  (jooks)

5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente  korjamine , rõngast kasti  viskamine .

6. Koju minek, autosõit (jooks)
“Klass joonele kogu!” - tänamine.
2.  Pallimäng  tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise  peatamise  (vali ise  kumb
õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine.
MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU 
VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse sooritamise viisi 
muutmine, reeglite muutmine.
KAKS VÕISTKONDA: „Klass, joonele kogu!“ „Klass, tervist“ „Paariks loe“ „Ühed, üks samm ette, 
marss“ „Ühed paremapoolse torbiku juurde, marss“.
1) Võetakse paari, seisavad saali keskel, ühed hakkavad ühele poole minema, teised teisele poole, 
söödavad teineteisele. Lõpus peavad mõlemas korvi viskama üks kord. (max 2 katset) Tagasi  joostes
söödavad palli uuele paarile.
2) Saali otsas, ristsamm, väiksem pall (max 3 katset), tagasi hüpates nagu  jänes .
3)  Lõpetamine .
3.  Tirel  ette või tirel taha – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika.
ALUSTUSEKS: 
1. Sooritage peaga liigutusi neljas  erinevas  suunas (v: ette, taha, paremale, vasakule)
2. Liikuge kägarasendis kolmel  erineval  viisil (v: kägarkõnd, kägarhüpped, samad kuid erinevate käte 
asenditega)
3. Sooritage veereid kolmel erineval viisil (sirge  kehaga , üks jalg kõverdatult, kägaraasendis  veere  
kõrvale, harkistest veere  seljale  ja tagasi harkistesse)
4. Sooritage veereid  sirge kehaga,  hoides  käsi   kolmes  erinevas asendis.
JÄTKAMISEKS: 
1. Toengkükist veere taha turjale,  haare  säärtest ja veere tagasi toengkükki.
2.  Sooritada  tirel ette, käed on asetatud nii kaugele kui võimalik. Tirel peab olema võimalikult pikk. 
Eesmärk on täiustada  jalgadega  äratõuget.
3. Sooritada tirel ette nii väiksel alal kui võimalik. Eesmärk on täiustada kägarasendi võtmist. (NB! Võta 
kohe põlvede alt kinni)
4. Sooritada tirel ette nii  vaikselt  kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli sooritamise 
tehnikat .
5. Sooritada tirel ette nii kiiresti ja nii aeglaselt kui võimalik. Eesmärk on täiustada terviklikku tireli 
sooritamise tehnikat.
4. Jooksuharjutused tunni põhiosas –  õpetav  tund, õpetamise osa (10 min).
1) Kõik võtavad kolonni, käed vastasõpilase õlgadel, jooks ümber torbikute.
Lapsed jaotatakse kahte leeri:
2) Kiire jooks saali otsa, tagasi sörkides. (seina ääres)
3) Pölvetõstejooks
4)  Sääretõstejooks
5)  Galopp  ühe küljega
6) Galopp teise küljega
7) Kesklemine
MÄNG: Lapsed on juba kahes leeris, üks  leer  moodustab ühe võistkonna, teine teise. Saali tagaotsas on 
valmis pandud kaks rõngast.
Mängu eesmärk on  joosta  erinevate tehnikatega. Alustab üks võistleja,  jookseb  saali lõppu, poeb rõngast 
läbi, tuleb tagasi, võtab teise inimese kaasa, poevad koos rõngast läbi, tulevad tagasi jne. (Peavad 
kasutama iga kord erinevat tehnikat, samat tehnikat järjest ei tohi kasutada) 
NB! Kui aega jääb puudu, tee mäng nii, et alustab kaks õpilast, tuleb tagasi võtavad jälle kaks õpilast jne.
5. Viskeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min). 
Palli hoitakse kolme keskmise sõrmega,  pöial  ja väike  sõrm   toetavad  palli külgedelt. Pall toetub 
keskmistele sõrmelülidele (mitte peopesale). Juurdeviiva harjutusena kasutada palli mahaviskamist 
(sõrmed  saadavad  palli).
PAARIS:
1) Harjuta ülalt käe  viset  seina vastu.
2) Mine kolm sammu  seinast  kaugemale.
3) Liigu esimesse  viske  kohta tagasi ja  viska  teise käega.
4)  Partner  jälgib, kas sa tegid kõik olulised punktid viske ajal.
Püüdmine : vaata palli, siruta pallile vastu ja  tõmba  pall enda juurde.
1) Viska palli paarilisele nii, et ta ei liigu püüdmisel.
2) Liikuge kaks suurt sammu tagasi ja visake paarilisele nii, et ta teeb püüdmisel ainult ühe sammu.
3) Mäng. Igakord kui partner saab palli  kätte liikuge üks samm tagasi, kui pall  kukub  liikuge 1 samm 
üksteisele vastu.
KOLMIKUTES : Koera mäng.
6. Hüppeharjutused tunni põhiosas – õpetav tund, õpetamise osa (10min).
Hüppeharjutused – galopp, polkahüpped (külg ees), tõukejalalt hüpe üles, harkihüpe,  käärhüpe .
ALUSTUSEKS: (pane kõigile hularõngad maha, kui on)
1) Hüppa üles nii, et sa maandud  samasse  kohta.
2) Hüppa üles nii, et tõukad kahelt jalalt, maandud kahele jalale.
3) Tõuka üles kahel jalal, maandu kahel jalal.
4) Liigu ringi, signaaliga hüppa üles nii, et tõukad ühe jalaga, maandud teise jalaga.
VÕTA NÖÖRID:
1) Hüppa üle nööri.
2) Mõtle erinevaid hüppeviise, kuidas hüpata üle nööri. Tõukad ühel jalal maandud kahel jalal, tõukad 
kahel jalal, maandud kahel jalal.
3) Hüppa kõrgele, kui sa lähed üle nööri. 
4) Seisa nööri otsas nii et nöör on jalge vahel, kas sa jõuad hüpata teise nööri otsa.
5) Tee  nöörist  erinevaid kujundeid ja hüppa siis.
MÄNG: (pane torbikud paika) Lapsed peavad võimalikult erinevate hüpetega minema ühest saaliotsast 
teise. Iga tähise juures lähevad uue hüppeliigutusega edasi. Lõpp.
7. Kolm erinevat teatevõistlust. !!
1) Pendelteatejooks – kaks võistkonda, kes jagunevad omakorda kaheks. (Grupi jaotamine, valitakse välja
kaks „pealikku“, kes on  seljaga  teiste suunas ja hakkavad ütlema, vasakult 3, paremalt 1 jne)
2)  Numbrite  väljakutse – kaks võistkonda, igaühel oma number. Number ühed, tõusevad püsti, jooksevad 
jooneni, tagasi istuma, tagant läbi. Natuke hiljem, muudan raskemaks. (9:3; 4*1; 3*2 jne)
3) Võistkonna ehk  rühmamängud  – Rühm on kõik teineteise selja taga ja hakkavad ükshaaval  jooksma , et
tuua  teiselt  poolt sedeleid, igaüks võtab iga kord ühe. Nii kaua joostakse, kui kõik sedelid on toodud. N: 
KAELKIRJAK;  NINASARVIK . Mängu võitja on see, kes esimesena sedelid on  toonud  enda rühma 
juurde ja sõna kokku  pannud , käed üles tõstnud.
8. Üldarendavate harjutuste  kompleks  (10 harjutust) – tunni sissejuhatav osa.
1. Üldkoormavad harjutused (kõnd, jooks, hüplemised) – 3* erinevate hüpetega saali otsast teise.
2. Lülisamba sirutusharjutused – sirge, kassi  küür  jne.
3. Harjutused õlavöötmele - Painuta pead ette ja küljele, siruta kaela taha, suru käega pea liigutamise 
suunale vastu – küljele, ette.
4. Harjutused  jalgadele  – pingile  astumine
5. Harjutused kerele ja küljele – planking küljel
6. Harjutused kätele – Kätekõverdused.
7. Harjutused kõhule –  kõhulihased . Jalad 90 kraadise nurga all,  topispall / hantel  jalgadel, tee kolmestes 
seeriates.
8. Harjutused seljale –  lama  selili,  vaheldumisi  tõmba jalad endale kõhu peale.
9. Venitusharjutused – Kerepöörded. Istukil, vastasjalg ja vastaskäsi.
10. Hüpped, so. üldkoormavad harjutused – hüppega kükid
9. Liikumismäng(ud) tunni põhiosas -  kiiruse arendamine. Reguleerimine, varieerimine. 
LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime.  Kull  tuleb oma 
pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma 
kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma.
1) Mingi hetk vähendan maa-ala.
2) Kull võib öelda ka: „Kõik  linnud “ või „ Harakas  ja  vares “.
N: Luik, harakas, vares, lõoke,  tihane , suitsupääsuke,  leevike , part,  toonekurg , öökull,  tuttpütt , papagoi, 
kajakas , kägu,  kakk , rähn,  linavästrik , ööbik,  kuldnokk , ronk.
10. Tunni lõpetav osa – kaks erinevat  sobivat  tegevust.
•  KEERUKUJU . Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud.

„Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž.
11.  Ringtreening  põhiliikumisoskus(t)e .... arendamiseks.
1) Planking. Tugevdab käte ja õlavöötme lihaste jõudu.
2) Seinajooks. 
3) Kõhulihased - selili asend, pall jalgade peal/hantel jalgade vahel, põlved painutatud.
4) Topispalli viskamine üle pea vastu seina. Tugevdab käte, õlavöötme, rinnalihaste jõudu.
5) Hüppamine üle pingi edasi-tagasi. Tugevdab hüppevõimet.
6)  Põlvetõstejooks
12. Peapeal seis – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika.
Tee  kael  soojaks. Ei pea  jääma  pea peale seisma, proovivad küünarnukkidel. Jälgi, et oleks  võrdhaarne  
kolmnurk. 
13. Takistussrada ühe kehalise võime ..... arendamiseks. - osavus
JÄLGI, ET SEISAD SEAL, KUS ON KÕIGE OHTLIKUM!!!!
1) Roomamine
2) Ronimine
3) Hüppamine
4) Tasakaal
5)  Jooksmine
6) Pingilt hüpped edasi-tagasi.
Vasakule Paremale
Kehalise kasvatuse didaktika suuline eksam #1 Kehalise kasvatuse didaktika suuline eksam #2 Kehalise kasvatuse didaktika suuline eksam #3 Kehalise kasvatuse didaktika suuline eksam #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katsikenee Õppematerjali autor
Kehalise kasvatuse suulise eksami punktid ja näited, mida igas ülesandes teha.

Näide: Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb)
MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv.
MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse sooritamise viisi muutmine, reeglite muutmine.
KAKS VÕISTKONDA: „Klass, joonele kogu!“ „Klass, tervist“ „Paariks loe“ „Ühed, üks samm ette,
marss“ „Ühed paremapoolse torbiku juurde, marss“... jne

Sarnased õppematerjalid

Lapse füüsiline areng
14
docx

Lapse füüsiline areng

Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal. Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis. Kehaline areng Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999). Kehalise kasvatuse alased teadmised (hügieen, ohutus, enesekontroll) Kuni 3 aastased Ohutu liikumine õpetajajuhendamisel. Leiab võimlemisriided, riietub vajadusel õpetaja abiga. Arvestab tegutsedes rühmakaaslastega. 5 – 6 aastased Harjutuste sooritamine vastavalt õpetajakorraldusele ja sõnalisele seletusele.

Bioloogia
Võimlemine
15
doc

Võimlemine

Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal................................................................................11 Sissejuhatus Võimlemine

Kehaline kasvatus
Akrobaatika
6
doc

Akrobaatika

REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse · Tirel ett

Kehaline kasvatus
Võrkpallitreeningu harjutusvara
32
pdf

Võrkpallitreeningu harjutusvara

Tallinna Ülikool                                Võrkpallitreeningu harjutusvara               Koostaja: Erik Allas  Juhendaja: Raini Stamm            Make the play first, then decide if it was impossible.                 

Sportmängud (pallimängud)
Liikumine alusahriduses
4
docx

Liikumine alusahriduses

Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON

Alusharidus
VÕRKPALLI TUNNI TÖÖKAVA
5
pdf

VÕRKPALLI TUNNI TÖÖKAVA

TREENINGTUNNI TÖÖKAVA Spordiklubi: KJS Sakala Treeningrühm: 6.klassi kehalise kasvatuse tund Sportlik eriala: võrkpall Treeningrühma suurus: 14 inimest Tunni toimumise aeg: 04.10.2021 Treeningtunni kestus: 1,5h Tunni teema: Sulustamine (tehnika, liikumised sulustamisel, individuaalne sulustamine, grupi sulustamine) Makrotsükli (aasta) (psühho-motoorsed, kognitiivsed, afektiivsed) eesmärgid: grupp suudab mängu ajal hoida võrkpalli õhus (õnnestunud pallingud, servide vastuvõtt, palli saatmine tagasi vastaste poolele).

Sportmängud (pallimängud)
Võrkpall algajatele
9
doc

Võrkpall algajatele

Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat.

Kehaline kasvatus
Liikumismängud ja teatevõistlused
32
docx

Liikumismängud ja teatevõistlused

LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun