RÜÜTLIKASVATUS (0)

Pedagoogika - Pedagoogika alused

1 Hindamata

SISUKORD

AJALUGU 3

RÜÜTLIKASVATUS 3

ALGUS 3

PAAŽI TEENISTUS 4

RELVAKANDJA TEENISTUS 4

RÜÜTLIAU 5

KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK 6

KIRIKUIDEOLOOGIA 6

RÜÜTLI MÕÕK 6

RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8
1. AJALUGU.
Keskaeg pakkus maailma pedagoogikale veel ühe kasvatuse tüübi – seisu-kasvatuse rüütlisüsteemi, tegutsetud 12-15 sajandis. Rütellikus võtab oma algatust teutoonlastest sõjameestest, kes olid rooma seltskonna osa. Pärast Rooma Impeeriumi hävingut, ratsavägi muutus kõige tugevamaks ja domineerivamaks jõuks, seetõttu iga kuningas, parun või lord soovisid nende juures rüütleid pidada. Sotsiaal statusega rüütlikkus oli samal tasemel, nagu feodaalid olid. Kuigi varane keskaeg oli suuresti vanade kõrgkultuuride lammutamine, barbaarsuse ja pidevate sõdade periood, kasvas siit välja kõrge eetilise tasandiga ideaalse inimese mudel. Sääraselt inimeselt võisid abi ja kaitset oodata kõik abitud, väetid, solvatud ja vaesed ning seda juba siinpoolses elus. Muidugi ei saanud säärane nähtus püsida kaua puhtal kujul, selleks olid inimlikud kired liiga tugevad, saagiiha, võimuahnus, jumus ja toorus madalasid kõrget kõlbelist sisu ja juba 13-14 saj vahetusel oli tegemist rüütlikultuuri enam välise süsteemi ja kommete kogumiga kui sisult kõrgete eetiliste püüdlustega. Sellele vaatamata oli rüütlikultuuri ideaalidel, põhitõdedel ja kommetel tohutu mõju nii tolleaegsele kui ka hilisemale Euroopa kultuurile . 11 saj loodud rüütliordud tõstsid veelgi rüütli prestiiži keskaegses Euroopas. Ka kroonitud pead said suurepäraselt aru organiseeritud, tugeva sisemise distsipliiniga rüütliordude löögijõust ja poliitilisest mõjust ning mitte ainult ei toetanud neid igati, vaid püüdsid ka ise rüütli nimetust ära teenida rüütlikangelastegudega silma paistes. Kroonitud pead pidid olema ise väga hea füüsilise ettevalmistuse ja sõjalise väljaõppega, sest kombeks oli kutsuda vastaspoole sõjapealikut või tavalisemat kuningat kahevõitlusele sõjavägede ees, et „vältida kristliku vere valamist ja rahva hävimist, kelle suhtes tunnen kaastunnet oma südames“, nagu kirjutas väljakutses herstog Philippe.
2. RÜÜTLIKASVATUS
2.1 ALGUS
Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks . Ent ka see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi olema saanud täeliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn rüütvoorused: ratsutamine , oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine , ujumine, vibulaskmine , malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine , hiljem ka prantsuse keel.
Rüütlikasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isakudusa ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda , joosta , ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama . Last ei tohtinud hellitada, sageli asetai ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse , ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära mõne silmapaistva ja tunnustatud ning üldiselt austatud rüütli, kellega alustas poisike oma rüütliks saamist paažina teenides. Säärane usaldus oli igale rüütlile suur au. Kasvataja mitte ainult ei kasvatanud rüütlinoorukit oma majas , vaid jälgis ka hiljem, kui too oli juba rüütliks löödud, oma hoolealuse edusamme , andes nõu ja toetades raskel hetkel. Ühesõnaga, niisugune rüütel-kastvataja oli noorukile nagu teine osa.
2.2 PAAŽI TEENISTUS.
10 aastane poisike oli praktiliselt üksi ja ise enda eest väljas. Isanda lossis teenis reeglina korraga mitmeid paaže – mõned vanemad, mõned noored. Seega tekkis kohe konkurents, aga samas oli poistel kergem üsna karim pratkilist õpetust läbida, sest nad olid ju enam-vähem üheealised. Enamasti leiti parimad sõbrad ja mängukaaslased just sellest seltskonnast. Lisaks kasvasid paažidega koos ka peremehe pojad. Nägu öeldud, püüdsid poisid näidata, et nad on kord väärt rüütlikssaamist: nad võitlesid üksteisega, et näidata end nii füüsiliselt kui ka moraalselt parimast küljest. Kahtlemata ei jäänud tegemata ka tavaliste poiste tembud ja mängimata mängud, kuid poiste tegevuse üle oli siiske pidev kontroll. Peaasi – rüütliks saamise soov oli tohutu kasvatav ja distsiplineeriv stiimul. Paažidena jätkusid poiste igapäevaste treeninngud. Nad vehklesid, ratsutasid, ujusid, jooksid, võitlesid üksteisega. Tavaliselt tehti seda kogenud sõjamehe-õpetja valve all. Ka oli paažidel lossi igapäevaelus üpris palju tööd. Nad olid tegelikult oma isanda teenrid. Peale isanda isiklike ruumide ja tema riietuse olid poiste hoole all ka tema hobused. Paažid pidid tallis hobuseid puhastama , oskama neid kiiresti saduldada, tundma kõiki lahingus vajalikke võtteid. Nad pidid õppima hobuseid ratsatama, raskes turvises pikki maid jooksma , oda ja mõõka osavalt käsitlema , puust rüütlega võitlema. Poisikestele oli see kõik oluline elukool .
2.3 RELVAKANDJA TEENISTUS.
Paažiaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Loomulikult ootas iga poiss kannatamatult järgmisesse astmesse tõstmist. Tuli aeg ja isand nimetas neid oma relvakandjateks. See oli pidulik sündmus, sellest teatati ka poisi vanematele, korraldati pidusööming ja turniir . Sageli tehti seda mõne tähtpäeva puhul või suuremal usupühal. Sellest hetkest oli nooruk rüütlile lähemal, tohtis vestlusest osa võtta, pidi aga kõikide lossis viibivate daamide ja rüütlile suhtes üles näitama austust , lugupidamist ja teenistusvalmidust. Nüüd hinnati relvakandjat lossitubades viisakuse, graatsilise ja kiire liikumise, osavuse , teravmeelsuse, armastusväärsuse, tantsu- ja lauluoskuse järgi. Väljaspool lossi aga ratsutamise, relvakäsitsemise, mehisuse, tugevuse ja vastupidavuse järgi. Relvakandjad pidid olema head hobustetundjad. Nad igaüks vastutasid rea peremehe hobuste eest, ravisid neid, õpetasid neile lahingrivi, harjutasid võitlusvõtetega ning samal ajal õpetasid ka nooremaid relvakandjaid ja paaže hobuste eest hoolt kandma. See töölõik oli igas rüütlilossis oluline, kuna rüütlid liikusid ja võitlesid alati hobustel , ning lahingus oli hea lahingratsu väga tähtis. Relvakandja pidi õppima täies lahinguvarustuses ilma ratsmete abita hobuse selga hüppama, ühe vasaralöögiga suurt kivi purustama , vaid käega lakast ja teisega sadulast kinni hoides üle hobuse hüppama, ronima ainult käte abil ükskõik kui kõrge redeli otsa, tantsima turvises terve õhtu. Viimane nõu süvendas etiketitundmist ja arendas ka koordinatsioonitunnet. Relvakandjad treenisid ka lihtsamatel ja keerulisematel trenažööridel. Näiteks kinnitati teibale ristlaud, mis liikus vabalt ringiratsast. Poissi õpetati ka nuga loopima. Kõigepealt kontrolliti poiste osavust jahil. Kui relvakandja oli end oma seisuses küllalt kaua heast küljest näidanud, saatis patroon ta võimaluse korral kuhugi õukonda, et noormees õpiks veel häid kombeid, näitaks oma oskusi ja teadmisi, õpiks tundma ja austama võõraid kombeid. Sageli saadeti selliseid juba õppinud sõjamehi saadikutena teistesse riikidesse, kus nad pidid end näitama mehiste sõdurite ja heade diplomaatidena.
2.4 RÜÜTLIAU
Lõpuks, kui noor aadlik oli oma relvakandjaaja ära teeninud ja tema patroon oli temaga rahul, palus relvakandja endale rüütliau. Patroon määras kindlaks pidulike pühitsemise aja. Tavaliselt valiti selleks päevaks mõni kiriklik tähtpäev või muu tähtis sündmus. Rüütliks valmistuja relvakandja ehk noviits pühendus ettevalmistusele. Enne pühetsemist pidi ta mitu päeva paastima ja pattu kahetsema. Päev enne pühetsemist, peale pihiti ja armulauda, riietus noviits lumivalgesse linasesse ülikonda, mis sümboliseeris puhtust. Seejäreljuhatati ta kirikusse, kus ta pidi selles riietuses kogu öö palvetama ja oma tulevase elu suurte ülesannete üle mõtisklema. Koidikul tulid talle järele vanad rüütlid, tema usaldusmehed, kes pidid saatma teda ka pühitsemise tseremoonial. Rüütlid juhtisid noviitsi sauna. Kui noormees oli pärast pesemist sealt väljunud, riputasid rüütlid noviitsile mõõga kaela, panid ta rituaalsesse voodisee ja katsid ta valge villase palakaga. See oli märk, et noormees matab maha kõik maailma pahed ehk sureb sellisena ja ärkab uude puhtasse ellu. Seejärel juhatati noovits kirikusse, kuhu teda saatsid kõik tseremooniale palutud külalised . Kirikus õnnistas preester tulevase rüütli mõõga. Kirikust viisid usaldusmehed noormehe paraadriietusse rõivastuma. Telle pandi selga rüütliturvise alusriided – rikalikku kaunistusega õhuke särk ja tepitud pihtkuub, kerge rinnaturvis ja peale pikk pidulik lillede ja vapimärkedega kaunistatud mantel . Selles paraadiriietuses viidi pühitsetav paika, kus rüülikslöömine pidi toimuma. Sõbrad-rüütlid kandsid noormehe ees tema täelikku lahinguvarastust. Kohapeal riietati noviits täelikku turvisesse, ainult kiiver, kindad ja relvad anti hiljem. Nüüd andis noormees vande täita kõiki rüütliseadusi, seejärel võttis valitseja või senjöör mõõga ja lõi sellega kolm korda pühitsetava õlale ning andis talle komekordse rituaalse suudluse. See oli viimane mõõgalöök, mida rüütel ei ole pareerinud.
3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK.
3.1 KIRIKUIDEOLOOGIA.
Kirikuideoloogia püüdis oma arengus leida tuge maise maailma reaalses jõus . Sellelt jõult tuli nõude ja jõuetute ning vaeste kaitsmist. Kirik kinnitas oma liitu kuningavõimuga, usaldades kuningatele krisliku maailma kaitse sise- ja välisvenlaste vastu. Sisepoliitikas mõeldi selle all ennekõike kuningate kohustust kaitsta kirikut temale Jumala usaldatud riigi territooriumil, kirikule kuuluvat vara, kirikuteenreid, aga ka leski ja vaeslapsi. Neid kohustusi loetlesid piiskopid kuningatele kroonimistseremooniate ajal ja need olid kujunenud kindlateks õnnistamise rituaalideks oma sümbolitega. Kiriku ja nõrkade kaitsmine oli alati omavahel seotud ja fokuseerus pühitsemisrituaali kindlal momendil – kui piiskop andis kuningale üle mõõga, mis oli kuningavõimu ja jõu sümbol tema riigis. Mõõk sai nõrkade kaitsmise ideoloogia sümbliks.
3.2 RÜÜTLI MÕÕK.
Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Mõõk muutus sakraalseks, ta personifitseeriti. Mõõk oma sakraalse pühitsusega kutsub rüütli korrale, sest tema käepidemesse on peidetud reliikvia. Sellega on rüütel ühtaegu taevase kaitse, aga ka kontrolli all. Kui lahingus on surm silme ees, piisab mõõga otsapidi maasse torkamisest ja altar pühade reliikviatega on olemas.
4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE.
Rüütlit kasvatati elukutselisek sõdalaseks. Tema põhilise väljaõppe moodustasid füüsiline vastupidavus, osavus relvade käsitsemisel ja isiklik vaprus. Rüütli voorused olid: hea mõõga- ja odakäsitsemisoskus, ujumis - ja ratsutamisoskus, jahipidamine ja vibulaskmine, tantsimine ja luuletamine ning hiljem ka prantsuse keel. Just rüütel oli eriti tundlik seisusliku uhkuse ja päritole osas. Rüütlit kasvatati rüütli aukoodeksist ( aukoodeks toetus kristlikele põhimõtetele) lähtudes, iseasi, kui palju seda tegelikkuses järgida suudeti. Kasvatus oli päris karm. 7 aastane poiss saadeti kodust võõrasse keskkonda. Paaži (7-14 a.) ja relvakandja (14-21 a.) teenistusaja vältel pidi rüütel saama nii füüsilise ettevalmistuse kui ka õiged käitumisharjumused, omandama aukoodeksi põhimõisted ja end igati heast küljest näitama. 21 aastaselt löödi paaž rüütliks ning seda toimetati sügavalt tunnetatud kiriklike rituaalide kaudu. Pühitseti rüütli mõõk ja varustati see reliikviaga. Mõõgast sai „rüüti käepikendus“. Rüütel pidi vastutama iga mõõgahoobi eest. Rahuajal hoidis rüütel end vormis turniiridel ja jahil. Vaba aja pühendas ta daami teenimisele. Rüütli kõrval kasvatati kõrgemast seisusest naist rüütlidaamiks, selleks olid kurtuaasse käitumise ranged reeglid. Rüütlidaam pidi oskama kombekalt käituda, ratsutada, musitseerida, tamtsida ja malet mängid, lisaks pidi ta tundma ravitaimi ja tohterdukunsti. Samuti pidi daam oskama alati üles näidata tänulikkust, et rüütel teda kaitseb.
KASUTATUD KIRJANDUS.

«Kasvatus erikultuurides II» (Maria Tilk).

«История зарубежной педагогики и философии образования» (А. В. Духавнева, Л. Д. Столяренко)

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katja115 Õppematerjali autor

SISUKORD
1. AJALUGU
2. RÜÜTLIKASVATUS
2.1. ALGUS
2.2. PAAŽI TEENISTUS
2.3. RELVAKANDJA TEENISTUS
2.4. RÜÜTLIAU
3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK
3.1. KIRIKUIDEOLOOGIA
3.2. RÜÜTLI MÕÕK
4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕTTE
KASUTATUD KIRJANDUS

AJALUGU RÜÜTLIKASVATUS PAAŽI TEENISTUS RELVAKANDJA TEENISTUS RÜÜTLIAU KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK KIRIKUIDEOLOOGIA RÜÜTLI MÕÕK RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK

Sarnased õppematerjalid

docx

RÜÜTLIKASVATUS

RÜÜTLIKASVATUS Rüütklikultuur kujunes välja varasel keskajal, juba ristisõdade perioodil levinud niivõrd laialdaselt kogu Euroopas ja tunginud sügavalt ühiskonna igapäevaellu, et muutuks elustiiliks ja seda mitme sajandi jooksul. Rüütlikultuur oli isesugune nähtus, sisu ja vormis ühtsus, sellest kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitmusnormide kogum. Rüütlikultuur oli kindla ja küllalt piiratud inimeste ringi- ülikonna ja õukonna tasandi ideaalide ja käitumisnormide kogum. XII sajadnil sõnastati rüütlikohusute 4 põhimõistet: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja kindlustada rahu. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetod nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi saama täie

Ajalugu

docx

Keskaegse rüütli koondportree

keskaja filmid ongi tõsi. Tegelikkuses see loomulikult nii ei ole. Inimestel ei teki hetkekski kahtlust, et kogu see jutustus võib olla hoopis ühe kirjamehe soov muuta oma lugu lugejale atraktiivsemaks. Seetõttu ongi minu arvates oluline süveneda veidi rohkema ajaloo kirjutistesse ning leida sealt vastuolusid, mis aitaksid mõista keskaja tõelist olemust ning palet. Minu referaat koosneb kolmest peatükist: rüütlikasvatus, turniiride ja sõdade lahutamatu osa rüütli elus ning daamide kultus rüütlikultuuris, mis omakorda jaguneb üheks alapeatükiks. Läbi selle referaadi püüan lüüa keskaegse rüütli koondportreed ning tuua esile mõningased vastuolud, mille peale sageli ei tulda või siis lihtsalt ei märgata. 3 Rüütlikasvatus

Ajalugu

doc

Seisuslik haridus keskajal

Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus................................................................................

Pedagoogika

doc

Aadel ja relvastus keskajal

Kooli nimi AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Referaat Juhendaja: AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal...................................................................................................................

Ajalugu

docx

Kasvatus eri kultuurides

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all Idamaad. Iga kultuu

Pedagoogika

doc

Kasvatus eri kultuurides

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

doc

Kasvatus eri kultuurides

Varases lapsepõlves olid nad günekeionis naiste hoole all. Kuna emad olid kõik noored , siis rikaste bütsanslaste perekondades lasus suur kasvatajaroll vanaemal ning seejärel vanaisal. Bütsanslase maailmanägemises ja tema väärtushinnangutes oli olulisel kohal filantroopia. 14 Kõrgelt oli hinnatud tunnete ja emotsioonide väljendamise vaoshoitus. Sellist omadust püüti kasvatada ka järeltulijates. Kogu keskaegne rüütlikasvatus, põhines individuaalsel esinemisel, igaüks näitas, et just tema on kõige vapram, tugevam osavam ja õilsam. Neile püüti sisendada väärtusi, mida tuli jälgida kogu edasine elu: eelkõige oli see halastus, suuremeelne suhtumine võidetusse, vanemate austamine, külalislahkus. Kõlbelise kasvatuse aluse moodustasid kristluse kümme käsku. Tüdrukuid kasvatati kloostrites. Tüdrukute hariduse eest hoolitseti vähem kui poiste kasvatuse ja hariduse eest.

Alushariduse pedagoog

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

Rohkem sarnaseid