Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sihtvõimlemine pikamaajooksjale (0)

1 Hindamata
Punktid
Tartu Ülikool 
Kehakultuuriteaduskond  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE 
 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ege  Luts  
Kehaline kasvatus ja  sport  
Juhendaja : Kaja Hermlin 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 
2013 
Sisukord 
 
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 
Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused…………………………………………………..4 
Ettevalmistavad harjutused painduvuse   arendamiseks pikamaajooksjale……………………..5 
Ettevalmistavad harjutused liikuvuse  ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale…………..7 
Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale………………...8 
Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..9 
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………..10 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sissejuhatus 
 
Pikamaajooksja keha nõuab kogu keha üldist ettevalmistust. Olulisel kohal on pöörata rõhku 
mitmekülgsele treenimisele, et arendada kogu lihaskonda ja lihastööd. 
Pikamaajooksjale on palju erinevaid võimalikke lähenemisviise harjutuskavade 
kokkupanemiseks. Oluline on pöörata tähelepanu just variatiivsusele, mis tagab edasi 
arenemise. 
Järgnevalt on toodud välja erinevaid metoodilisi soovitusi inimorganismi erinevate tegurite 
arendamiseks. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused 
 
• kiirustreeninguga tuleks alustada varases koolieas, sest organism suudab sel ajal hästi 
liigutusi juhtida 
aastaringselt  peaks kiiruse  treening  olema mitmekülgne 
• kiirus areneb puhanuna, treeningu alguses, hea motivatsiooni korral 
• väsimus on signaal treeningu lõpetamiseks, korduv väsinuna  harjutamine  viib liigutuse  
stereotüüpi muutustele. Nt madal stardikiirendus, kuigi tugev treening 
• väga oluline on koormuse ja puhkuse vahekord, lihtne reegel 10 meetri kohta 1 minut 
puhkust 
• oluline on intensiivsus mitte maht 
• vigastuste vältimiseks teha korralikult eelsoojendust, mida jahedamad treening tingimused 
seda enam teha. Vanematel harjutajatel tuleks soojendus harjutusi kestvamalt teha 
• kiirusbarjääri ennetamiseks on oluline varakult alustatud mitmekülgne treening 
• kordusmeetodil on soovitatav jooksukiiruse  vaheldumine treeningu jooksul  
• tsüklilistel harjutustel ei tohiks harjutuse kestvus olla pikem kui 8-10 sekundit, noorte puhul 
mitte üle 6 sekundi. 
• sportmängudes peab alati olema hea seos jooksukiirusel ja mänguliste tehnilis-taktikaliste 
liikumistega 
• liigutuste kiiruse arendamiseks sportmängudes on soovitatav järkjärgult kiirust suurendada, 
samuti tõsta harjutuste keerukust lihtsatest kuni mänguliste situatsioonideni 
• kahe treeningu korral päevas ei tohiks teises treeningu ajal kiirusharjutusi teha, kui esimene 
treening oli intensiivne 
• hea tegevuskiiruse arendamiseks soovitatakse koormuse raskusastet järkjärgult suurendada 
• kiirustreeningu tuleks teha aastaringselt, pikad pausid mõjuvad halvasti kiiruse tasemele 
 
 
Põhilisemad harjutused, mida kasutatakse on: 
põlvetõstejooks,  
sääretõstejooks,  
sammhüpped,  
pöiajooks.  
 
Lihasjõu plahvatusliku rakenduse  arendamiseks on kasulikud löögilise iseloomuga  liigutused 
(nt. trossiga üle ploki kinnitatud raskuse järsk tõmme; 5-8 tõmmet ühes seerias).  
Reaktsiooni-, lähtekiirenduse ja maksimaalse kiiruse harjutuste  kasutamisel on põhiline 
silmas pidada treeningumeetodit, milleks on kordusmeetod, laktaatse kiirusliku vastupidavuse 
arendamisel võib peale kordusmeetodi kasutada ka intensiivset intervallmeetodit. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks 
pikamaajooksjale 
 
Staatilise tasakaalu arendamiseks kasutatakse järgmisi metoodilisi võtteid: 
• asendi pikendatud hoidmine, 
• nägemisanalüsaatori ajutine väljalülitamine, 
• tugipinna vähendamine, 
• ebapüsiva tugipinna kasutamine, 
• lisaliigutuste  sooritamine
• vastutegevuse sisseviimine. 
 
Dünaamilise tasakaalu arendamiseks kasutatakse väliskeskkonna tingimuste muutmist (erinev 
pinnas, kate, libisemine  jne). Tasakaalu arendamise põhilisteks vahenditeks on üld- ja 
spetsiaalarendavad harjutused ja peamiseks meetodiks kordusmeetod. 
 
