Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse häving ja halli massi õitseng, sest kõik üritavad internetis näida täiesti ainulaadsed, kuid kui vaatleme asja kaugemalt, ei leia me seda kõikide samasuguste teemade juurest enam üles. Arvutimaailm võib sügavalt muuta inimeste mõttemaailma. Kuna me oleme vaimselt nõrgad, allume pidevale provikatsioonile mis võib meid mõjutada väga erinevatel viisidel. Pidev kiitus ja ülistus teeb inimesed uhkeks, nende peale pidevalt karjumine ja foorumites halbade
ükskõikne tavaline jõuetu mannetu RÕÕMUS!!! Kunst Ernst Ludwig Kirchner ,, Marcella ,, Emil Nolde ,, Püha õhtusöömaaeg" Filmikunst http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3hF78&feature=BFa&list=HL1350235995 http://www.youtube.com/watch?v=CNDaifCMAdI Arhitektuur Emotsionaalselt intensiivsed vormid Originaalsuse taotlemine Ehitistele omistatakse ka sümboliväärtus ( architecture parlante kõneleva arhitektuuri idee) Materjalid- betoon, klaas Ekspressionistliku arhitektuuri suurim traagika seisneb idee ja teostuse, vaimu ja mateeria vastuolus. ( nt: Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn". Torniehituse ,,äpardumist" võib pidada kahekordseks. Algselt plaanitud betoonist valatud torn ehitati tegelikult suures osas hoopis tellistest ja krohviti üle
Kontserdi lõpu poole, kui esitamisele tulid poplood hakkas publik rohkem kaasa laulma, seda tegid eriti väikesed lapsed. Väga meeldiv vaatepilt avanes, kui noorem põlvkond koos Koiduga laulis. Kontsert tegi isiklikult mulle rohkem nalja kui pakkus elamust, kuigi imestama pani, et Koit suudab live's lauda üllatavalt hästi ja väga võimsalt. Lahkusin saalist emotsioonideta, sest mulle tundub, et kõik artistid püüdlevad rohkem massimuusika suunas, kaotades sellega oma originaalsuse. Kaspar Rätsep
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, ...
Oh ajad, oh kombed. Läbi aegade on Eestis ja teadustöödes kasutatud erinevaid keeli. Saksakeelt, NSVL ajal Vene keelt, nüüd eesti keelt... Globariseerumise tulemusena hakatud kasutama rohkem inglise keelt, mis on kõigile kätte- ja arusaadavam. Maailma televisioon, muusika, raamatud ja suhtlemine enamus ongi inglise keeles. Tõlkida ei jõua igasse keelde ja sellepärast loetaksegi inglise keeles samuti. Pluss - raamat kaotab oma originaalsuse. Teadustöösid kaitsakse inglise keeles, sest kui sa ei oska seda, mida sa oled õppind või avastand rahvusvahelises keeles, siis ei ole teadmistel suurt kasu. Ei suudeta oma seisukohti vajadusel ülemaailmas selgeks teha. Ka mõned õppejõud võivad olla välismaalased ja sellepärast peabki oskama ka oma seisukohti põhjendada rahvusvahelises keeles ehk inglise keeles. Edasiõppimisvõimalused on palju suuremad kui keel on rohkem arenenud - saavad
Retsensioon Käisin kolmel erineval kunstinäitusel. Esimesena Raul meele näitusel “Dialoogid Lõpmatusega”, kus eksponaadid jäid meelde enda originaalsuse ning sõnapuslede poolest. Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette
Mahaarvamised tehakse kehaasendi, saltode, lendude, amplituudi, ebastabiilsuse, kukkumiste, paaris-/rühmaelementide katkestuste ja maandumiste eest. Artistlikkuse eest tehakse mahaarvamine väärtuses 0,1 kuni 1,0 punkti, mis võetakse maha artistlikkuse maksimumväärtusest 10,0 punkti. Mahaarvamised tehakse harjutuse struktuuri, kompositsiooni, koreograafia, muusikalise tõlgenduse, esitluse, originaalsuse ja loomingulisuse, platsi kasutuse, kostüümi ning partnerite küpsuse eest.
sadamat. Tundus nii maagiline ja huvitav, kuidas inimene suudab nii lihtsalt nii palju kujutada mingi tavalise markeriga. Teine maal ehk portree jäi kohe silma, kui astusin sisse näitusele. Teosel on kujutatud nooremat tüdrukut, kellel on väga kuri ilme. Lähedalt tundus teos jällegi väga lohakas, aga kaugelt vaadates andis see teosele omamoodi ilme. Minule tundus, et päris paljud tema teosed on lähedalt nn lohakalt tehtud, aga see annabki temale originaalsuse. Peale nende kahe teose jäid mulle veel mõned silma. Üheks on näiteks 1965. aastal valminud autoportree, mis oli tehtud akvarellidega. Pildil oli peamiseks värviks punane või punasele lähedased värvid, nt oranž, kollane, pruun jne. Teosel olev vanem naine tundus kurb. Teos oli jällegi tehtud lähedalt vaadates veidi lohakamalt, kui eelmainitud portree, aga kaugelt jällegi vaadates tundus väga huvitav. Pole sarnast tööd varem näinud, kus on ainult soojad punakad toonid. Ringi
Nii kirjeldades tundub see nagu õhu müümine, kuid taolisi käsiraamatuid on miljoneid ning neid ostetakse lootusega, et sealt saab tõesti reaalset abi. Muidugi ei ole teada, et mõne sellise raamatu lugeja üleöö õnnelikuks või rikkaks oleks saanud. Autoritel õnnestub, aga üsna ruttu kullavihma osaliseks saada. Rumal oleks loota, et talitades sama moodi nagu Simon Cowell , saab ka minust kuulus ja rikas inimene. Head asjad on olnud alati originaalsuse vili ning vaevalt, et sajad järele proovitud nipid kedagi edukaks teevad. Inimesed löövad sageli käega, kui ebaõnn nende uksele satub. Tegelikult on iga langus ju algus uuele tõusule. Need, kes suudavad mõõnadele vaatamata reipalt edasi astuda on tugevad ning saavad elus paremini hakkama. Albert Einstein on läinud ajalukku kui geenius, kuid lapsepõlves peeti teda vaimselt alaarenenuks. Koolidirektor kinnitas kord tema isale, et
Mozart ei käinud kunagi koolis, vaid tema vanemad õpetasid teda. · Tööaastad, loominguperioodid (Mozartil näit. Salzburgi, Viini periood), Isiklik elu ( tunnustus teatud ringkondade poolt, konfliktid ülemustega, vabakunstniku eluga toimetulek) Haydni hea elu algas siis, kui ta kutsuti kapellmeistriks Eszterhazy õukonda(1761-1790). Seal anti talle vabad käed, ta võis muusikaga teha mis tahtis, eksperimenteerida. Seal saavutas ta originaalsuse. Seal oli ta ka oma parimas loomeeas. Eisenstadti ehitati grandioosne palee, mis tõusis muusikalise tähtsuse poolest väga kõrgele. Sealne õukond ausas Haydnit ja seal sai ta palju tutvusi. Kui vürst Nikolaus suri lõppes ja Haydn'i Eszterhazy periood, sest vürsti poeg ei pooldanud nii palju muusikat kui seda tegi tema isa. Peale vürsti surma pakuti Haydnile igalt poolt töpakkumisi. Ta võttis vastu ülisoodsad tingimused Inglismaalt, kus ta käis kahel
Autorite puhul on eeliseks haritus ja kulttuurikesksus, pahaks ei panda veidikest hullust. Luulet peab võtma tõsiselt. Betti Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" puhul on raske otsustada, kas need tööd peaksid kindlasti on eesti luulekaanoni hulka kuuluma Keskendudes esialgu vaid luuletuste teemadele, siis tuleb välja, et kumbi luuletus kaanonisse ei sobi. Eestluse asemel on nende luuletuste teemadeks luule ja selle kustumine. Oma originaalsuse poolest peaksid mõlemad luuletused kaanonisse kuuluma. Kuigi need pole täielikult reeglitele vastavad, ei riiva kumbki silma ega ole üle võlli. Mõlemas luuletuses on oma teatud nüansid, mis teevad need omanäolisteks, olles samal ajal natuke sarnased aga väga erinevad. Alver mängib oma luules taandridadega, teatud read on lehel kaugemale kirjutatud kui teised. Esimeses salmis on taandreaga esimesed ja viimased 2 rida, teises salmis 2 esimest rida
destilleerimisega. Saadav brändi on seda parem, mida vähem arv kordi on veini destilleeritud ning mida madalama kangusega on lõpp-produkt. Näiteks armanjakki destilleeritakse vaid üks kord. Ning konjak sai kuulsaks just seetõttu, et Cognaci piirkonna viinamarju tuli destilleerida üksnes kaks korda, samas kui mujal Prantsusmaal tehti seda tihti koguni kuus korda või veelgi rohkem. Nii saadi lahti ebameeldivatest lisanditest, aga brändid kaotasid sama hästi kui kogu oma originaalsuse ja iseloomu. Nii konjakit kui armanjakki destilleeritakse suhteliselt madala kanguseni: konjakil kuni 70%, armanjakil veelgi madalam (52–60%). Brändil, nagu teistelgi kangetel jookidel, on kaks destilleerimismeetodit – tsükliline ja pidevdestillatsioon. Küpsemine Keemiliselt palju huvitavamad reaktsioonid toimuvad aga, kui toores alkohol pannakse küpsema puidust (peaaegu eranditult tammest) vaatidesse. Tammevaatides küpsemine on heade
oma teostes väljendasid, et seda edasistele põlvedele pärandada ning ennast selle kaudu välja elada. Tundus nagu sellel ajal ei oleks kunstnikud leidnudki enam elust midagi ilusat, sest oma loomingus tahtsid nad edasi anda ainult valu. Väga palju kujutati maalidel sõjasituatsioone, millest ei saanud kunstnikud ei üle ega ümber. Kui varem maaliti põhiliselt loodust ja oldi sellest mõjutatud, siis nüüd asendus see kunstniku tunnete väljendamisega ning püüeldi originaalsuse poole. Seepärast olenes nüüd kõik kunstnikust endast. Kui tema mõttemaailm otsis kõike koledat, siis väljendus see ka tema teostes. Selline oli näiteks Edgar Degas, keda kutsuti mürgiseks meheks, kuna ta otsis kõiges koledaid asju. Seda on näha näiteks tema maalis ,,Tantsutund.", kus ta maalis baleriine väga koleda nurga all. Kuid sellisele küsimusele on väga raske ühemeelset vastust leida, et kas kunst kaotas huvi ilu
Kuigi Alveri luuletus on keelekasutuse ja -korrektsuse poolest traditsioonilisem, on tema kasutanud silmatorkavaid taandeid, mis erinevates kohtades vastavalt rohkem või vähem tähelepanu nõuavad. Vormi poolest on luuletused küllaltki sisutihedad (jällegi "plusspunktid"), ent kumbagi luuletust ei saa otseselt originaalseks pidada, sest ei luuletuste teema ega ka vorm ei võimalda seda päris selgesõnaliselt väita. Samas pole luuletused ka liialt originaalsuse vaesed, seega pigem on see luulekaanoni normide järgi positiivne. Seega on mõlemad autorid kasutanud küllaltki palju vormi luuletuse sisu rõhutamiseks, mis luulekaanonis peaks vastupidi olema - Hennoste artikli põhjal peaks vorm olema kõigest vahend ja sisu esmatähtis. Kuna mõlemad luuletused räägivad luule kaduvusest, siis võibolla ületabki vorm ühel hetkel nende luuletuste sisu. Keele ilu hinnates sobib Alver kindlasti eesti luulekaanonisse - luuletuses on kasutatud sõnu,
ning tõsiselt väärtnähtustesse sekkudes (“Lageraie”), samas oodates ja vaadates, “mis sünnib” (“Nüüd”). Luulekogu läbib tõdemus, et soov kogu rahvast ühendavale eesmärgile jõuda nõuab valitutelt ausat pühendumust. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund on ökonoomne ja intensiivne, dünaamikat lisab assotsiatsiivsus, ühtekuuluvusele kogu eesti luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsistamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline
esitab kirjutaja enne mõtte ja seisukoha (või allika, kust see seisukoht on avaldatud) autor paistab alles viitesulgudes. Mõningaid tekstinäiteid Oma raamatus „Creativity of Forever“ dokumenteerib Davis paljusid loovusteste (Davis 1986: 155–200) ja märgib, et Torrance oli teadlik loovuse keerukusest: „kriteeriumi valimine, mille alusel testide sobivust kontrollida, on kõike muud kui lihtne asi“ (samas: 166). Crammondi meelest oleks vaja kaasajastada Torrance’i testi originaalsuse mõistet tänapäevase kasutamise jaoks (Crammond 2002). *** Loovat probleemilahendust esiletoova lähenemise eesmärgiks on suunata õpilaste mõtlemist kunstiprotsessis laia kaalutluste ringi: ökonoomilised, struktuurilised, ergonoomilised ja esteetilised kaalutlused. Ülesannete lahendamiseks kasutatakse disainiprotsessi, mille tulemused on ka empiiriliselt testitavad. (Eisner 2002, viidatud Paas 2007 järgi.) ***
Ta andis noorukile paar õppetundi orkestreerimise kohta ning julgustas teda muusikaga edasi tegelema. 1876.aastal kirjutas Grieg tema jaoks üsnagi kõrvalise tähtsuseta muusikat Henrik Ibseni värssdraama Peer Gynt'i jaoks, mis oli tellitud autori poolt. Väga paljud palad ja orkestri süidid said väga populaarseks sellest kogumist. 1886.aastal kohtus Grieg Pjotr Tsaikovskiga, kes väga hindas Griegi muusikat. Ta kiitis tema teosed nende ilu, originaalsuse ja soojuse poolest. Kuid aasta varem oli Grieg juba laialdaselt kuulsust kogunud ning ta rajas Troldhausenisse ise maja, kus ta veetis oma ülejäänud elu. Grieg kogus järjest rohkem tuntust kogu riigis ning riik toetas teda ka rahaliselt. 20.sajandi alguses käis ta Pariisis, kus salvestas vinüülplaadile oma klaverimuusikat. Kõik need salvestused on tänapäevaks taastatud ja neid kuulates saab veenduda, et Grieg
suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse. Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund on ökonoomne ja intensiivne, dünaamikat lisab assotsiatsiivsus, ühtekuuluvusele kogu eesti luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsistamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude
Resolutsioon koosneb selle töötaja eesnimetähest ning perekonnanimest, kellele dokument suunatakse, märkest ettekirjutatava tegevuse ning täitmise korra ja tähtaja kohta, resolutsiooni koostaja signatuurist ja allakirjutamise kuupäevast. Resolutsioon märgitakse dokumendile. Pitser Pitser pannakse rekvisiidi "Allkiri" juurde nii, et see riivaks dokumenti allkirjastanud isiku allkirja viimaseid tähti. Tekst või vapi kujutis pitseril peab jääma õiget pidi. Märge dokumendi originaalsuse või terviklikkuse kohta Dokumendiks võib olla originaal, koopia, ärakiri või väljavõte. Originaal - dokumendi esimene, lõplikult vormistatud ja allakirjutatud eksemplar Koopia - originaali kopeerimise teel saadud täpne dokumendi kordus, mis vastab originaalile nii sisult kui vormilt. Ärakiri - originaali sisuline kordus. Väljavõte - originaali osaline taasesitus. -Kui dokumendist on tehtud ärakiri, koopia või väljavõte, tehakse vastav märge dokumendi
