Hando Runneli elu ja looming (0)

Kool
Hando Runneli elu ja looming
Referaat
Nimi
2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
1. ELULUGU............................................................................................................................. 4
2. LUULE....................................................................................................................................5
2.1 Lasteluule .............................................................................................................................6
3. TEOSED..............................................................................................................................7-8
4. HANDO RUNNEL „SUUREKS SAAMINE“..................................................................9-10
5. KOKKUVÕTE......................................................................................................................11
6. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12
SISSEJUHATUS
Hando Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa Eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal.
Hando Runneli valisin seetõttu, et ta on viljakas esseist kui ka mitmete luulekogude autor. Tema elu ning looming tundusid mulle huvitavad ning tahtsin nendest rohkem teada saada.
Runnel kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele. Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole.

1. ELULUGU

Hando Runnel on sündinud 24. Novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Õppis Jalgsema, Ambla , Järva-Janni, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Filoloogiaharrastused jäid aga sügavamaks südameasjaks, mitte avalikuks ettevõtmiseks.
Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta – kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg.
Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle raamatus.
1949. aasta suvel suri nende isa lastehalvatustõve epideemia ohvrina ning nad jäid vaeslasteks.
Pärast isa surma hakkas kõik allapoole minema. Pere kannatas vaesust ja isegi nälga, kuid Hando Runnel edukalt kooli. Tänase päevani tänab ta oma ema, sest just tema oli see, kes õpetas teda ennast armastama ning mõtlema tulevikule.
Hiljem töötas Runnel „Loomingu“ toimetuses, kus aastal 1963 trükiti ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest alates alagas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Töötas ajakirjas „Akadeemia“ ja Tartu Ülikoolis. Kirjanike Liitu kuulub 1969. aastast, kutselise kirjaniku põlv algas 1971 . aastal. Runnel on korduvalt valitud Kirjanike Liidu juhatusse. 1992. a-st kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja "Eesti mõttelugu peatoimetaja . Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel.
Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes . Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast .Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega.
Aastal 2002. Valiti Hando Runnel Tartu linna aukodanikuks.

2. LUULE

Esimesi luulekatsetusi tegi Runnel juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Tema luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Ta pööras tähelepanu luuletekstide lauldavusele, samuti oli oluline tundelises luules kaduva küla motiiv . Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm. Muidugi on ka eesmärgita huumorit ta luules ning ühiskonnairooniat. Kuid hoolimata üldinimlikest teemadest on H. Runneli luule lokaalne , Eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule. Paljud tema luuletused on selge sihtgrupita, ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk tema luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena. Runnel on ise öelnud: „ Kui luuletus saab viisi, on nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära“.
Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus.
Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse.
“Kõrtsilaulude" tsüklist alates avanevad pingete tagamaad ning kõnesse tulevad kirjutamisaja valuprobleemid. Vastandlikud meeleolud ja tundmused väljenduvad ka kogus “Mõru ning mööduja” (LR 1976). On võimetustunnet, tüdimust, masendust “päeva mürgisest viljast”, soovi vabaneda pseudoväärtuste, valede ja reetmiste ahelaist. Ängistavalt mõjub rahvuse identiteedi ja elulaadi sajandeid kestnud seoste katkemise oht. Valikkogu “Kodu-käija” (1978) võtab kokku lüürilisema poole Runneli senisest loomingust. Mahukas kogus “Punaste õhtute purpur ” (1982) süveneb rusutus veelgi. Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Eksistentsiks vajalik sisemine tasakaal leitakse taas võllahuumoris või armastuse poetiseerimises. Luuleraamat lõpeb tsükliga “Ilus maa”, mis kujutab endast nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet.

2.1 Lasteluule

Lastele on Runnel avaldanud neli luuleraamatut: „Miks ja miks“ (1973), „Mere ääres, metsa taga“ (1977), „Mõtleda on mõnus“ (1982), „Taadi tütar“ (1989) ja „ Juturaamat “(1986). Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed.
„Juturaamatus“ on ka mõned värsid ja jutukesed, mida Runnel hakkas proovima hiljem, kui muud luuletused hakkasid enam-vähem nii välja tulema , nagu ta neid enne kirjutamist oli tundnud , mängeldes. „ Juturaamatu “ lugudel on selgelt tuntav isikliku lapsepõlvekogemuse taust.

3. TEOSED

• "Maa lapsed" (1965)
  
• "Laulud tüdrukuga" (1967)
  
• "Avalikud laulud" (1970)
  
• "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
  
• "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973)
  
• "Mõru ning mööduja" (1976)
  
• "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
  
• "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
  
• "Punaste õhtute purpur" (1982)
  
• "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
  
• "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
  
• "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
  
• "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
  
• "Mõõk ja peegel " (esseed, 1988)
  
• "Aja lugu" (laulukava, 1988)
  
• "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
  
• "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
  
• "Oli kevad, oli suvi" (1992)
  
• "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
  
• "Üle Alpide" (1997)
  
• "Haruldused" (1998)
  
• "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
  
• "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
  
• "Mõistatused" (2000)
  
• "Omad" (2002)
  
• "Õpetussõnad" (2003)
  
• "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme " (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004)
  
• "Sinamu" (2005)
  
• "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
  

Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja :

• "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik)
  
• "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik ."
  
• "Eesti kirjanduslugu . Gustav Suits."
  
• "Minu elu. Konstantin Päts."
  

4. HANDO RUNNEL „SUUREKS SAAMINE“

Autor: Hando Runnel
Illustratsioonid : Jüri Arrak
Kujundus: Lembit Küüts
See teos on ennekõike mõeldud lastele. Luuletuste teemad tulevad loodusest, kus tegelasteks on linnud , kassid, koerad, kärbsed, mesilased, kalad , lapsed. Kuigi Runnel on juba tükk aega tagasi suureks saanud, nii vanuselises kui kirjanduslikus mõttes, pole temast suuremat täiskasvanulikkust nii, nagu seda tänapäeval mõistetakse. Tema luuletused on lastele sama lihtne aru saada kui täiskasvanutele. Suurt elutarkust laulik jagama ei tõtta, aga väidab end teadvat, miks on taevas tähed ja miks on maa peal rohi. Intellektuaalitsemist siit ei leia, küll aga tavalist talupojalikku nutikust.
Raamatus on kõik seni ilmunud laste luulekogud „Miks ja miks“, „Mere ääres, metsa taga“, „Mõtelda on mõnus“, „Taadi tütar“, mida on täiendatud hiljem kirjutatud värssidega või nende teisenditega. Raamat „Suureks saamine“sisaldab nii siin-seal ilmunud luuletusi, kui ka esmakordselt ilmuvaid. 
Minule meeldis kõige rohkem luuletus „Vari“, kuna see iseloomustab minu arvates kõige paremini raamatu pealkirja „Suureks saamine“. See kuidas väikesed inimesed avastavad asju, mis suurtele tundub tavaline. Millise vaimustusega autor on suutnud lapse rõõmu kirjeldada. Runnel oskab hästi oma emakeele sõnu ritta seada.
„Vari“
Ema, vaata, minul on vari!
Minul on vari! Vaata kui pikk!
Ema, vaata, minul on vari!
Nüüd on väike, ja nüüd on pikk!
Ema, vaata, minul on vari,
mina seisan ta jalgade peal!
Ema, ema, see on MINU vari,
Ära SINA kõnni ta peal.

5. KOKKUVÕTE

Suurima tunnustuse ongi Hando Runnel pälvinud luuletajana. Tema luuletused on meid saatnud juba pea nelikümmend aastat.
Kirjanikku ja kirjastajat Hando Runnelit on nimetatud meie haritlaskonna südametunnistuseks, kelle luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga, eestlaseks olemine, rahvuse püsimine ning elu ja ühiskonna pahupooled ja valuprobleemid. Tema luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor.
Oma loomingus on ta ühitanud regilaulu ja uuema rahvalaulu. Tema Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline, see kriitika pole konkreetse inimese, vaid teatud või sotsiaalse nähtuse üle.
Hando Runnel on ka armastatud lastekirjanik. Ta räägib lastega tõsiselt, seades eesmärgiks nende silmaringi ja mõttemaailma arendamise keelemängu kaudu.
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega.
Luuletaja arvab nii, et kõike, mida pakub elu, on ka värsiväärne.
Runneli luulet on väga palju viisistatud. Runneli tekstid levisid laulude vahendusel. Tõenäoliselt on Runnel olnud heliloojate seas soosituim Eesti luuletaja.  
Tema poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid . Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avanemise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Suur osa Runneli luulest on viisisitatud. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsitamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ka Ave Alavainu on öelnud „Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja.“

6. KASUTATUD KIRJANDUS

http://handorunnel.comuv.com/index.php?option=com_content&view=article&id=5&Itemid=2
http://hando-runnel.weebly.com/
http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html
http://luulemaailm.pbworks.com/w/page/19671737/Hando%20Runnel
http://hando-runnel.weebly.com/elulugu.html
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18147
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=hando+runnel
http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
O. Kruus, H. Puhvel "Eesti kirjanike leksikon". - Tallinn: Eesti Raamat, 2000, lk 481-483.
13