Brändi (0)

Brändi
Ajalugu
Brändit on valmistatud tõenäoliselt juba alates 
12. sajandist.
Ilmselt olid need foiniiklased ja  roomlased , 
tänu kellele veinivalmistamise  kunst  levis üle 
kogu Lõuna-Euroopa.
17. sajandi alguses oli brändi üks olulisimaid 
tooteid Prantsusmaal, mis aitas kaasa 
majanduse kasvule. See levis läbi Hollandi 
Inglismaale , Kaug-Idasse ja Ameerikasse.
Brändi on  alkohol , mis on destilleeritud 
puuviljadest . 
Sõna brändi tuleneb inglise sõnast brandy, 
mis on lühend sõnast brandywine, mis oma 
korda tähendab ,,põletatud vein’’.
Brändit võib valmistada kõikvõimalike 
puuviljade mahladest ja pressimisjääkidest, 
mida on võimalik kääritada.
Erinevad brändid
Kõige kuulsam brändi on  kahtlemata   konjak , 
mis on oma nime saanud Cognaci linnakese 
järgi Prantsusmaal.
Brändit, mis on toodetud mujal Prantsusmaal 
või mujal maailmas, ei tohi ametlikult 
konjakiks kutsuda. Ka Cognaci piirkonnas 
tehtud jooki ei ole lubatud nimetada 
konjakiks, kui see ei vasta täpsetele 
kriteeriumitele, mille on kehtestanud konjaki 
tootmist korraldav ja juhtiv asutus Bureau 
National Interprofessionel du Cognac (BNIC). 
Vanus, mis on kirjutatud enamasti pudelisildile, 
annab  teatava  informatsiooni ka joogi kvaliteedi 
kohta. 2 aastat on enamasti liiga noor, 10 ja 12 
aastat tähendavad head brändit igal pool.
V.S (Very  Special ), kutsutud ka kolmeks 
tärniks (***) – noorim konjak segus on vähemalt 
kaks aastat vana.
V.S.O.P. (Very  Superior  Old  Pale ) – noorim 
konjak segus on vähemalt neli aastat vana.
X.O. ( Extra  Old, pr Hors d’age tõlkes 
’väljaspool aega’), hüütud ka Napoleoniks – 
noorim konjak segus on vähemalt kuus aastat 
vana.
Armanjakk
Armanjakk on brändi, mis on destilleeritud 
teisel viisil ja toodetud teises Prantsusmaa 
regioonis kui konjak. Armanjakki, Prantsusmaa 
vanimat brändit, tohib valmistada vaid 
Prantsusmaa lõunaosas Gascogne’is vastavalt 
kindlatele reeglitele, mille on kehtestanud 
armanjaki tootmist korraldav ja kvaliteeti 
kontrolliv asutus Bureau National 
Interprofessionel de l’Armagnac (BNIA).
Kalvadoss
Kalvadoss, mis on tehtud Alam- Normandia  
regioonis õuntest ja pirnidest, on samuti 
brändi, nagu ka kuulus Souillaci 
ploomibrändi ning mitmed eau-de-
vie’d kõikvõimalikest  marjadest  ja 
puuviljadest.
Pomace-tüüpi [pamös] brändit tehakse 
viinamarjade pressimisjääkidest – nahkadest, 
vartest ja mehust ning ka mahlast. Seda 
kääritatakse, et teha veini.
Hakati pressimisjääkidest  tootma  jooki, mida 
kutsutakse pomace-brändiks –  ühelt  poolt 
võimaldas see jäägid täielikult ära kasutada 
ning teisalt säilis aastaid.
Tootmine
Põhiskeem on lihtne: brändi valmistamine algab 
veini tegemisest ning sellele  järgnevast  
destilleerimisest, mille tulemusel saadakse valge 
värvusega baaspiiritus – eaux-de-vie ehk  eluvesi  
nagu  prantslased  ütlevad.
Tammevaatidesse villitult omandab see aastaid 
kestva laagerdumisprotsessi käigus brändile 
iseloomuliku värvi ning vaniljese lõhnabuketi.
Tootmistsükli viimases faasis segatakse mitmetest 
erisugustest ja -ealistest brändidest kokku 
väljakujunenud majastiilile vastav lõpptulemus ning 
lahjendatakse see nõutavase müügikangusesse.
  Viinamarjad
Viinamarjade kvaliteet on väga oluline. Samas ei pruugi 
näiteks söömiseks või veiniteoks sobilikest marjadest 
saada häid brändisid. Oluline on eri omaduste koosmõju 
ja  balanss  –  happesus , puuviljasus, võime küpseda pikka 
aega tammepuidust vaatides.
Sellegipoolest toodetakse konjakit tänapäeval peaaegu 
eranditult (98%) kõige neutraalsemast valgete 
viinamarjade sordist „Ugni Blanc”. See sisaldab piisavalt 
rikkalikku lisamaterjali – lisandeid, rasvhappeid, estreid ja 
paljusid muid aineid –, et saada suurepäraseid jooke .
Destilleerimine
Eraldatakse osa vett ja  tahked   jääkained  
alkoholist. 
Viinamarjaveini tuleb  keeta  aeglasel tulel ning 
mitte liialt  puhastada  mitmekordse 
destilleerimisega. Saadav brändi on seda 
parem, mida vähem arv  kordi  on veini 
destilleeritud ning mida madalama  kangusega  
on lõpp- produkt .
Näiteks armanjakki destilleeritakse vaid üks 
kord. Ning konjak sai  kuulsaks  just seetõttu, et 
Cognaci piirkonna viinamarju tuli destilleerida 
üksnes kaks korda, samas kui mujal 
Prantsusmaal tehti seda tihti koguni kuus 
korda või veelgi rohkem. Nii saadi lahti 
ebameeldivatest lisanditest, aga brändid 
kaotasid sama hästi kui kogu oma 
originaalsuse ja iseloomu.
Nii konjakit kui armanjakki destilleeritakse 
suhteliselt madala kanguseni: konjakil kuni 
70%, armanjakil veelgi madalam (52–60%).
Brändil, nagu teistelgi kangetel jookidel, on 
kaks destilleerimismeetodit – tsükliline ja 
pidevdestillatsioon.
Küpsemine
Keemiliselt palju huvitavamad reaktsioonid 
toimuvad aga, kui  toores alkohol pannakse 
küpsema puidust (peaaegu eranditult 
tammest) vaatidesse.
Tammevaatides küpsemine on heade 
brändide tegemisel ülioluline etapp. 
Tarbimine
See  aristokraatlik   jook  väärib nautimist kõigi 
meeltega ja mitmel erineval moel – puhtalt, 
jääga, pikendatult, tee või kohviga,  sigari  
kõrvale jne.
Konjakile pühendatud aeg on võrdeline selle 
värvusest, unikaalsest lõhnabuketist, 
järelmaitsest saadava elamusega.
Enamasti võtavad eestlased brändi jaoks kas 
suurema või väiksema ball-tüüpi klaasi, 
prantslased seevastu eelistavad väiksemat 
tulbikujulist klaasi, mis  kogub  ja suunab 
aroomi  paremini.
Tooniku, limonaadi või mahlaga pikendatud 
brändit ning konjakit  juuakse  siiski highball-
klaasist.
Parim serveerimistemperatuur on 18–21 °C, 
seega toasoe, mitte enam, vastasel juhul 
lenduvad  kõik lõhnad kahetsusväärselt 
kiiresti.
Pisut madalam temperatuur sobib küll, siis 
soojeneb brändi klaasi hoidva käe soojusest.
Kasutatud materjal:
 http://www.prike.ee/brandi-ja-konjak/ #
 http://www.jootargalt.ee/konjak-ja-br-and i
 http://www.cognacboutique.eu/est/entsuklopee
dia/index.html
 http://tridens.ee/hea-info/konjak-ja-armanjakk/

Document Outline

• Slide 1
• Ajalugu
• Slide 3
• Erinevad brändid
• Slide 5
• Armanjakk
• Kalvadoss
• Slide 8
• Tootmine
• Viinamarjad
• Destilleerimine
• Slide 12
• Slide 13
• Küpsemine
• Tarbimine
• Slide 16
• Slide 17
• Kasutatud materjal: