Kool
Hando Runneli elu ja loomingReferaat
Nimi
2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
1.
ELULUGU.............................................................................................................................
4
2.
LUULE....................................................................................................................................5
2.1
Lasteluule .............................................................................................................................6
3.
TEOSED..............................................................................................................................7-8
4.
HANDO
RUNNEL „SUUREKS
SAAMINE“..................................................................9-10
5.
KOKKUVÕTE......................................................................................................................11
6.
KASUTATUD
KIRJANDUS...............................................................................................12
SISSEJUHATUSHando
Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike
traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa
Eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja
laulva revolutsiooni ajal.
Hando
Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete
luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad
ning tahtsin
nendest rohkem teada saada.
Runnel
kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi
tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem
harrastus jääb 1950ndate
lõpupoole.
1. ELULUGU
Hando
Runnel on sündinud 24. Novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta
vallas, Liutsalu külas
Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres.
Õppis Jalgsema,
Ambla , Järva-Janni, Tartu ja Paide koolides. Töötas
kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat.
Filoloogiaharrastused jäid aga sügavamaks südameasjaks, mitte
avalikuks ettevõtmiseks.
Oma
lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta – kõige rohkem seda,
et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju
sõjaaeg.
Lugema
oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta
veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei
jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle
raamatus.
1949.
aasta suvel suri nende isa lastehalvatustõve epideemia ohvrina ning
nad jäid vaeslasteks.
Pärast
isa surma hakkas kõik allapoole minema. Pere kannatas
vaesust ja
isegi nälga, kuid Hando Runnel edukalt kooli. Tänase päevani tänab
ta oma ema, sest just tema oli see, kes õpetas teda ennast armastama
ning mõtlema tulevikule.
Hiljem
töötas Runnel „Loomingu“ toimetuses, kus aastal 1963 trükiti
ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest alates alagas avalik
ülekolimine kirjanduse poolele. Töötas ajakirjas „Akadeemia“
ja Tartu Ülikoolis. Kirjanike
Liitu kuulub 1969. aastast, kutselise kirjaniku põlv algas
1971 .
aastal. Runnel on korduvalt valitud Kirjanike Liidu juhatusse. 1992.
a-st kirjastuse
Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja "Eesti
mõttelugu
peatoimetaja . Hando Runnel on mitme
luulekogu autor, ta
kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist.
Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik
Adamsoni ja
Jaan Lattiku pärandi
uurimisel ja trükiks ette valmistamisel.
Suurima
tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on
meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli luulet on ilmunud
jätkuvalt nii perioodikas kui
luulekogudes . Luule probleeme
keskendab kõige selgemini nägemus
kodumaast .Runneli värsid on
aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma
luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja
otsekohesusega.
Aastal
2002. Valiti Hando Runnel Tartu linna aukodanikuks.
2. LUULE
Esimesi
luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus
jääb 1950ndate lõpupoole. Tema luulet on ilmunud jätkuvalt nii
perioodikas kui luulekogudes. Ta pööras tähelepanu luuletekstide
lauldavusele, samuti oli oluline tundelises luules kaduva küla
motiiv . Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane
surm. Muidugi on ka eesmärgita huumorit ta luules ning
ühiskonnairooniat. Kuid hoolimata üldinimlikest
teemadest on H.
Runneli luule
lokaalne , Eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna
enesetunde-luule. Paljud tema luuletused on selge sihtgrupita,
ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk tema
luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena. Runnel on ise öelnud: „
Kui
luuletus saab viisi, on nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb
juurde, aga midagi kaob ka ära“.
Esimesed
luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus.
Esimene
kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III,
teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad
maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine
kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR
1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu
tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema
väljenduse.
“Kõrtsilaulude"
tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad
kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused
väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976). On
võimetustunnet, tüdimust, masendust “päeva mürgisest viljast”,
soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist.
Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud
seoste katkemise oht. Valikkogu “Kodu-käija” (1978) võtab kokku
lüürilisema poole Runneli
senisest loomingust. Mahukas kogus
“Punaste õhtute
purpur ” (1982) süveneb rusutus veelgi.
Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste
mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu.
Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris
või armastuse poetiseerimises.
Luuleraamat lõpeb tsükliga “Ilus
maa”, mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti
patriootilise luule eredaimat näidet.
2.1 Lasteluule
Lastele
on Runnel avaldanud neli luuleraamatut: „Miks ja miks“ (1973),
„Mere ääres, metsa taga“ (1977), „Mõtleda on mõnus“
(1982), „Taadi tütar“ (1989) ja „
Juturaamat “(1986). Enamus
lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed.
„Juturaamatus“ on ka mõned värsid ja jutukesed, mida Runnel
hakkas proovima hiljem, kui muud luuletused hakkasid enam-vähem nii välja
tulema , nagu ta neid enne kirjutamist oli
tundnud , mängeldes. „
Juturaamatu “ lugudel on selgelt tuntav isikliku
lapsepõlvekogemuse taust.
