Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

“Punapäiste Liiga” Arthur Conan Doyle (0)

1 Hindamata
Punktid
Kriminaalromaani lühikokkuvõte
“Punapäiste Liiga”
Arthur Conan Doyle
Kirjanikust:
Arthur Conan Doyle (22. V 1859 - 7. VII 1930) oli inglise kirjanik. Ta oli elukutselt arst. A. C.Doyle sai kuulsaks detektiivijuttude sarjaga, mille kangelane on erakordse vaatlus - ning deduktsiooni võimega meisterdetektiiv Sherlock Holmes .
Tegelased: Sherlock Holmes, John Watson , Jabez Wilson , Vincent Spaulding, Duncan Ross , Peter Jones, mr. Merryweather.
Lühikokkuvõte:
Ühel hommikul läks dr. Watson Baker Street-ile oma head sõpra külastama. Sisse astudes nägi ta
kedagi toas Holmesiga juttu ajamas. Selgus, et see oli Jabez Wilson. Dr. Watson uuris Wilsoni
hoolikalt. Wilson oli keskeas väga punaste juustega mees. Mr. Wilson selgitas kõigile oma muret.
Tema assistent Vincent Spaulding oli talle näidanud kuulutust, kus oli seisnud, et Punapäiste Meeste
Liiga otsib endale liikmeid. Nädalane palk oli 4 naelsterlingit. Kuna mr. Wilson ei olnud kõige
jõukam mees, siis läks ta vastuvõtule. Ta nägi Liiga maja ees hulk punapäiseid mehi, kuid nende
kõigi seast valiti mr. Wilson. Tema ülesandeks oli kirjutada ümber “Encyclopedia Brittanica” kõik
kõited. Üheks tingimuseks oli, et ta peab tööl olema kella 10-st kuni kella 2-ni ning ei tohtinud
majast lahkuda. Ta oli jõudnud seda tööd juba paar nädalat teha, kuni ühe hommikuni. Hommikul tööle
minnes oli uksel seisnud silt : “Punapäiste Meest Liiga on suletud!”. Ta hakkas uurima, miks see
juhtunud on, kuid tulutult. Wilson ei suutnud leida Duncan Rossi, Punapäiste Liiga juhatajat. Peale
seda juhtumit oli ta läinud Sherlock Holmesi juurde.
Holmes asus asjaga tegelema. Kõigepealt uuris ta mr. Wilsoni maja ümbrust. Ta koputas oma
jalutuskepiga vastu teesillutist ning astus ukse juurde ning koputas. Ukse avas noor mees, Vincent
Spaulding. Holmes küsis talt teed kontserdisaalini ning lahkus. Watson ja Sherlock läksid lõunat
sööma ning siis kontserdile. Sherlock selgitas Watsonile, miks ta Wilsoni poe uksele koputas. Ta oli
kontrollinud Vincent Spauldingu isikut. Sherlocki kahtlused olid osutunud tõeks. Vincent Spaulding
polnud tegelikult tema ise. Ta oli ohtlik kurjategija . Spaulding oli kaevanud Wilsoni poe keldris ,
kuna tema püksid olid mullased. Kontserdi lõppedes käskis Holmes Watsonil homme õhtuks Baker
Streetile tulla ning oma püstol kaasa võtta. Sinna saabudes nägi Watson Holmesiga veel kaht meest.
Üks neist oli Peter Jones, kes oli Scotland Yardi politsei ülem, teine oli aga panga direktor mr.
Merryweather. Nad sõitsid troskaga panga ette ning sisenesid vaikselt tagauksest. Panka oli hiljuti
toodud hoiule Prantsuse kuld , mida asuti ka kaitsma. Mehed jäid pimedas kastivirna taha ootama.
Varsti lükkas keegi põrandal asetseva luugi lahti ning sisse astusid Vincent Spaulding ja Duncan
Ross. Kurjategijate ning politseinike vahel oli võitlus, kuid peale jäid seadusemehed. Sherlock
püüdis Spauldingu kinni, Ross aga pääses jooksu. Mr. Wilsoni poe ukse ees seisvad politseinikud
püüdsid ka tema kinni. Jälle oli Sherlock Holmes ühe kuriteo lahendanud ning jäi ootama uut
ülesannet.
Peategelase iseloomustus:
Sherlock Holmes oli väga nutika mõtlemisega detektiiv , kes suudab ka kõige pingelisemas olukorras
kiiresti ning otsustavalt mõelda. Talle meeldis rahulikult mõtiskleda ning piipu suitsetada. Holmes
ei teadvustanud kohe kõiki fakte ning hoidis paljud asjad omateada.
Kriminaalromaani tunnused:
Teose keskmes on Sherlock Holmes, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Vaatepunkti ei vahetata.
Sellega antakse lugejale võimalus peategelasega samastuda ja kujutada ennast olukordadesse, mida
elus harva ette tuleb. Peategelane on positiivne kangelane, kes liigub ühest sündmusest teise.
Holmes toetub oma teravale mõistusele, kuid tal lisandub ka füüsiline jõud ja osavus .
Ohtlik ja kaval, kelle isik jääb varju, tahab sooritada kuritööd, mis tuleb aga avalikuks. Abipalvega
pöördutaks detektiivi poole, kes asub tööle. Detektiiv ja kurjategija kohtuvad mitmesugustes
olukordades. Detektiiv võidab kurjategija oma vaimse üleoleku, osavuse ja jõuga ning jääb ootama uut
ülesannet. Lugejale näidatakse teda tagasihoidliku ja omakasupüüdmatuna.
Punapäiste Liiga-Arthur Conan Doyle #1 Punapäiste Liiga-Arthur Conan Doyle #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hullmees Õppematerjali autor
Kriminaalromaani kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte:

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi sulega kaunistatud baretti; avameelne ja intelligentne pilk; kongus, kuid peenejooneline nina; kasv liiga suur nooruki, aga liiga väike täismehe kohta. Kogenematu silm oleks pidanud teda reisil olevaks talupoisiks, kui poleks olnud nahkse rihma küljes rippuvat pikka mõõka, mis astumisel peksis vastu omaniku sääremarju, sadulas istudes aga vastu ratsu harevil karvu. Sest meie noormehel oli ratsu, pealegi nii silmapaistev ratsu, et see kohe üldist tähelepanu äratas. See oli kaheteistkümne- või neljateistkümne-aastane võikjas bearni

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

-s tunids oma kutsumust. Hakkas luulet kirjutama, tegeles viiulimänguga (suurt tuge sai Jakob Tammelt). J. Tamme õde suhtus T-sse emalikult, hiljem laenas rahagi. Käib V-M-s 2 a-t, siis 2 a-t vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J. Tammele kirja, et tervis olnud nõrk, maj.-lik seis kehv. Võetakse uuesti vastu, 1897 lõpetas V-M kooli (oli oma klassivendadest vanem). Pärast seda periood, kus Tms ei hellita lootusi gümn-i minna (raha pole -> peaks minema tasulisse eragümn-i <- liiga vana). Sel jal kirjutanud luuletuse "Minu kodu", et ei saa Trt-sse minna. 1898 läks Tms siiski Trt-sse Treffneri gümn-i, "ühe omakandi naabrimehe kaerakoorma otsas, kaasas leivakott, hädvajalikud hilbud ja 50 rbl". Treffnerist saadeti tagasi: liiga vana, vähe raha. II kord läheb see naabrimees ise kaasa, Treffner käsib III korda tagasi tulla. III korda läks Tms üksi: 50 rbl poolaastamaks + vajalikud tööd (koristas, kattis lauda jne). Tms-l hirm, et jääb linnakoolis hätta

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun