Mitmevõistlus Eestis (1)

Avinurme Gümnaasium
Referaat
Mitmevõistlus Eestis
Mariann Kask
11.klass
2010
Eesti mitmevõistluse traditsioonidest
Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest ( jooks , hüpped, heited ) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams , Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere.
Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp , Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade".
Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971 . aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noortele mõeldud võistlussari "TV-10 olümpiastarti". Antud võistlussari lähtub mitmevõistluse iseloomust ja laste mitmekülgsest arendamisest spordis . Läbi selle võistlussarja on kergejõustiku juurde jõudnud nii mõnedki tänased tipud .
Tänu tippudele on eeskujusid , kes toovad lapsed spordi juurde. Olümpiamängudelt on Eesti mitmevõistlejad võitnud erinevatel ajaperioodidel kolm medalit- Aleksander Klumberg-Kolmpere kolmas koht Pariisi OM-il, Rein Auna teine koht Tokyo OM-il ja olümpiavõit Erki Noolelt Sydney OM-il.
Erki Noole sportlaskarjääri lõppemisel on 2005. aastast ala esinumbriteks olnud Kristjan Rahnu, Andres Raja, Mikk Pahapill. Noorte tiitlivõistlustelt on uuel aastatuhandel medaleid võitnud René Oruman, Indrek Turi, Ksenija Balta , Grit Šadeiko.
Eesmärk
Alarühma eesmärk on mitmevõistluse perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippmitmevõistlejatel kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Londoni 2012. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti mitmevõistluse kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti mitmevõistlejate hea nimi maailmas.
Alarühma edu eelduseks on koostöö valmidus, tahe plaanitut ellu viia, tasemel sportlased , mitmevõistluse harrastamiseks vajaliku know -howolemasolu, traditsioonid ja sponsorite huvi ala arendamiseks .
Mitmevõistluseid on kolme tüüpi:

Kümnevõistlus, millest osavõtjad on mehed.

Seitsmevõistlus, kus osalevad naised ja sisehallides peetav seitsmevõistlus kus osalevad mehed

Viievõistlus, osalevad nii mehed kui ka naised.
Kümnevõistluseid peetakse kahepäevase etapina . Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses.
Kümnevõistluste aladeks on:
esimene päev:

• 100 m jooks
  
• kaugushüpe
  
• kuulitõuge
  
• kõrgushüpe
  
• 400 m jooks
  

teine päev

• 110 m tõkkejooks
  
• kettaheide
  
• teivashüpe
  
• odavise
  
• 1500 m jooks
  

Seitsmevõistlus mis peetakse kahepäevase etapina.
Seitsmevõistluse aladeks on:
esimene päev:

• 60 m jooks
  
• kaugushüpe
  
• kuulitõuge
  
• kõrgushüpe
  

teine päev:

• 60m tõkkejooks
  
• teivashüpe
  
• 1000 m jooks
  

Viievõistluste aladeks on:

