Brändi
Ajalugu
Brändit on valmistatud tõenäoliselt juba alates
12. sajandist.
Ilmselt olid need foiniiklased ja
roomlased ,
tänu kellele veinivalmistamise
kunst levis üle
kogu Lõuna-Euroopa.
17. sajandi alguses oli brändi üks olulisimaid
tooteid Prantsusmaal, mis aitas kaasa
majanduse kasvule. See levis läbi Hollandi
Inglismaale , Kaug-Idasse ja Ameerikasse.
Brändi on
alkohol , mis on destilleeritud
puuviljadest .
Sõna brändi tuleneb inglise sõnast
brandy,
mis on lühend sõnast
brandywine, mis oma
korda tähendab ,,põletatud vein’’.
Brändit võib valmistada kõikvõimalike
puuviljade mahladest ja pressimisjääkidest,
mida on võimalik kääritada.
Erinevad brändid
Kõige kuulsam brändi on
kahtlemata konjak ,
mis on oma nime saanud Cognaci linnakese
järgi Prantsusmaal.
Brändit, mis on toodetud mujal Prantsusmaal
või mujal maailmas, ei tohi ametlikult
konjakiks kutsuda. Ka Cognaci piirkonnas
tehtud jooki ei ole lubatud nimetada
konjakiks, kui see ei vasta täpsetele
kriteeriumitele, mille on kehtestanud konjaki
tootmist korraldav ja juhtiv asutus Bureau
National Interprofessionel du Cognac (BNIC).
Vanus, mis on kirjutatud enamasti pudelisildile,
annab
teatava informatsiooni ka joogi kvaliteedi
kohta. 2 aastat on enamasti liiga noor, 10 ja 12
aastat tähendavad head brändit igal pool.
V.S (Very Special ), kutsutud ka kolmeks
tärniks (***) – noorim konjak segus on vähemalt
kaks aastat vana.
V.S.O.P. (Very Superior Old Pale ) – noorim
konjak segus on vähemalt neli aastat vana.
X.O. ( Extra Old, pr
Hors d’age tõlkes
’väljaspool aega’), hüütud ka Napoleoniks –
noorim konjak segus on vähemalt kuus aastat
vana.
Armanjakk
Armanjakk on brändi, mis on destilleeritud
teisel viisil ja toodetud teises Prantsusmaa
regioonis kui konjak. Armanjakki, Prantsusmaa
vanimat brändit, tohib valmistada vaid
Prantsusmaa lõunaosas Gascogne’is vastavalt
kindlatele reeglitele, mille on kehtestanud
armanjaki tootmist korraldav ja kvaliteeti
kontrolliv asutus Bureau National
Interprofessionel de l’Armagnac (BNIA).
Kalvadoss
Kalvadoss, mis on tehtud Alam-
Normandia regioonis õuntest ja pirnidest, on samuti
brändi, nagu ka kuulus
Souillaci
ploomibrändi ning mitmed
eau-de-
vie’d kõikvõimalikest
marjadest ja
puuviljadest.
Pomace-tüüpi [pamös] brändit tehakse
viinamarjade pressimisjääkidest – nahkadest,
vartest ja mehust ning ka mahlast. Seda
kääritatakse, et teha veini.
Hakati pressimisjääkidest
tootma jooki, mida
kutsutakse
pomace-brändiks –
ühelt poolt
võimaldas see jäägid täielikult ära kasutada
ning teisalt säilis aastaid.
Tootmine
Põhiskeem on lihtne: brändi valmistamine algab
veini tegemisest ning sellele
järgnevast destilleerimisest, mille tulemusel saadakse valge
värvusega baaspiiritus – eaux-de-vie ehk
eluvesi nagu
prantslased ütlevad.
Tammevaatidesse villitult omandab see aastaid
kestva laagerdumisprotsessi käigus brändile
iseloomuliku värvi ning vaniljese lõhnabuketi.
Tootmistsükli viimases faasis segatakse mitmetest
erisugustest ja -ealistest brändidest kokku
väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning
lahjendatakse see nõutavase müügikangusesse.
Viinamarjad Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi
näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest
saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju
ja
balanss –
happesus , puuviljasus, võime küpseda pikka
aega tammepuidust vaatides.
Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu
eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete
viinamarjade sordist „Ugni Blanc”. See sisaldab piisavalt
rikkalikku lisamaterjali – lisandeid, rasvhappeid, estreid ja
paljusid muid aineid –, et saada suurepäraseid
jooke .
Destilleerimine
Eraldatakse osa vett ja
tahked jääkained alkoholist.
Viinamarjaveini tuleb
keeta aeglasel tulel ning
mitte liialt
puhastada mitmekordse
destilleerimisega. Saadav brändi on seda
parem, mida vähem arv
kordi on veini
destilleeritud ning mida madalama
kangusega on lõpp-
produkt .
Näiteks armanjakki destilleeritakse vaid üks
kord. Ning konjak sai
kuulsaks just seetõttu, et
Cognaci piirkonna viinamarju tuli destilleerida
üksnes kaks korda, samas kui mujal
Prantsusmaal tehti seda tihti koguni kuus
korda või veelgi rohkem. Nii saadi lahti
ebameeldivatest lisanditest, aga brändid
kaotasid sama hästi kui kogu oma
originaalsuse ja iseloomu.
Nii konjakit kui armanjakki destilleeritakse
suhteliselt madala kanguseni: konjakil kuni
70%, armanjakil veelgi madalam (52–60%).
Brändil, nagu teistelgi kangetel jookidel, on
kaks destilleerimismeetodit – tsükliline ja
pidevdestillatsioon.
Küpsemine
Keemiliselt palju huvitavamad reaktsioonid
toimuvad aga, kui
toores alkohol pannakse
küpsema puidust (peaaegu eranditult
tammest) vaatidesse.
Tammevaatides küpsemine on heade
brändide tegemisel ülioluline etapp.
Tarbimine
See
aristokraatlik jook väärib nautimist kõigi
meeltega ja mitmel erineval moel – puhtalt,
jääga, pikendatult, tee või kohviga,
sigari kõrvale jne.
Konjakile pühendatud aeg on võrdeline selle
värvusest, unikaalsest lõhnabuketist,
järelmaitsest saadava elamusega.
Enamasti võtavad eestlased brändi jaoks kas
suurema või väiksema ball-tüüpi klaasi,
prantslased seevastu eelistavad väiksemat
tulbikujulist klaasi, mis
kogub ja suunab
aroomi paremini.
Tooniku, limonaadi või mahlaga pikendatud
brändit ning konjakit
juuakse siiski highball-
klaasist.
Parim serveerimistemperatuur on 18–21 °C,
seega toasoe, mitte enam, vastasel juhul
lenduvad kõik lõhnad kahetsusväärselt
kiiresti.
Pisut madalam temperatuur sobib küll, siis
soojeneb brändi klaasi hoidva käe soojusest.
Kasutatud materjal:
http://www.prike.ee/brandi-ja-konjak/ #
http://www.jootargalt.ee/konjak-ja-br-and i
http://www.cognacboutique.eu/est/entsuklopee dia/index.html
http://tridens.ee/hea-info/konjak-ja-armanjakk/ Document Outline
- Slide 1
- Ajalugu
- Slide 3
- Erinevad brändid
- Slide 5
- Armanjakk
- Kalvadoss
- Slide 8
- Tootmine
- Viinamarjad
- Destilleerimine
- Slide 12
- Slide 13
- Küpsemine
- Tarbimine
- Slide 16
- Slide 17
- Kasutatud materjal:
Kõik kommentaarid