Firmadele on selline lahendus väga mugav, sest neil on vaja palgata vaid väljaõppinud inimene. Nii siis garanteerivad firmad omalt poolt mõned korrad aastat erinevaid firmaüritusi, mis on organiseeritud rekreatsiooni korraldaja poolt. Enamjaolt koosnevad sellised asutuse peod just erinevatest võistkondlikkest mängudes, kuid sageli on profesionaalne organiseerija mõne pöörasema ideegagi välja tulnud, näiteks kummiku või mobiiltelefoni vise ning tihti lüüakse just mängu originaalsuse pärast kaasa. Rekreatsiooni korraldaja suudab täiskasvanud oskuslikult mängima panna ning leian, et see on ka üheks eelduseks miks täiskasvanud mängivad. Liikumise tahe on inimestel iga aastaga järjest suurenenud, üha rohkem sisustatakse oma vaba aega aktiivselt. Täiskasvanute rekreatiivset vaba aja sisustamist mõjutab oluliselt see kui palju üksteisele eeskuju antakse. Näiteks presidendi proua Evelin Ilves propageerib sportmänge
Rühmatöö 2 · Teie uurimistöö teemaks on: · Klienditeeninduse arendamine OÜ Heateenindus näitel. · Määratlege probleem, uurimiseesmärk. · Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud. Selleks peaks lõputöö olema originaalne, omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne. Samuti on reeglina uudne ka uuritav objekt (ettevõte, situatsioon, populatsioon). Objektiivsus e. tõelevastavus · nähtust tuleb uurida just sellisena, nagu ta tegelikult esineb;
Elemendid on järgmised: 1) struktuurilised tingimused (eriti seaduslik vabadus teateid üle kanda/avaldada); 2) tegutsemise tingimused (tõeline sõltumatus majanduslikust ja poliitilisest survest, ajakirjanike ja teiste massikommunikaatorite suhteline autonoomia meediaorganisatsioonides); 3) ühiskonna erinevate häälte võimalused kanalitele ligi pääseda; 4) pakkumise kvaliteedist tulenevad hüved vastuvõtjate jaoks, mida võib käsitleda olulisuse, mitmekesisuse, usaldusväärse, huvi, originaalsuse ja isikliku rahulduse kriteeriumidest lähtudes. (McQuail 2000) Kommunikatsioon mõjutab igaüht, sellest järeldub, et kommunikatsioon omab meie üle teatud võimu. Üheks kommunikatsiooni vahendajaks on meedia. Raivo Palmaru on oma raamatus ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" tsiteerinud McLuhanit: "Kogu meedia töötleb meid nii põhjalikult, et ei jäta ühtegi osa meist puutumata" (Palmaru, 2003). Meedia toimimiseks on vaja meediume. Kuid mida siis meedium teeb
Luuletaja arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne. Runneli luulet on väga palju viisistatud. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja. Tema poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avanemise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Suur osa Runneli luulest on viisisitatud. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsitamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ka Ave Alavainu on öelnud ,,Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." 6. KASUTATUD KIRJANDUS http://handorunnel.comuv.com/index.php?
asjaajamisperioodi dokumendid, kui mitte üle 5 aasta. 1 Meeldetuletus Dokumentide rühmitamise aluseks on dokumendi liik, sisu, ülesanne, mille käigus dokument tekkis, väljaandja, sarnane praktiline väärtus, säilitustähtaeg, originaalsus, teabekandja. Dokumente saab rühmitada sarja toimikutesse: -dokumendiliikide kaupa (käskkirjad, protokollid, aktid)- liigitunnusele lisaks tuleb sarjade moodustamisel kasutada veel muid tunnuseid(autori, sisu, originaalsuse jt tunnuseid), sest erinevate funktsioonide täitmisel tekkivatel samaliigilistel dokumentidel on erinev säilitustähtaeg ja sel juhul ei saa neid rühmitada ühte sarja -asjadena (kirjavahetus)- kirjavahetuse toimikutest koosnev sari moodustub ühe ülesande täitmise käigus või sarnaste toimingute sooritamisel tekkinud dokumentidest. Kirjad paigutatakse järjekorras: -esimene ehk algatuskiri -asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjekorras
Perspektiiv. Traianuse sammas. Skulptuurid ebaoriginaalsed. Porteed tõepärased, surimaskid. "Rooma naisepea" - karakteriga. Naise väärtustamine "Tundmatu roomlanna portree" (1. saj pKr). Keisrite ülistamine, realismitaotlus. Augustuse portreefiguur, Traianuse ja Caracalla marmorportreed. Kunsti allakäik 4. saj (Constantinuse portree). Tahvelmaalid ei ole säil., seinamaalid (Pompeji) - mosaiik, fresko. Temaatika väga lai. Koos Rooma riigi langusega kaotas ka kunst originaalsuse, muutus nõmedaks. 8. Hiline Rooma keisririik 3. saj - häving, kodusõjad jms. Väepealikud võimul. Välisvaenlased. Diocletianus (284 a) koondas taas riigi - hilise keisririigi algus. Ida-Rooma, Lääne-Rooma. Constantinus Suur (306- 337) - legaliseeris kristluse, Konstantinoopol. Theodosius Suur - üh. kaks poolt viimast korda, peale 395. a jag. lõplikult. Hunnide sissetungid - Suur rahvasterändamine - germaanlased - hakkasid võimu haarama - 476 - Lääne-Rooma, vanaaja lõpp.
jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. *märkus lisade kohta kirja tekstis märgitud lisade reale märgitakse vaid lisade lehtede ja eksemplaride arv, kui on märki-mata lisad, siis tuleb lisade reale märkida nende nimetused, lehtede ja eksemplaride arv. *lisaadressaadid *kooskõlastusmärge paigutatakse dok viimasele lehele tekstist ja allkirja-dest allapoole lehe paremale poolele *viisa *pitser peab riivama allkirja viimaseid tähti *märge dok ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta *ärakirja koopia, väljavõtte tõestusmärge * koostaja nimi ja tel nr *arvutifaili tähis *kontaktandmed.
lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti (18761944), vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski (18931930), eesti kirjanduses Erni Hiir (19001989). Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni
Tarbimine ei ole rõõm kontrollist keha üle, see on rõõm keha kontrollida nii nagu seda vajab võimusüsteem (tooted). Keha treenitakse kauem naudingutele altis olema (seks, muusika, teater jne) 4 Kommenteerib Foucault 1926 1984: Seksuaalsuse ajalugu, Hulluse ajalugu, Vangla sünd - 17-18 sajandil Campbell 1987 The Romantic Ethic and the Spirit of Consumerism Tarbimisele tõmbas romantitsismi mõjutatud uudsuse ja originaalsuse ihalus. Tema jaoks modernismi üks peamine omadus ongi uue otsimine. 18 sajandil uudsuse soov nii suur, et taheti hakata uut moodi pooma. Tänapäeva tarbija on ,,hedonist...kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta sellega kokku puutub, igavesti heites oma avasilmi-unistusi tuleviku suunas, kinnitades neid objektide külge, mida ihaleda ning sama kiiresti haakides unistusi nende küljest lahti, kui need on kätte saadud ning ära kogetud."
läbimisele. teadustöö koostamise etapid: 1) teema valik 2)tutvumine teemakohase kirjandusega 3)hüpoteeside sõnastamine 4) materjali kogumine 5) materjali läbitöötamine ja analüüs 6)materjali täiendav kogumine 7)tulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine 8)töö kirjalik vormistamine 9)töö esitlemine 10)hindamine 22. Üldkehtivad nõuded teadustööle: millal on töö teaduslik?, teaduse mõiste kaks erinevat tähendust; originaalsuse olemus, eeldused; objektiivsusse, tolerantsuse, tõestatavuse, kontrollitavuse, täpsuse, süsteemsuse, kriitilisuse, selektiivsuse ja selguse olemus, eeldused, liigitus. Töö teaduslikkuse kriteeriumid on järgmised : 1. originaalsus (tulemuste algupärasus, uudsus, esmakordsus) 2. objektiivsus (kõike uuritavat tuleb käsitleda nii, nagu see tegelikkuses esineb ja teha sellest niisuguseid
töepärasusega, selle eelduseks vöib pidada nende suurt austuse esivanemate vastu, oli komme hoida kodus esivanema portreed. Rooma kunstis väljandub ka naise kui isiksuse väärtustamine. Muutus ka soengumood, ei oldud enam rahul lihtsate soengutega. Tahvelmaale ei ole säilinud. Hästi on teda rooma seinamaal (paremini säilinuim Pompeijs). Tehnikatest kasutati mosaiiki ja freskot (eelistati varasemal perioodil). Freskot maaliti värskele krohvile. Koos Rooma riigi langemisega kaotas originaalsuse ja väljendusrikkuse ka rooma kunst. § 29 Hiline rooma kesririik 3. saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti tekkis neid mitu korraga ja see tõi endaga kaas lakkamatuid kodusõdu. Seda kasutasid ära aga välisvaenlased, nii ründasid neid germaanlased kui ka pärslased. 284 aastal võimule tulnud keiser Diocletianus suutsis lõpetada
piirkondi ja kus viinamarjasort ei vasta sellel alal kasvatatavatele marjadele. IGT alasid on 120. Enne IGT klassi loomist kuulusid mitmedki ,,suured veinid" Vino da Tavola klassi. Denominazione di Origine Controllata (DOC) -- antud märgistusega veine valmistatakse algupärastest marjadest ja täpselt määratletud piirkonnas. DOC alasid on 311. Denominazione di Origine Controllata e Garantita -- nõuded piirkondliku originaalsuse osas ja veini valmistamiseks kasutatavatele viinamarjadele on samad, mis DOC veinide puhul; erinevus nendest aga seisneb selles, et DOCG veinid on läbinud põhjaliku pimetesti. 36 DOCG veini asub 13 erinevas piirkonnas ja suurem osa neist kontsentreerub Piemontesse ja Toscanasse. Itaalia Punased marjad Sangiovese -- enimkasvatud sort, millest sünnivad sellised kuulsad veinid, nagu Chianti, Brunello
Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ... avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse ... järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev ... on varasem (KMudS § 7 lg 1). Seevastu: Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, avalikult esitatud, üldsusele näidatud ja üldsusele edastatud) teostele (AutÕS § 8). Teatud juhtudel teostab registripidaja originaalsuse kontrolli (patentide ja kaubamärkide puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile. Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult). iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud
16. Määratlege modernsus vastanduses postmodernsusega. Kumb neist sisaldab rohkem sisepingeid? Modernne moistus kinnitab, et teadmine on kindel, objektiivne ja hea. Modernses maailmas hinnatakse nahtusi ratsionaalsuse ja moistuslike kriteeriumide alusel. Modernne maailm usub progressi ja on optimistlik, selle optimismi aluseks on teadus ja haridus. Keskne on ka indiviid ja indiviidi vabadus. Tode on leitav, teadmine on inimmoistusele ligipaasetav. Postmodernsust iseloomustab originaalsuse ja ajaloolise toe ning standardite kadumine. Nii on ka postmodernsuse suhtumine ambivalentne: on nii neid, kes moistavad hukka postmodernsuse kui tuhjuse ja pealiskaudsuse taastootmist, kui ka neid, kes naevad postmodernsuses elitaristlikest hierarhiatest vabanemist. Samas tuleb meeles pidada ka seda, et postmodernsus kui diskursus on juba iseenesest fragmentaarne ja murtud. Postmodernsus toob esile iroonia, lohestumise, erinevuse, pidevusetuse, mangulisuse, paroodia,
avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta jne. Kunstiteose originaalsuse(vs unikaalsus) küsimus: mis teeb teose originaalseks. Iga asi on originaalne. Mitte samastada unikaalsust ja originaalsust. Kõik asjad ja olendid on erinevad. Kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed juhul kui me ei taha samastada unikaalsust ja originaalsust. Originaalsus on vaid ideoloogiline loosung, millele ei leidu vastet. Kõik teosed on mingist tsitaadist alguse saanud.
Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada: · Fikseeritus (rusikareeglite kasutamine, mis ei pruugi kaasa aidata ülesande lahendamisele) · Rigiidsus paindumatus, ollakse harjunud kasutama kindlaid strateegiaid · Deduktiivne järeldamine järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta (nt
Kunst ja ilu on nautimiseks ilma sihita. See ei pea olema loogiline. Kunst ei ole jäljendus, vaid selles on originaalsus ja geniaalsus. Originaalne geenius ei vaja reegleid ega norme, vaid loob need ise. Mida vähem kunst on sarnane reaalsusele ja tavapärasusele, seda suurem kunstiteos see on. Kanti jaoks tähendab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. Matemaatiline ülev lõpmatus, totaalsus, dünaamiline ülev kõikvõimsate loodusjõududega seonduv. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti
ratsakujuddest on säilinud vaid Marcus Aureliuse kuju, ülejäänud valati kahuriteks. Tahvelmaali pole roomlastelt säilinud, küll aga seinamaal. Tehnikad: mosaiik ja fresko (maalitakse vaid värskele ning märjale krohvile, kuid on kestev). Kunstnikud püüdlesid täiusliku ruumiillusioonini: joon- ja õhuperspektiivi kasutamine tõeline taustamaastik, materjalide omaduste edasi andmine. Temaatika oli maitse vaheldumise tõttu väga lai. Rooma riigi langedes kaotas ka rooma kunst oma originaalsuse ja väljendusrikkuse. HILINE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 248-476 Varemad senatiaristokraatiast pärinenud keisrid asendusid madalast päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikutest keisrid, nn sõdurkeisrid, keda mõnikord oli korraga võimul mitu ning tings kodusõdu. Seda näinud asusid pärslased Idaprovintside kallale, põhjast ründasid germaanlased. 248. aastal pääses võimule Diocletianus, kes segadused ümberkorraldustega
Kunst ja ilu on nautimiseks ilma sihita. See ei pea olema loogiline. Kunst ei ole jäljendus, vaid selles on originaalsus ja geniaalsus. Originaalne geenius ei vaja reegleid ega norme, vaid loob need ise. Mida vähem kunst on sarnane reaalsusele ja tavapärasusele, seda suurem kunstiteos see on. Kanti jaoks tähendab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. Matemaatiline ülev – lõpmatus, totaalsus, dünaamiline ülev – kõikvõimsate loodusjõududega seonduv. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. Kunst ei ole jäljendus. Kantil keskseks teemaks on originaalsus ja geniaalsus ehk kunst on kunst vaid sedavõrd, mida vähem ta reaalsuse või tavapärase sarnane. Originaalne geenius ei vaja reegleid, moraali või norme, ta loob need endale ise. Romantiline geenius salapärane, seletamatu, hull jne. Rääkides geeniusest, peab Kant silmas erilist inimtüüpi, andekuse eriliiki, talenti. Ta loob
nende heaks töötavad. Paljud inimesed võtavad antidepressante, mistõttu on nende käitumine ettearvatav. Erinevad ravimid annavad oma sümptomeid ja käitumismalle. Sotsiaalvõrgustikust saab palju informatsiooni inimese kohta. Inimesed kasutavad suhtlemiseks sotsiaalvõrgustikku, mistõttu jääb tema tegevusest märk maha ja on hiljem mõjutatavad nende alusel. Postmodernism on hiliskapitalismi kultuuriloogika, mida iseloomustab lamedus, pinnapealsus, originaalsuse puudumine. Postmodernism kujutab ümber ruumitaju. Kaubanduskeskused luuakse omamoodi linnakutena, kus suudetakse inimene suunata tarbima mingit konkreetset kaupa. Postmodernistlikus kirjanduses on oluline inimese eksistentsi olemus, tema tarbimisharjumused. Esimesena hakkas sellega tegelema Jean Baudrillard, kes väitis, et bränd näitab seda kes me oleme. Me oleme tarbimisele orienteeritud ühiskond. Inimesi lahterdatakse tarbimise kaudu.
eksisteerib teise tekstide seas ja suhestub nendega; teose tähendus on seotud kirjandustraditsiooniga ja suhestub sellega. Kirjandus on kogum omavahel seotud tekste, mis suhestuvad üksteisega. Kirjandusteos omastab tähenduse kirjandustraditsiooni sees, osana kultuurist ja inimkonna olemusest. Suhestumine: teadlik matkimine (žanrinormid, kordamine, problematiseerimine, muutmine), universaalsed kordused (süžee ja tegelased/arhetüübid), originaalsuse võimatus. Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris? Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide: mis teoses milliseid müüte on kasutatud ja kuidas mõjutab see teose tähenduse kujunemist? Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Müüdid seletavad maailma olemust ja on maailma tajumise viisiks (hea-halb, õnn); levinumad on
Kuigi Claude Chabrol oli esimene Cahiers’i kriitikute seast, kes suurel linal 1958. aastal filmiga „Le beau Serge“ debüteeris, ei saavutanud ta nii suurt edu kui tema töökaaslane François Truffaut järgmisel aastal. Truffaut’ „Les quatre cents coups“ sai 1959. aasta Cannes’i filmifestivalil niivõrd suureks läbilöögiks, et alles nüüd puhkes Prantsuse uus laine täielikult õide ja jõudis maailma massidesse. Samal festivalil sai head kriitikat oma originaalsuse poolest ka Alain Resnais’ film „Hiroshima mon amour“, millest sai samuti rahvusvaheline hitt. Nüüd, kus paljude filmiarmastajate pilgud olid pööratud Prantsusmaa suunas, tegi see olukorra mõnevõrra lihtsamaks Jean-Luc Godardile, et oma debüüdiga silma paista. 1960. aastal nägigi ilmavalgust tema kassaedu saavutanud ja kriitiliselt hästi vastu võetud film „À bout de souffle“, mida võib pidada Prantsuse uue
Loomingulisuse süvakäsitlusele pani aluse GUILFORD (1959), kes töötas välja intellekti kolmemõõtmelise (voolavus, paindlikkus, originaalsus) mudeli, millele vastavalt avaldub inimese intellektuaalne aktiivsus 5 erineva tegevusena: tunnetus, mälu, divergentne, konvergentne mõtlemine ning hindamine. Loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub GUILFORDI (1959) üldistuste andmetel ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse mõtlemisena. Väga loomingulisi inimesi iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (voolavus), võime kiiresti vabaneda senisest arutlusviisist ja läheneda uuel viisil probleemile (paindlikkus) ning võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus). Tänapäeval peetakse loomingulisuse põhikriteeriumiks tehtud töö originaalsust ja sotsiaalset väärtust. Loomingulisuse mõõtmine. Siin kerkivad samalaadsed probleemid nagu teistegi psühholoogiliste mõõtmistega
dzässfestivalid. Eesti muusikud esinesid edukalt mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid ka 10 Euroopas. Eesti dzässi tolleaegne tase oli hea, kuid järelkasvu puudus hakkab ennast tunda andma nii tegijate kui kuulajate hulgas. (Erm 1989, lk 13) Üha enam mitmekesistus ansamblimuusika. Kõrgel tasemel heliloojad andsid bändile oma näo ja originaalsuse. Kui anded ja oskused kasinaks kippusid jääma kimbutas ansamblit küll pigem ühekülgsus. Samuti osutas mitmetele kollektiividele karuteene laienev kontserttegevus ning kiire kommertsedu taotlus. Otsingujulgus ja oma võimete poolik rakendamine sai takistuseks mitmele bändile. Uus ja edumeelne võeti vastu Tartu muusikapäevadel, mitte aga alati igapäevases kontsertelus. (ibid: 13) Eelnev on vaid põgus ülevaade ning kuigi sellest võiks kirjutada veel mitu aastatööd, ei ole see
järeldused. Esiteks. Eesti jättis kasutamata unikaalse sansi, mis seisnes võimaluses tühjale kohale kohe üles ehitada täiesti kaasaegne ja majandust hästi stimuleeriv kaasaja majandusteaduse seisukohtadele vastav maksusüsteem. Teiseks. Eestis üles ehitatud maksusüsteem oli segu EL kasutatava süsteemi lihtsustatud variandist ja arengumaades kasutatavast (domineeris EL maksuseaduste tugevasti lihtsustatud kujul kasutamine). Tema originaalsuse rõhutamine on vähe põhjendatud. Kolmandaks. Teaduslik analüüs ei kinnita sellise maksusüsteemi korduvat kiitmist (majandust väga hästi stimuleeriv, lihtne jne.). Neid väiteid (nagu ka Eesti maksusüsteemi lauskriitikat) tuleb lugeda poliitilises võitluses kasutatud propagandistlikeks väideteks. Neljandaks. Aastatel 19941999 ei olnud Eesti majanduse kiire arengu põhifaktoriks tema maksusüsteem, ilmselt tagasid majanduse kiire arengu teised tegurid. Viiendaks
(ainulaadsus). Mõõtmine - Loomingulisuse mõõtmise alased tööd pärinevad põhiliselt E. Torrance’ilt, kes lõi rea teste divergentse mõtlemise mõõtmiseks. Need testid jagunevad kaheks põhitüübiks: verbaalseks ja graafiliseks. Verbaalses testis palutakse testitaval võimalikult palju erinevaid lahendusi. Graafilises testis lastakse testitaval harilikult moodustada elementidest kujundeid. Kõiki ülesannetele antud vastuseid hinnatakse ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse aspektist. Ideede voolavuse all peetakse tavaliselt silmas väljapakutud lahenduste arvu. Paindlikkust hinnatakse tavaliselt vastuste kategooriateks jaotatavuse alusel. Testitav originaalsus määratakse statistiliselt. Originaalseks loetakse üldjuhul vastust, mis on umbes 5-10 %-l testitavatest. 9) Loomingulisuse seos intelligent¬susega. Kaua aega käsitleti loomingulisust kui ühte üldise intelligentsuse avaldust. Nende korrelatsioon on üldjuhul madal – keskmiselt on selleks 0,20
· kontrollimise täpsustamises: annab adekvaatse hinnangu hetkeseisule ja võimaldab täpselt mõõta saavutatud tulemusi. 26. Turundusandmed võivad pärineda nii ettevõttesisesest kui -välisest keskkonnast. Milline oleks nende andmete jaotus ja millistel alustel andmeid kogutakse? Turundusandmed võivad pärineda nii ettevõttesisesest kui -välisest keskkonnast. Mõlemal juhul võib neid jaotada, sõltuvalt originaalsuse tasemest: - teisesteks (ehk sekundaarseteks) ja - esmasteks (ehk primaarseteks). Teisesed andmed kogutakse lähtuvalt erinevate infovajajate huvidest, mitte konkreetse probleemi tarbeks. Esmased andmed on aga sellised, mida hangitakse vahetult turu-uuringu käigus. Pärast uuringu lõppemist muutuvad esmased andmed pikkamööda teisesteks (teiseste andmete hulka kuuluvad ka kõikide varasemate turu-uuringute tulemused).
tasemel, kuid vormilt opereerib kujunditega, sünteesides , eristades ja transformeerides neid. Kujutluse aktiivsus ja originaalsus I. Tahte osavõtu alusel liigitub kujutlus: · Tahtmatuks e passiivseks (tekib tunnetuse käigusilma sihipärase kavatsuseta) · Tahteliseks e aktiivseks (sihipärane, vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess) II. Originaalsuse alusel eristatakse: · Reprodutseerivat (kordab mingit eeskuju, tüüpiline) · Loovat kujutlust (fantaasiat) (uute originaalsete lahenduste aluseks) Intuitsioon on loova fantaasia , taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh tõese lahenduse tabamises vahetul , loogilist arutlust ennetaval või peitval viisil; see leiab aset idee või lahenduse ootamatu leidmisena. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja
tasemel, kuid vormilt opereerib kujunditega, sünteesides , eristades ja transformeerides neid. Kujutluse aktiivsus ja originaalsus I. Tahte osavõtu alusel liigitub kujutlus: Tahtmatuks e passiivseks (tekib tunnetuse käigusilma sihipärase kavatsuseta) Tahteliseks e aktiivseks (sihipärane, vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess) II. Originaalsuse alusel eristatakse: Reprodutseerivat (kordab mingit eeskuju, tüüpiline) Loovat kujutlust (fantaasiat) (uute originaalsete lahenduste aluseks) Intuitsioon on loova fantaasia , taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh tõese lahenduse tabamises vahetul , loogilist arutlust ennetaval või peitval viisil; see leiab aset idee või lahenduse ootamatu leidmisena. Intuitsioon rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja
grammatiliselt segunevad või sulanduvad kokku 1.ja 3.isik; jutumärke ei kasutata ), erinevad võivad olla vaatepunktid ( autor, minavorm, raamjutustus ). Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust. Lüürika aluseks on elamus, väljendumine toimub vahetult, suure emotsionaalsusega seda nim lürismiks
7) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dokumendiregistri indeksile, 8) väljaandmise koht, 9) dokumendi läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge (KIIRE, KONFIDENTSIAALNE, USALDUSLIK, ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS), 10) adressaat, 11) kinnitusmärge, 12) pealkiri, 13) pöördumine, 14) tekst, 15) tervitusvormel, 16) allkiri, 17) märkus lisade kohta, 18) lisaadressaadid (jaotuskava), 19) kooskõlastusmärge, 20) viisa, 21) pitsat, 22) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta (EELNÕU, ÄRAKIRI, KOOPIA, VÄLJAVÕTE), 23) ärakirja, koopia, väljavõtte tõestusmärge, 24) koostaja nimi ja telefoninumber, 25) arvutifaili tähis, 26) kontaktandmed Plankidele trükitakse rekvisiidid või tähistatakse nende asukohad järgmiselt: · kirjaplangile trükitakse rekvisiidid 1, 2 ,3 ja 26 ning võidakse tähistada rekvisiitide 5, 6 ja 7 asukohad (vt joonis 5.1.2.), · üldplangile trükitakse rekvisiidid 1, 2 ja 3 ning võidakse