• kaugushüpe
  
• odavise
  
• 200m jooks
  
• kettaheide
  
• 1500m jooks
  

Kümnevõistluse ajalugu
Terminit decathlon kasutati esimest korda alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Kümnevõistlus oli esimest korda kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe , keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks).Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele.
Kümnevõistlus Eestis
1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909.
1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias kahakordse neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe.
Kalevlaste esimene kümnevõistlus toimus kümme kuud pärast Stockholmi olümpiamänge - 1. juunil (1918. aasta 1. veebruarini kehtinud vana kalendri järgi 19. mail) 1913. aastal Pirital. Võistlus kestis vaid kaheksa tundi. Olümpiamängudel, nagu teada, jagati kümme ala kolmele päevale. "Kalevi" kümnevõistlust alustas 12 meest, lõpetas kuus: Bernhard Abrams, Johannes Villemson, Eduard Hiiop, Leopold Tõnson, Sergei Orloff ja Reinhold Salumann.
Võitjaks tuli Abrams üksiktulemused(100 m 13,0, ketas 29.65, kuul 10.15, heitepall 43.77, oda 35.24, kaugus 5.42, kõrgus 1.55, "kepihüpe" 2.90, 110 m "aiajooks" 20,0 ja 1500 m 5.53,8) andsid "Kalevi" tabeli järgi 9289 punkti.
Paremuse selgitamisel võeti aluseks "Kalevi" eelmise aasta rekordid . Neid hinnati 1000 punktiga . Rootslased hindasid teatavasti samaväärselt tulemusi, mis olid võrdsed olümpiarekorditega.
Samal päeval, nii imelik kui see ka ei tundu, leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi " Sport " asutanud Artur Kukk. Selle kümnevõistluse võitis Soome 1912. aasta meister, Helsingi rootsi klubi IFK esindanud Lars Hornborg Venemaa mitmekülgsema atleedi Garri Gangvargi ees. Kolmas-naljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi meie Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel aga meie mees külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi.
Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas.
Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti šanssi püstitada maailmarekord . Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees , kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma , Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu ( IAAF -i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses.
Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima , 65 meetrise viske , kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu . Esimesed neli olid kõik soomlased.
Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu.
1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord ) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3.
1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti.
1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi.

Eesti mitmevõistluse noortekoondis püstitas 50 isiklikku rekordit

Eesti noored mitmevõistlejad olid võidukad 9 ja 10 jaanuar
Panevežyses toimunud Balti maavõistlusel mitmevõistlusesTaaskord ei suutnud Eesti lõunanaabrid Läti ja Leedu võistkondlikes arvestustes märkimisväärset vastupanu osutada, sest juba kümnendat korda järjest võitsid Eesti mitmevõistlejad samal võistlusel koondarvestuses 1. koha"Sellel maavõistlusel püstitasid meie noored üksikaladel kokku 50 uut isiklikku rekordit!" lisas Kaukis.Individuaalsetes arvestustes olid eestlaste seas edukaimad Taavi Saar (Pärnumaa SL) U20 vanuseklassi seitsmevõistluse võitjana 5038 punktiga, samas vanuseklassis lõpetas võist use kolmandana Mikk Merents (KJK TIPP ) 4817punktiga.U18 vanuseklassi seitsmevõistluses oli pjedestali kõik kolm kohta eestlaste päralt: 1. koht Markus Leemet (SK Leksi 44) 4523, 2. koht Karl-Robert Saluri ( Kose 2000) 4519 ja 3. koht Joosep Lohur (KJK Järvala) 4471 punktiga.Kolmikvõidu tõid Eestile ka alla U18 vanuseklassis tüdrukud: Grete Šadeiko - (KJK Järvala) 3927, Laura Maasik (Nõmme KJK) 3404 ja Tähti Allver (Nõmme KJK) 3313 punkti.Naisjuunioride (U20) vanuseklassi viievõistlejatest jõudsid poodiumile Eleriin Haas (3510p - II koht) ja Andra Viidikas (3284p - III koht).
Jalgpalli mitmevõistlus
Jalgpalli mitmevõistlus on Eestis veel küllaltki tundmatu ala - esmakordselt korraldasid sellise ürituse 2009.a. suvel Järva-Jaani jalgpallurid, kes korraldasid koguni jalgpalli 10-võistluse.
Tartu Sügispäevade raames korraldatakse tudengitele ja kõigile tartlastele mitmevõistlus 6 erineval alal, mis panevad proovile kõige olulisemad oskused, mida läheb vaja jalgpallimängus - osavuse, kiiruse ja tugevuse. Võisteldakse järgmistel aladel: palliga žonglöörimine, jalgpalli kauguslöök, jalgpalli kõrguslöök, triblamine, täpsuslöögid ja värava põiklati tabamine.
Võistlus toimub nii meestele kui naistele. Parimatele on auhinnad ning lisaks loositakse välja auhindu kõikide osalejate vahel.
Kasutatud kirjandus:
www.Kultuuriaken.tartu.ee
www.Google.com
www.vikipeedia.ee
www.sport.delfi.ee