Vastupidavus spordis (0)

Q: Kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastupidavus spordis

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad?

Pärnu Vanalinna Põhikool
Vastupidavus spordis
Kätriin Taal
7.c
Referaat
Juhendaja : Ludmilla Vaik
Kehalise Kasvatuse õpetaja
Pärnu 2011
SISUKORD

Sissejuhatus....................lk 3

Treeningu põhiseadused.lk 4

Mis on treening ...............lk 5

Kuidas tagatakse areng...lk 6

Puhkus.............................lk 7

Pulss ................................lk 8

Kasutatud kirjandus.........lk 9
Sissejuhatus
Selleks, et pikamaajooksudes või üldse spordis vastu pidada, tuleb teha trenni ja seda tuleb teha õigesti. Lisaks tuleb osata ka õigesti puhata . Selles referaadis tuleb juttu trreningust, pulsist, vastupidavusest ja paljust muust.
Treeningu põhiseadused

Harjuta pidevalt, aastaringselt .

Ole mitmekülgne

Ära rutta, suurenda koormust järk-järgult. Alguses tee trenni mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini.

Harjuta võimetekohaselt ja isikupäraselt

Õpi õigesti puhkama . Õige puhkamine on sama tähtis, kui õige treening.
Mis on treening
Sihikindlat tegevust, mis on suunatud organismi võimete tõsmisele ja viib kõrgetele sportlikele saavutustele , nimetatakse treeninguks. Et aga sihikindlalt tegutseda, on vaja tunda kõiki tingimusi ja tegureid, millest sõltub organismi võimete tõstmine.
Töö kujundab elundi. Liikumise, töötamise, harjutamise ja mängimise tagajärjel muutub üks või teine tegevus kergemaks ehk suureneb jõud, kõigega tegelemine kestvamaks ehk suureneb vastupidavus, liigutused täpsemaks ehk suureneb osavus. Füsioloogid ütlevad sel puhul, et organism kohaneb tegevusega . Kohanemine tähendab eelkõige ümberkorraldusi organismi elutalituses. Tööks või tegevuseks vajalike elundite talitus intensiivistub.
Ükskõik millise elundi või organi intensiivistatud tegevus toob endaga kaasa selle suurenemise ja tugevnemise. Kui näiteks lihast päevast päeva süstemaatiliselt tööle rakendada, ta pakseneb. Siin tähendabki kohanemine arengut.
Kohanemine ilmneb aga ka väheneva tegevuse või tegevustuse korral. Elundi või lihase mõõtmed hakkavad vähenema ja tema võimed kahanema. Eriti kiiresti võib see toimuda siis, kui vigastuse puhul käsi või jalg kipsi pannakse. Niisugust tegevusetuse tagajärge nimetatakse atroofiaks – taandarenguks
Kuidas tagatakse areng
Areng ei ilmne alati. Arenguks on vaja tegevuse või harjutuste raskendamist. Proovi iga päev tõugata 5-kilogrammist käsikut ühe käega õlalt üles. Esimesel päeval nõuab see harjutus suurt pingutust ja võib-olla suudad tõugata ainult 4-5 korda. Iga järgmise päevaga muutub käsiku tõukamine kergemaks ja sa võid järk-järgult suurendada korduste arvu.
Arenguks on vaja järk-järgult suurenevaid koormusi . Nii on see igasuguste võimete arendamisel.
Koormuste all mõistetaksegi kehaliste harjutuste mõhu suurust organismile. Seda mõju saame suurendada kahel teel. Esiteks võime tõsta harjutuse mahtu – suurendame treningute arvu nädalas, pikendame treeningute kestust, tõstame harjutuste korduste arvu.
Treeningu mahtu ei saa aga suurendada lõpmatuseni. Seepärast on otstarbekas rakendada teist võimalust, s.o. suurendada järk-järgult harjutuste intensiivsust – läbida jooksulõigud kiiremini, hüpata üle kõrgemale asetatud lati, suurendada jõuharjutustel vahendite kaalu.
Treeningukoormuse järkjärgulisel suurendamisel on põhinõudeks – algul mõõdukamalt, rohkem ja kauem, hiljem kiiremini ja tugevamini.
Treeningkoormuse tõstmine peab olema kooskõlas organismi arenemisega. Arenemine toimub järk-järgult, pikkamööda ja nii peab suurendama ka koormusi.
Järk-järgult suurenev kehaline tegevus põhjustab organismis ehituslikke ja talituslikke muudatusi. Paksenevad ja tugevnevad lihased, suureneb kopsumaht , tugevneb süda, areneb rindkere. Lihastes ja veres on nüüd tööks vajalikke ained rohkem, mittevajalikke laguaineid aga vähem. Organism töötab võimekamalt, väsimus ei teki nii kiiresti, närvide ja lihaste koostöö paraneb . Seetõttu on liigutused osavamad, täpsemad ja võimsamad.
Puhkus
Igale treeningule järgneb puhkus. Puhkuse esimeses osas taastatakse treeningueelne organismi töövõime, s.t. kõrvaldatakse väsimus. Puhkuse teises osas aga suurendab organism teatud perioodiks oma töövõimet, saavutab endisest kõrgema suutlikkuse. Et töövõime taastumine ei lõpe väsimuse kõrvaldamisega ja lähtetaseme saavutamisega, vaid töövõime tõusuga senisest kõrgemale tasemele , siis nimetavad füsioloogid tekkinud seisundit ületaastumiseks. See ei teki alati.
Kui treeningud on liiga harva, siis arengut ei toimu, sest kõrgenenud töövõime pole püsiv ja langeb vahepeal uuesti treeningueelsele tasemele. Seega alustatakse järgmist treeningut nagu uuesti algusest peale
Kui treeningud toimuvad liiga tihti, ei jõua organism täieliku taastumiseni ja väsimus hakkab järk-järgult suurenema. Nii tekib üleväsimus, halvemal juhul aga ületreening või koguni tervisekahjustus .
Seega peab treeningute, samuti üksikute harjutuste vaheline puhkus olema õige pkkusega. Suurema koormuse korral on puhkus pikem, väiksema puhul lühem. Määrav tegur on samuti treeningu iseloom – kas on tegemist osavuse, kiiruse, jõu või vastupidavuse arendamisega. Et määrata treeningu ja puhkuse vahekorda , on avaja õppida õigesti hindama oma organismi seisundit. Peab oskama aru saada, kas töövõime treeninguga tõuseb, langeb või püsib hoopis paigal.
Seega on treeningutevahelisel puhkusel niisama suur tähtsus nagu kehalisel tegevusel.
Pulss
Aktiivsel spordiharrastajal on ülekoormuste avastamiseks soovitatav jälgida ja võrrelda puhkeoleku pulsse. Milline aga on normaalne puhkeoleku pulss ehk südame löögisagedus, kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad?
Südame löögisagedus ehk pulsisagedus ehk lihtsalt pulss on minuti jooksul tehtud südamelöökide arv ja kuna organism reageerib koormusele muutustega pulsisageduses, on hommikune pulsimõõtmine üks lihtsamaid ületreeningu ennetamise meetodeid .
Puhkeoleku pulssi mõõdetakse istudes või lamades olles eelnevalt mõned minutid rahunenud. Seda saab teha leides näpuotstega veresoone tukslemise randmel või kaelal . Vaadates kella loetakse kokku pulsilöögid 20 sekundi jooksul ja korrutatakse tulemus kolmega. Saadud tulemus näitab südamelöökide arvu, mis oli antud tegevuse juures vajalik keha verevarustuse tagamiseks. Veelgi lihtsam ja täpsem on selleks kasutada pulsikella.
Lastel on südame vatsakesed väiksemad ja seetõttu ka pulss kõrgem ning täiskasvanule normaalne tase saavutatakse alles 18–22-aastaselt, kusjuures naistel on pulss keskmiselt 8–12 löögi võrra kõrgem kui sama treenitusega meestel. Normaalseks täiskasvanu puhkeoleku pulsiks loetakse 60–90 lööki/min, kuid treenitud sportlastel on näitajad tihti alla selle. Kui heal tasemel sportlasel võib normaalne puhkeoleku pulss olla isegi alla 40 lööki/min, siis samasuguse tulemusega noorsportlasel või tervisesportlasel oleks kindlam tervisekontrollist läbi käia.
Lamades on pulss madalam kui istudes ja istudes madalam kui seistes. Seepärast tasuks muutuste avastamiseks endal pulssi alati mõõta samas asendis. Levinud on ka mõõtmine kahes järjestikkuses asendis: algul mõõdetakse pulssi lamades, seejärel tõustakse püsti ja fikseeritakse pulss 1 minuti möödudes püstitõusmisest. Püsti ja lamades pulsi vahe võiks soovituslikult jääda vahemikku 10–15. Võrreldes hommikust ja õhtust puhkolekupulssi näeme, et tavaliselt on õhtune pulss kõrgem, sest päevane tegevus on meid väsitanud. Väga raske pingutuse tõttu võib ka järgneva hommiku pulss kõrgem olla.
Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kergitab pulssi umbes 10 löögi võrra ja nii võib tekkivale haigusele jälile saada ka hommikust pulssi mõõtes. Ka nakkushaigused ja põletikulised protsessid tõstavad pulssi. Samuti kiireneb pulss väga madala või kõrge õhutemperatuuri tõttu, sest organism püüab nii säilitada normaalset kehatemperatuuri. Kõige madalam on pulss, kui viibida 16-24 kraadises soojuses. Mägedes puhkamas käies tuleb arvestada, et seal saab organism õhust vähem hapnikku kätte ja keha vajaliku hapnikuga varustamiseks tihenevad nii hingamine kui pulss. 2-3 nädala möödudes hakkab keha kõrgusega harjuma ja normaliseerub ka pulss.
Veel mõjutavad puhkeolekupulssi suitsetamine ja kohvi joomine, aga ka osad ravimid .
Kasutatud kirjandus

E. Teemägi „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale“

http://www.vomax.ee/?head=8 & pageid=94& language =estonian
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 18 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katriintaal Õppematerjali autor

7. klassi Referaat

vastupidavus sport puhkus pulss

Kasutatud allikad

https://www.vomax.ee/?head=8

Sarnased õppematerjalid

odt

Pikamaa jooks ja vastupidavus

Pärnu Hansagümnaasium. Referaat Vastupidavus pikamaajooksus. Tiina Otti 11B Pärnu 2012 Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks,

Kehaline kasvatus

docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu

Sise- ja närvihaigused

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

AnL näitab aeroobse töövõime kvaliteeti ja vere laktaadi tööaegse eemaldamise efektiivsust (Nurmekivi 2006). Sportlase treenintust näitab hästi see, kui suur %VO2max vastab anaeroobsele lävele. (Jürimäe, Mäestu 2011) AnL kiirusele vastab SLS 160-190 lööki minutis. AnL sõltub põhiliselt järgnevatest teguritest: VO2max, lihaskiu tüüp, lihasmass ja organismi laktaadi verest eemaldamise võime (Jürimäe, Mäestu 2011). 1.5. Vastupidavuse arendamine Üldiselt liigitatakse vastupidavus viieks (näiteid SLS graafikutest vt lisa 3): • Põhivastupidavus: aeroobne töö, näitab rasvade kasutamise efektiivsust. Iseloomustab aeroobse läve all tehtav kestvustreening, • Tempovastupidavus: maksimaalne intensiivsus ilma suure hulga laguproduktideta, sh laktaat. Iseloomustab anaeroobse läve all tehtud kestvustreening. 15

Suusatamine

doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine.

Tervisesport

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Uurea tase veres sõltub eelkõige toiduga saadava valgu hulgast ja valkude sünteesi ning lagundamise tasakaalust. määrat hommikul 5-7 mmol/l, üle 9 mmol/l ületreening * kretiniinkinaas (CK) ensüüm, mis osaleb ADP fosforüülimises ATP-ks, iseloomustab lihasseisundit, CK kogus veres suureneb koormusest tingitud ülekoormuse ja lihaskahjustuse korral. CK tõus eriti väljendunud ekstsentriline koormuse korral; normväärtused spordis: N 120U/l, M 200U/l * ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks. Ferritiini kontsentratsiooni languse põhjuseks on rauavaegus ja rauadepoode tühjenemine. Normaalne sisaldus veres: M 30-400 ng/ml; N 23-150ng/ml, tippsportlastel 40-90 ng/ml. *vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan)

Sport/kehaline kasvatus

docx

Spordifüsioloogia konspekt

 Testitavale minimaalse riskiga  Töövõime mõõtmiseks antakse doseeritud töö: määratud kestus, võimsus ja töö intensiivsus. Koormustesti liigid: • Käsiveloergomeetria • Jalgade veloergomeetria (nii istuvas kui ka lamavas asendis) – üldise koormustaluvuse määramiseks sobivaim • Liikurrada ehk tredmill • Stepptest Kasutamise eesmärgid:  Üldise kehalise töövõime määramiseks  Spetsiaalse fitnesskomponendi (kiirus, jõud, vastupidavus, aeroobne koormustaluvus)  Lähtevõimete määramine enne treeningprogrammi käivitumist  Treeningu efektiivsuse hindamiseks Tüübid: • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni • Püsiva intensiivsusega koormus

Sport

docx

Referaat ''Kehaliste võimete arendamine: Aeroobne ja anaeroobne töö''

Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse aruka tõusu ja positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning uue olukorraga

Sport

docx

Jooksmine

Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898

Sport

Rohkem sarnaseid