3. TEOSED
- "Maa lapsed" (1965)
- "Laulud tüdrukuga" (1967)
- "Avalikud laulud" (1970)
- "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
- "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973)
- "Mõru ning mööduja" (1976)
- "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
- "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
- "Punaste õhtute purpur" (1982)
- "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
- "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
- "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
- "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
- "Mõõk ja peegel " (esseed, 1988)
- "Aja lugu" (laulukava, 1988)
- "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
- "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
- "Oli kevad, oli suvi" (1992)
- "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
- "Üle Alpide" (1997)
- "Haruldused" (1998)
- "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
- "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
- "Mõistatused" (2000)
- "Omad" (2002)
- "Õpetussõnad" (2003)
- "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme " (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004)
- "Sinamu" (2005)
- "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
Hando
Runnel on olnud ka paljude kogumike
koostaja :
4. HANDO RUNNEL „SUUREKS
SAAMINE“
Autor: Hando
Runnel
Illustratsioonid : Jüri Arrak
Kujundus: Lembit Küüts
See
teos on ennekõike mõeldud lastele. Luuletuste teemad tulevad
loodusest, kus tegelasteks on
linnud , kassid, koerad, kärbsed,
mesilased,
kalad , lapsed. Kuigi Runnel on juba tükk aega tagasi
suureks saanud, nii vanuselises kui kirjanduslikus mõttes, pole
temast suuremat täiskasvanulikkust nii, nagu seda tänapäeval
mõistetakse. Tema luuletused on lastele sama lihtne aru saada kui
täiskasvanutele. Suurt elutarkust laulik
jagama ei tõtta, aga
väidab end teadvat, miks on taevas tähed ja miks on maa peal rohi. Intellektuaalitsemist
siit ei leia, küll aga tavalist talupojalikku nutikust.
Raamatus
on kõik seni ilmunud laste luulekogud „Miks
ja miks“, „Mere ääres, metsa taga“, „Mõtelda on mõnus“,
„Taadi tütar“, mida on täiendatud hiljem kirjutatud värssidega
või nende teisenditega. Raamat „Suureks saamine“sisaldab nii
siin-seal ilmunud luuletusi, kui ka esmakordselt ilmuvaid.
Minule meeldis kõige rohkem luuletus „Vari“, kuna see iseloomustab minu
arvates kõige paremini raamatu pealkirja „Suureks saamine“. See
kuidas väikesed inimesed avastavad asju, mis suurtele tundub
tavaline. Millise vaimustusega autor on suutnud lapse rõõmu
kirjeldada. Runnel oskab hästi oma emakeele sõnu ritta seada.
„Vari“
Ema,
vaata, minul on vari!
Minul on vari! Vaata kui pikk!
Ema,
vaata, minul on vari!
Nüüd on väike, ja nüüd on pikk!
Ema,
vaata, minul on vari,
mina seisan ta jalgade peal!
Ema, ema,
see on MINU vari,
Ära SINA kõnni ta peal.
5. KOKKUVÕTE
Suurima
tunnustuse ongi Hando Runnel pälvinud luuletajana. Tema luuletused
on meid saatnud juba pea nelikümmend aastat.
Kirjanikku
ja kirjastajat Hando
Runnelit on nimetatud meie haritlaskonna
südametunnistuseks, kelle luule keskmes on autori suhe kodumaa ja
rahvaga, eestlaseks olemine, rahvuse püsimine ning elu ja ühiskonna
pahupooled ja valuprobleemid.
Tema
luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor.
Oma
loomingus on ta ühitanud regilaulu ja uuema rahvalaulu. Tema Luule
on aja- ja ühiskonnakriitiline, see kriitika pole konkreetse
inimese, vaid teatud või sotsiaalse nähtuse üle.
Hando
Runnel on ka
armastatud lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt,
seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise
keelemängu kaudu.
Runneli
värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole
kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja
otsekohesusega.
Luuletaja
arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne.
Runneli
luulet on väga palju viisistatud. Runneli tekstid levisid laulude
vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim
Eesti luuletaja.
Tema
poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise
rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja
vormielemendid . Need
poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avanemise
teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse.
Suur osa Runneli luulest on viisisitatud. Tema loomingu erilise
populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsitamise ning
kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli
oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ka Ave Alavainu on öelnud „Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse
olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka
mõtleja.“
6. KASUTATUD KIRJANDUS
http://handorunnel.comuv.com/index.php?option=com_content&view=article&id=5&Itemid=2 http://hando-runnel.weebly.com/ http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671737/Hando%20Runnel http://hando-runnel.weebly.com/elulugu.html http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18147 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=hando+runnel http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel O.
Kruus, H. Puhvel "Eesti kirjanike leksikon". - Tallinn:
Eesti Raamat, 2000, lk 481-483.
13
Kõik kommentaarid