 
Painduvuse taset aitab parandada kolm ja säilitada kaks harjutuskorda nädalas: 
- venitusharjutusi võib teha iga päev ja igal ajal; 
- algul on soovitav ühe  venituse kestvus 10 -15sek., 10 - 14 päeva pärast suurenda aega 20 - 
30 sekundini; 
- kompleksi ühekordne  sooritus võtab aega 12- 20 min., tugeva treeningtunni lõpus võib 
kompleksi läbi teha 2-3 korda;  
- kogu harjutuste kompleksi võib sooritada  järjest või teha iga üksikut harjutust järjest 2-3 
korda; 
- venitada võib eelsoojendusel, organismi mahajahtumisel ja treeningtunni lõpus; 
- venitusharjutusi tuleks teha kindlasti enne ja pärast pingutavat kehalist tegevust; 
- venitusharjutusi sooritatakse  jõuharjutuste seeriate vahel; 
- selja ülaosa, alaosa ja jalalihaseid on soovitav venitada iga päev; 
- keskmise pikkusega venitusharjutused (kuni 30sek) parandavad kõige efektiivsemalt lihaste 
verevarustust
- pikad venitusharjutused (kuni 2min) suurendavad kõige paremini lihaste ja kõõluste 
venivust; 
- liikuvuse suurendamine on kestev protsess ja harjutusi tuleb teha regulaarselt. 
 
• enne venitusharjutuste sooritamist tuleks teha kerge  eelsoojendus (jooks või mõni muu 
tsükliline tegevus). 
• venitamisel vältida järske liigutusi; 
• venitusasendi sissevõtmisel kulutada 2–3 sekundit, seejärel hoida asendit 7–10 sekundit, 
asendist tuleb välja tulla aeglaselt; 
• venitusel intensiivsus ei tohiks minna nii kaugele, et tuntakse valu; 
• alguses teha üks kordus iga harjutust igale lihasgrupile; 
• pikendada asendi hoidmise aega järk-järgult 20–30 sekundini; 
• soovitatav on teha venitusharjutusi kohe pärast treeningut, sellega vähendatakse lihase 
valulikkust; 
• sooritades venitusharjutusi 1–2 korda nädalas, säilib painduvuse tase; 
• sooritades venitusharjutusi 3 korda nädalas, võib  loota  painduvuse suurenemisele; 
• selja alaosa ja reielihaseid peaks venitama iga päev; 
• pärast venitusharjutuste sooritamist teha  vereringe  kiirendamiseks tsüklilisi harjutusi (kerge 
hüplemine, põlvetõstejooks). 
 
 
 
 
 
Venitamine  hoiab ära ülekoormustraumad, parandab lihastasakaalu, vähendab lihaste jäikust 
ja süvendab lõdvestust. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks 
pikamaajooksjale 
 
  Tirel ette 
  Tirel taha 
  Ratas kõrvale 
  Põlvetõste 
  Sääretõste 
  Toengpõlvituses selja nõgustamine ja kumerdamine 
  Toengpõlvituses õlgade tõstmine ja langetamine 
  Sulgeseis käed puusadel, selja nõgustamine ja kumerdamine 
  Seliti jalad põlvedest kõverdatud, puusade tõstmine ja langetamine 
  Kõhuli, kätega hüppeliigestest hoides kiikumine  
  Tiritamm 
   Turiseis , jalgade langetamine, toengkägarasse tulek 
  Puusaringid 
  Kereringid 
  Päkkkõnd 
  Kandkõnd 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks 
pikamaajooksjale 
 
Koordinatsioonivõimete arendamise vahenditeks on kõige erinevamad üld- ja 
spetsiaalettevalmistuse vahendid (kehalise harjutused), kui nad on seotud koordinatsiooniliste 
raskuste ületamisega. Kui harjutus muutub tavaliseks, tagab ta mingi taseme kinnistumise, 
kuid ei oma arendavat mõju. Treeningu efektiivsuse säilitamiseks tuleb kas harjutust muuta 
või asendada  see uuega. 
Koordinatsiooni arendamisel on harjutuste valiku kriteeriumideks  uudsus  ja ebatavalisus, 
nendega kaasnevad koordinatsioonilised raskused. Teatud liigutuste omandamisega loob 
sportlane tingimused järjest keerukamate omandamiseks. Efektiivsemateks vahenditeks on 
võistlusharjutused, võimlemisharjutused, liikumis- ja sportmängud. 
Koordinatsioonivõimete arendamise metoodika juhtivaks suunaks on ebatavalisuse faktori 
kasutamine harjunud tegevuse sooritamisel, et kindlustada kasvavaid nõudmisi 
liigutuskoordinatsioonile.  
 
Selle rakendamine toimub alljärgnevalt: 
• muudetakse tavalise liigutustegevuse üksikuid parameetreid või kogu vormi, 
• tavalist tegevust sooritatakse ebatavalistes ühendustes, 
• muutes välistingimusi, mis kutsub esile tavalise liigutustegevuse vormi varieerimise. 
 
Ebatavalisuse faktor tagatakse järgmiste metoodiliste võtetega: 
• ebatavalise lähteasendi kasutamine, 
• harjutuse sooritamine peegelpildis, 
• liigutuste kiiruse või tempo muutmine, 
• harjutuste tehnika vahetamine, 
• ruumiliste piiride muutmine, 
• taktikaliste tingimuste varieerimine, 
• välise vastupanu varieerimine, 
• vahendi raskuse muutmine, 
• erinevate looduslike tingimuste kasutamine jne. 
 
Koordinatsiooniharjutuste sooritamine vajab tähelepanu ja tahte äärmist keskendamist, 
mistõttu nad väsitavad suhteliselt kiiresti. Seetõttu kasutatakse neid treeningutunni põhiosa 
alguses, kuni säilib optimaalne psüühiline pinge ja üldine töövõime. Põhiliseks meetodiks on 
kordusmeetod, puhkeintervall peab tagama koordinatsiooniliste kõrvalekallete vältimise 
harjutuste kordamisel. Harjutuste maht saab olla suhteliselt väike, kuid treeninguid võib olla 
sagedamini. 
 
Harjutused: 
Dünaamilise tasakaalu test: põrandale joonistatakse 15 meetri pikkune  joon, mida mööda 
tuleb käia suletud silmadega
„Flamingo“ test - tuleb seista flamingo asendis (seista ühel jalal, hoides ühte kõverdatud jalga 
käega kinni ja teine käsi on ees üleval) teatud arv  kordi kestvusega kuni 1 minut. 
 
 
 
 
 
 
Kokkuvõte 
 
Võrdselt olulised on pikamaajooksja treeningplaanis  erinevate lihasrühmade  regulaarne  
jõutreening, koordinatsiooni arendamine, painduvuse ning tasakaalu arendamine kui iga 
treeningu eelsed soojendusharjutused  ja taastavad  harjutused treeningujärgselt. 
Venitusharjutused on olulised taastumisel, aidates vähendada lihasväsimust. 
Venitusharjutused parandavad ka  liigeste liikuvust, mis omakorda on oluline nii sportliku 
saavutusvõime kui tervise aspektist. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus 
 
Võimlemisharjutuste stenografeerimine – E. Isop 
 
Jooksuga tippvormi - Ari Paunonen, Seppo Anttila 
 
http://www.tps.edu.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=1325&Itemid =
691 
 
http://www.trimm.ee/article/vigastuste-ennetamine 
 
http://www.tps.edu.ee/materjalid/voimed/index.html 
 
EOK treenerite koolituse õppekavade ja õppematerjalide  register  
 
PÕHILISTE KEHALISTE VÕIMETE – JÕU, KIIRUSE, VASTUPIDAVUSE, 
PAINDUVUSE, OSAVUSE LIIGID JA NENDE ARENDAMISEKS KASUTATAVAD 
HARJUTUSED JA TREENINGUMEETODID – Ants Nurmekivi 
 
PAINDUVUS  JA OSAVUS NING NENDE ARENDAMISE METOODIKA – Jaan Loko 
Vasakule Paremale
Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #1 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #2 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #3 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #4 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #5 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #6 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #7 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #8 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #9 Sihtvõimlemine pikamaajooksjale #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor egeluts Õppematerjali autor
Ettevalmistavad harjutused painduvuse, liikuvuse, hoiaku ja koordinatsiooni arendamiseks.Aine: Võimlemise algõpetus I

Sarnased õppematerjalid

Treeningõpetuse alused
34
docx

Treeningõpetuse alused

 reageerimine ühele ärritajale  harjutusi korratakse eesmärgiga lühendada reageerimise aega  Valikreaktsiooni harjutused  kiirust vaja sellistel spordialadel, kus olukorrad muutuvad pidevalt ja äärmiselt kiirelt  reageerimine liikuvale objektile  kasutatakse spetsiaalseid harjutusi   Lähtekiiruse harjutused  Suunatud kiiruse kiireks tõstmiseks mingist standardsest asendist  Kõige tüüpilisem jooks madallähtest.  Hüpped- kolmik-, viisikhüpe  Lühiaegse kestusega   Maksimaalse kiiruse arendamine  Kasutatavate harjutuste intensiivsus 95-100% maksimaalsest  Lõikude pikkus kuni 80m  Taastumise pulsisagedus 90-100 lööki/min  Maht suhteliselt väike   Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutused  Kestus 10sek-2min  Soorituse kiirus 96-100% maksimumist maksimaalsete ja 90-95% submaksimaalsete harjutuste puhul

Sise- ja närvihaigused
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
28
doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste

Tervisesport
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz

Sport/kehaline kasvatus
Jõu arendamine
9
docx

Jõu arendamine

PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuv

Kehaline kasvatus
Kulturism ja jõu arendamine
21
doc

Kulturism ja jõu arendamine

Sisekaitseakadeemia Kulturism ja jõu arendamine Sven Veek RS-130 Tallinn 2014 2 Jõu arendamine Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega v

Kulturism
Jooksukiirus ja selle arendamine
28
pdf

Jooksukiirus ja selle arendamine

sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua.

Treeningu analüüs
Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega

Sport/kehaline kasvatus
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun