Edvard Grieg (1)

Edvard Grieg Kadri Lepik
II kursus
(1843- 1907)
Eluloost
Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu . Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja .
Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Šotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746 .aastal leidis Šotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Šotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri.
E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõpetajaks, kes õpetas talle klaverimängu, kui poiss oli 6-aastane. Seevastu 12-aastaselt alustas ta juba iseseisvalt komponeerimise ja heliloominguga. Ta õppis erinevates koolides ning mängis palju erinevaid teoseid.
1858.aasta suvel kohtus Edvard ühe oma perekonnatuttavaga, kes oli Edvardi tädi mees. Ta avastas poisis suure talendi ning veenis ta vanemaid, et laps saaks edasi muusikaga tegeleda kuskil kõrgemas asutuses. Seejärel panigi Grieg ennast kirja Lepizigi konservatooriumi Saksamaal, kus valis klaverieriala. Talle meeldis seal, ta külastas ka väga palju soolokontserte ja tundis sellest rõõmu. Kuid oli ka asju mis talle ei meeldinud, näiteks see, et konservatooriumis oli väga range kord ja tistsipliin, kuid siiski ta tulemused olid väga silmapaistvad ja seda mitte ainult klaveris, vaid ka muudes ainetes. Klaveri kõrval võttis ka orelitund, mis olid kohustuslikud, kuid talle see nii väga ei meeldinud.
1860.aastal oli Grieg’i elu ohus, kuna tal oli kopsupõletik, kuid ta siiski elas selle üle ning juba järgneval aastal tõusis ta Rootsis klaverimängus debütandiks. 1862.aastal lõpetaski ta Lepizigi konservatooriumi ning andis ka ühe suurema kontserdi oma sünnilinnas Bergenis.
Juba järgneval aastal kolis ta ära Kopenhaagenisse, kuhu jäi elama 3 aastaks. Ta kohtus seal mitmete taani heliloojatega näiteks nagu J.P.E Hartmann ja Niels Gade. Seal kohtus ta veel ka ühe norra päritolu helilooja Rikard Nordraakiga, kes on muide ka Norra hümni autoriks . Nad said väga headeks sõpradeks ning inspireerisid üksteist ka heliloomingut kirjutama. Nordraak oli ka mees, kes õhutas Griegi väga rahvuslikku muusikat kirjutama. Kahjuks suri 1866.aastal ning Grieg kirjutas spetsiaalselt tema matuste jaoks leinamarsi.
Edvard ja Nina
Järgneval aastal abiellus Grieg Nina Hagerupiga, kes oli Edvard Hagerupi tütar. Nina oli väga tunnustatud laulja. Grieg’i ja Hagerupi esimene laps oli tütar, kes sündis 1868.aastal, kuid kahjuks suri juba 1869.aastal meningiiti.
Kui Grieg käis 1868.aastal Taanis puhkamas, siis kirjutas ta A-moll klaverikontserdi, mille esmalt kandis 3. aprillil 1869.aastal ette Edmund Neupert.
1868.aastal jättis F.Liszt Griegile toetuse Norra haridusministeeriumisse, mis avas Griegile palju uusi uksi ning andis võimaluse palju reisida. Nad kohtusid ise alles 1870. aastal Roomas ja kui Grieg Lisztile esimest korda külla läks, siis nad vaatasid koos üle Griegi viiuli sonaadi nr.1, mis meeldis Lisztile väga. Juba järgmisel külaskäigul tutvustas G. Lisztile oma klaverikontserti ning Liszti vaimustus järjest kasvas. Ta andis noorukile paar õppetundi orkestreerimise kohta ning julgustas teda muusikaga edasi tegelema.
1876.aastal kirjutas Grieg tema jaoks üsnagi kõrvalise tähtsuseta muusikat Henrik Ibseni värssdraama Peer Gynt ’i jaoks, mis oli tellitud autori poolt. Väga paljud palad ja orkestri süidid said väga populaarseks sellest kogumist.
1886.aastal kohtus Grieg Pjotr Tšaikovskiga, kes väga hindas Griegi muusikat. Ta kiitis tema teosed nende ilu, originaalsuse ja soojuse poolest. Kuid aasta varem oli Grieg juba laialdaselt kuulsust kogunud ning ta rajas Troldhausenisse ise maja, kus ta veetis oma ülejäänud elu. Grieg kogus järjest rohkem tuntust kogu riigis ning riik toetas teda ka rahaliselt.
20.sajandi alguses käis ta Pariisis, kus salvestas vinüülplaadile oma klaverimuusikat. Kõik need salvestused on tänapäevaks taastatud ja neid kuulates saab veenduda, et Grieg tõepoolest oli ka andekas pianist, sest kõik lood , mis ta salvestas, mängis ta ise sisse.
Aasta enne surma, 1906, kohtus ta Londonis pianisti Percy Graingeriga, kes austas väga Griegi muusikat ning järgmisel aastal ütles Grieg ka ühes intervjuus , et ta on kirjutanud palju Norra talupojalaule, mida mitte keegi ei oska mängida. Ja nüüd tuli üks Austraalia nooruk, kes mängis neid nii nagu nad peavadki kõlama Griegi arvamist mööda. Grieg ütles julgelt, et Grainger on geenius , keda skandinaavlased peaksid armastama ja ta vastu austust avaldama.
Edvard Grieg suri 1907.aastal oma sünnilinnas Bergenis südameatakki. Enne seda oli ta pikalt ka haige olnud. Tema viimased sõnad olid :’’ Kui nii peab olema, siis nii ka olgu.’’
Tema matustele tulid mitmed kümned tuhanded inimesed ning Griegi enda viimase soovina mängiti ära saatmisel Chopin’i klaverisonaadist leinamarsi osa. Esitajaks oli Griegi üks hea sõber Johan Halvorsen, kes oli abiellus lõpuks Griegi vennalapsega.
Grieg oli kogu oma elu vältel väga sügav patrioot ja demokraatlike väljavaadetega. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks.
Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side. Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, “kui veab”, avastamata harmooniate võimalused. Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas pikka aega unikaalne , ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid .
Griegi elulugu kui ka muusika räägivad soojast, kuid tagasihoidlikust inimesest, kes loobus kiiresti algsest soovist kogu maailm tormijooksuga vallutada.
Tänapäeval võib käia ka Edvard Griegi muuseumis Troldhaugenis, mis on nö kompleks tema kunagisest elukohast, töötamistubadest ja ka tema õuest. Samuti on seal ka kontserdisaal, mis mahutab vähemalt 200 inimest ning kus antakse ka tänapäeval palju kontserte. See muuseum annab külastajatele natukenegi aimu Griegi kunagisest elust ja muusikast, mida ta kirja on pannud.
Muusika
Noor Edvard
Tema noores eas loodud suurvormidest on vahest väljapaistaim klaverikontsert ( 1868), mis kuulub populaarsemate romantiliste kontsertide hulka ning reedab nii Schumanni kui ka Liszti mõjutusi.
Griegi hilisema loomingu tuumik- hilisemad laulud ning klaveriteosed- kasutab siiski väikevorme, mille töötasid välja Beethoven ja Schubert.
Grieg on kokku kirjutanud 140 soololaulu, 3 klaveri- ja viiulisonaati ning samuti ka kammermuusikat. Ära ei tohiks unustada tema klaverikontserti a-mollis ( op. 16) See on üks tema tuntumaid teosed üleüldse. Teos kuulub helilooja varasemasse loominguperioodi, kuid on vähemalt 7 korda ümber tehtud. Viimane variant valmis mõni nädal enne helilooja surma. Ja just see saavutas ülemaailmse kuulsuse.
Üks teos, mis mulle endale ka väga meeldib ja mida ma hetkel ka mängin, on klaverisonaat op.7 e-moll, mis kirjeldab minu arust väga hästi Griegi ja sellist norralikku meeleolu.
Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter , südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, küllates neid üle soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad
Klaveritsüklid: "Lüürilised palad" ,"Albumilehed", "Humoreskid" Orkestriteosed: "Sümfoonilised tantsud", süit "Holbergi aegadest " keelpilliorkestrile Soolopalad ja muud teosed :

• "Pildid rahva elust"
  
• "Norra tantsud"
  
• "Pulmapäev Troldhaugenis"
  
• "Mööda kaljusid ja fjorde"
  
• "Pöialpoiste rongkäik"
  
• Süit "Peer Gynt"
  
• "Sigurd Jorsalfal"