Iluuisutamine (3)

Iluuisutamine
2009
Ajalugu
Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus.
Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. –19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused
Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis.
1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva , kui toimus Chamonix’ talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal.
Iluuisutamise liigid:

• Üksiksõit
  
• Paarissõit
  
• Jäätants
  
• Vabatants
  

Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava.
Kohustuslik- ja vabakava
Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3.
Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud.
Üksiksõit
Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991.
Üksiksõidule lubatakse 30 naist ja 30 meest, ühest riigist maksimaalselt 3 meest ja 3 naist.
Tänapäeval tehakse üksiksõidus erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel ja neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava (kestvus 4min naistel ja 4,5 min meestel).
Saatemuusika valib sportlane, kuid selleks ei tohi olla vokaalmuusika . Eksimise korral ei ole õigust elementi uuesti sooritada.
Vabakavas on lubatud kõik ja soovi kohaselt ajastatuna – hüpped, kõikvõimalikud sammud, piruetid jne. Kava esitatakse muusika saatel. Mida keerulisemad on elemendid, seda kõrgemad on ka hinded.
Jelena Glebova Olga Ikonnikova
Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest, mis on omavahel seotud sammudega(esitamise järjekord on vaba):

• kahe- või kolmekordne axel .
  
• kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega.
  
• hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest.
  
• lendav piruett , milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal.
  

Paarissõit
Olümpiamängudele lubatakse 20 paari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Paarissõit nõuab kahelt uisutajalt täielikku sünkroonsust. Lühikavas esitab paar kuni 2 minuti ja 50 sekundi jooksul kaheksa elementi:

• paarissõidu tõste
  
• viskega tõste (meespartner viskab naispartneri õhku, viimane teeb õhus kaks ringi ja maandub meespartneri käte vahele)
  
• heidetud hüpe
  
• kahest soolohüppest (nii naine, kui ka mees)
  
• paarissõidu piruettide kombinatsioon
  
• surmaspiraal
  
• sammude kombinatsioon spiraalidega.
  

Vabakava pääsevad esitama kõik paarid. Kava taustaks valitud muusika põhjal on loodud koreograafia . Muusika ei tohi olla vokaalmuusika. Elementide valik on vaba, kuid igat liiki elemendid peavad olema esindatud .
Esitatav kava peab olema tasakaalus. Selles ei tohi domineerida üht liiki elemendid, näiteks hüpped või piruetid. Originaalsed elemendid saavad rohkem kiidusõnu ja on huvitavamad kui palju nähtud elemendid. Oluline on see, kuidas erinevad elemendid seostuvad sammude abil ühtseks tervikuks. Kava ülesehitus peab olema kohtunikele enne teada antud. Kava plussiks on muusikaline kontseptsioon, terviklik muusikaline arendus või idee.
Esimene võistlus paarissõidus peeti 1908. aastal.
Jäätants
Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpreteerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on erakordselt suur tähtsus.
Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants.
Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus , graatsia, liigutuste ilu, loovus , väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine.
Võistlusesinemine koosneb kolmest osast:

• kohustuslik tants (kestus poolteist minutit),
  
• originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva)
  
• vabatants (4 minutit).
  

Kohustusliku tantsu muusika, sammud ja joonised on ette antud.
Originaaltants on kindlate reeglite järgi loodud tants, mille rütm on ette antud. Selle olümpiahooaja originaaltants on Latin Combination. Torinos tuleb originaaltantsu rütmidest vabal valikul kasutada kas samba, tðatða, rumba , salsa, mambo või merengue rütmi.
Tants peab sisaldama kuut kohustuslikku elementi:

• kahte tõstet, piruetti või piruettide kombinatsiooni ,
  
• twizli’ te (kiired pöörded edasiliikumisel) seeriat
  
• kahte sammukombinatsiooni
  

Jäätantsus on lubatud vokaalmuusika kasutamine.
Noorim iluuisutamisala on jäätants, mis võeti MM-kavva 1950, olümpiakavva Innsbruckis 1976. Iluuisutamise ja jäätantsu vahel on väga jäigad piirid. See tuleneb uisumaailma suhtumisest, kus valitseb kindel hierarhia . Kõige tugevamad sportlased tegelevad üksiksõiduga. Kes konkurentsile alla jäävad, suunatakse paarissõitu, kus saab hakkama väiksema tehnikapagasiga. Need, kes seal ka hakkama ei saa, pannakse jäätantsu tegema.
Vabatants
Vabatantsus on sportlaste enda valida nii muusika kui elemendid. Muusikal peab olema siiski kindel taktilöök ja tantsurütmid. Vabatants peab sisaldama 11 kohustuslikku elementi (tõsted, piruetid, twizli’id, sammukombinatsioonid sirgel ringil jmt).
Hindamine
Võistlust hindab üheksa kohtunikku, kes seavad võistlejad paremusjärjestusse. Punktid, mida näeb publik tehnilise soorituse ja artistlikkuse eest, on kohtunikele vaid abivahend. Võistleja lõppkoha määrab ikkagi kohtunike otsus – võidab see, kelle asetavad esimeseks enamus ehk vähemalt viis kohtunikku.
Hinnatakse sammude ja hüpete täiuslikkust, partnerite liikumise samaaegsust (paarissõidus).
Jäätantsus arvestatakse tehnilist teostust, vabatantsus ka kunstilist väljenduslikkust.
Samuti hinnatakse sooritatud elementide raskust ja soorituse puhtust. Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis.
Tuntuim naisiluuisutaja läbi aegade
Sonja Henie
Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo – 12. oktoober 1969) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja.
Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel.)
Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kardinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henie on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi populariseerimisele. Pärast sportlasekarjääri lõppu oli ta kino üks peamine tõmbenumber, keda edestasid vaid Shirley Temple ja Clark Gable.
Tema iluuisutamiskarjäärile aitas kaasa ka tütarlapse varajane huvi balleti vastu. " Ballett oli minu esimene armastus, uisutamine teine, kui kõnelda kronoloogiliselt... Tahtsin tantsu tuua uisutamisse, balleti jääle."
Sonja sai oma esimese uisupaari kuueaastaselt pärast pikki tingimisi vanematega, kes pidasid teda liiga nooreks. Nad pakkusid talle tõukekelku. Sonja aga eelistas uiske - ja sai oma tahtmise. Ta õppis uisutama venda jälgides. Enne kui tüdruk sai seitse täis, avaldas ta juba muljet ühele eraklubi liikmele, kes andis Sonjale ka esimest erialast õpetust. Seitsmeaastaselt osales ta oma esimesel võistlusel ja võitis. Auhinnaks sai tüdruk hõbedase pärlmutterpeaga paberinoa.
Sonja Henie nimi lendas üle maailma ja temast sai täht, kelle koduks olid suurlinnade luksushotellid ja jäähallid. Kogu Heniede pere reisis koos Sonjaga. Neiu iluuisutamise kunst täiustus veelgi ja üha enam sulatas ta oma kavasse tantsuelemente, klassikalise balleti plastika kaasa arvatud. Ikka oskas ta lisada midagi uut ja enneolematut, täiendades harjutusi ka hüpetega, mida seni olid sooritanud vaid mehed. Ka muusika pidi olema teistsugune, mitte ainult traditsioonilised viini valsid.

Maailmameistrivõistlustel

• 1927 Oslos
  
  • maailmameister
    
• 1928 Londonis
  
  • maailmameister
    
• 1929 Budapestis
  
  • maailmameister
    
• 1930 New Yorkis
  
  • maailmameister
    
• 1931 Berliinis
  
  • maailmameister
    
• 1932 Montrealis
  
  • maailmameister
    
• 1933 Stockholmis
  
  • maailmameister
    
• 1934 Oslos
  
  • maailmameister
    
• 1935 Viinis
  
  • maailmameister
    
• 1936 Pariisis
  
  • maailmameister
    

Olümpiamängudel

• 1928 Sankt Moritzis
  
  • olümpiavõitja
    
• 1932 Lake Placidis
  
  • olümpiavõitja
    
• 1932 Garmisch-Partenkirchenis
  
  • olümpiavõitja
    

Surmaspiraal
Iluuisutaja uisk koos osade nimetustega
Naisiluuisutaja riietus
Kasutatud materjal:

• http://et.wikipedia.org/wik i
  
• http://torino.postimees.ee
  
• www. terviseleht .ee
  
• www.google.com
  
• www. neti .ee
  
• ENE 3 LK.574
  
• ENEKE 2 LK. 10