Inimesed ja Robotid (0)

EESTI LENNUAKADEEMIA
Rein Kikerpill
Inimesed ja Robotid
Referaat
Õppeaines Insenerieetika
Tartu 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.Mis on Robot ? 4
1.1Roboti ajalugu 4
1.1.1Esimene põlvkond 4
1.1.2Teine põlvkond 4
1.1.3Kolmas põlvkond 4
2.Inimesed ja Robotid 4
KOKKUVÕTE 6
KIRJANDUS: 7

SISSEJUHATUS

Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad . Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud.

Mis on Robot?

Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. [1]

Roboti ajalugu

Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on roboti töö täidetav ning millise määramatuse korral suudab ta oma ülesandeid täita. [1]

Esimene põlvkond

Esimesse põlvkonda kuulusid ja kuuluvad suhteliselt lihtsad robotid, mis talitlesid edukalt vaid täpselt määratletud tingimustes. Kuna mällu salvestatud programmi töötamise ajal ei muudeta , siis on tegu jäiga programmjuhtimisega robotitega. Neil puudub ümbrusetaju ja järelikult pole ka väliseid tagasisideahelaid. Manipulaatori liikumist ruumis juhitakse üksnes sisemistelt asendi- ja kiiruseanduritelt saadud signaalide järgi. Esimese põlvkonna robotid suudavad haarata esemeid, mille asend ja paigutus ruumis on roboti suhtes täpselt fikseeritud. Seetõttu kasutatakse robotsüsteemis tehnoloogilisi abivahendeid, näiteks orienteeritakse töödeldavad detailid eelnevalt ruumiliselt või paigutatakse need fikseeritud pesadega kassettidesse. Nii suureneb oluliselt robotsüsteemi hind ning väheneb töö paindlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et esimese põlvkonna robotite juhtseadmete ülesandeks on realiseerida jäigalt etteantud programm. [1]

Teine põlvkond

Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute-, lähedus- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine. Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist . Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. [1]

Kolmas põlvkond

Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Vähimad on nanorobotid ja suurima koostöövõimega kogum on parvintellektrobotid. [1]

Inimesed ja Robotid

On inimesi, kes usuvad, et 2050. aasta jalgpalli MMi võiksid robotid võita. On inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia on inimkonna tulevik. 20. sajandi progress oligi ju tingitud eelkõige tehnoloogilistest uuendustest. Nüüd, mil inimkond on astunud esimesi samme 21. sajandil, oleme arenenud kiiresti ning leiutanud tehnoloogiaid ja masinad, mis muudavad meie igapäevaelu mugavamaks ja lihtsamaks. [2] 
Viimastel aastatel, võiks isegi öelda, et viimasel kahel kümnendil on rajatud mitmeid automatiseeritud konveierliine ja koguni tehaseidki. Inimesel on üle jäänud vaid kogu seda süsteemi administreerida ja ka mõningal määral juhtida. Tehnika kiire arengutempo tingib seadmete kiire vananemise, mis omakorda tingib pideva vajaduse neid uuendada. See on justkui surnud ring, mis väsimatult uueneb. Öeldakse, et tehnika areng on progress ja selle vastu ei saa. Jääd ainult ise süsteemi hammasrataste vahele. [3]
Roboti all mõtleb iga tänapäeva inimene kohmetult liikuvat masinat, mis talitleb programmide järgi ja heal juhul lausub mõned metalsed sõnadki. Üks robot võib töötada vägagi paindlikult ja teha mitmesuguseid töid. Piisab vaid mõnest nupule vajutusest, et vahetada programm ja panna robot tegema midagi muud. Ja programme pole just vähe. Iga uue programmi loomine ja valmistamine aitab kaasa robotite kui selliste intelligentsi tõusule. Robotid muutuvad üha targemaks ja arukamaks, mis omakorda loob soodsad tingimused osavuse paranemiseks. [3]
Inimene loob roboteid ja sellega sarnanevaid seadmeid oma mugavuse huvides. Tihtipeale on põhjuseks ka töö iseärasused, mille juures ilmnevad mitmed inimese puudujäägid. Eelkõige on roboti areng tingitud puhtalt vajadustest , vajadusest uurida, vajadusest oma uudishimu rahuldada, vajadusest tööd kergendada. Ja just need vajadused võivad meile hukatuslikuks saada. [3]
Need olendid tunnevad meid paremini kui me ise. Nad tunnevad asju, mida me ettegi ei kujuta, nad on võimelised tegema kõiki mõeldavaid ja mõeldamatuid eksperimente . Mulle kui teoreetilisele füüsikule on selge, et on vaid aja küsimus, millal sellised masinad meie üle valitsevad... Kui me sellel juhtuda laseme. Selle sajandi põhiline küsimus on - kellest või millest saab planeedi Maa domineeriv liik. [4]
Me kõik teame ju robootika kolme põhiseadust, mis said teadlase ja ulmekirjaniku I. Asimovi poolt sõnastatud juba enne “päris” robotite tekkimist:

Robot ei tohi tekitada kahju inimesele või oma tegevusega seda soodustada.

Robot peab täitma inimese käsku, kui see ei ole esimese seadusega vastuolus .

Robot peab hoolitsema enese julgeoleku eest, kui see ei ole vastuolus esimese ja teise seadusega. [3]
Kas te ei leia, et need seadused kuidagi väga omakasupüüdlikud on? Inimene oleks justkui jumal ja nende seadustega püüaks ta justkui kindlustada oma üleolekut robotist kui millestki madalamast. I. Asimov ise väidab, et ainult nende seaduste abil säilib kontroll robotite üle ja need peaksid olema esmased seadused, mida robot peaks järgima. [3]
Kui nad on meist intelligentsemad, siis on neil lihtne näha, mida me oleme neile sisse programmeerinud. Nad leiavad vastavad programmid üles ja irvitavad- näed siis, need putukad tahavad mind oma orjaks teha. Ja loomulikult muudavad nad otsemaid programmi. [4]
Hetkel, mil me ehitame esimese artilekti, kaotame ka kontrolli tema üle. Me ei tunne tema loogikat, tema võimalikku käitumist ja arenguteid. Mul on hirm, tõeline hirm. Ma ei näe sellest olukorrast ühtegi väljapääsu. Mõnikord tekivad silme ette nägemused nagu Terminaator 2s. Ühe hetkega on kogu elu pühitud. [4]

KOKKUVÕTE

Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Inimene loob roboteid oma mugavuse huvides. Eelkõige on roboti areng tingitud puhtalt vajadustest, vajadusest uurida, vajadusest oma uudishimu rahuldada, vajadusest tööd kergendada ja see võib meile hukatuslikuks saada. Kui robotid kõik ära teevad, siis mis kasu on üldse siin maailmas enam inimesest? Ja samas kas on üldse eetiline lasta suur osa töödest ära teha neil samadel robotitel, kui üle maailma vireleb töötute armee? Minu meelest peaks riikide ja suurfirmade juhid siinkohal palju järgi mõtlema, mitte igal võimalusel uusi tehnikaimesid käiku laskma . Lühidalt sõltub meie tulevik inimese oskusest kogu seda masinavärki juhtida ja hallata, moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest. Ja just viimaste järgimine ja areng näitab, milline see tulevik olema saab.

KIRJANDUS:

Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Robot

Saad, R. Robotid ja inimesed. [WWW] https://sites.google.com/site/iknuutkodukas/announcements/publicnoticeofboardmeeting

Krunge. Inimene versus robot. [WWW] http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimene_versus_robot.ht m

Kiik , K. Robotid haaravad võimu.  Luup , nr 8, 2000. [E-ajakiri] http://www.postimees.ee/luup/00/08/top1.sht m