Hando Runneli luulekogu analüüs (0)

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM
Oliver Lopato
Hando Runnel „ Kiikajon ja kaalepuu“
luulekogu analüüs
Juhendaja : Merike Kütt
Tartu 2012
SISUKORD
SISUKORD
...............................................................................................................................2
1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3
2. „KIIKAJON JA KAALEPUU“..............................................................................................4
3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................8
4. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9
1. Hando Runneli elulugu ja looming
Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas.
Õppis Jalgsema, Ambla , Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Trükis ilmusid need  1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. 1966- 1971 töötas ajakirjas Looming ja seejärel on olnud Tartus vabakutseline kirjanik. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes . Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast . Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks . Tartu linna aukodanik 2002. aastast. 
Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus.
Esimene kogu “Maa lapsed” (1965) ilmus kassetis “Noored autorid” III, teine kogu “Laulud tüdrukuga” (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus “Avalikud laulud” (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse.
Runneli poeetikavõttestik on rikas, selles on põimunud regilaulu, riimilise rahvalaulu ja kunstiluule sõnastus- ja vormielemendid. Need poeetilised kujutamisvahendid on rahvapärase elutunnetuse avamise teenistuses ning tagavad värsi originaalsuse, sageli laululisuse. Kujund on ökonoomne ja intensiivne, dünaamikat lisab assotsiatsiivsus, ühtekuuluvusele kogu eesti luuletraditsiooniga osutab allusiooniderohkus. Tema loomingu erilise populaarsuse okupeeritud Eestis tagas ühelt poolt värsistamise ning kujundite rahvapärasus ning üldmõistetavus, teisalt aga Runneli oskus mõistukõneliselt vihjata nõukogude süsteemi ebakohtadele. Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt. Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal.
Runneli luulet on tõlgitud poola, soome, ungari, läti, hispaania , itaalia, vene, kasahhi , gruusia, moldova , bulgaaria jt keeltesse.
2. „Kiikajon ja kaalepuu“
Mind köitis teost lahti tehes luuletus „Õnne elus“, kuna see oli lühike ja sõnum selge. Selle luuletusega tuli mulle meelde suvi, kus on enamik öid valged.
„Õnne elus, edu töös,
viirastusi valges öös!“
Runneli luusetused räägivad kõik tõelistest asjadest meie ümber, läbi luulevormi. Ta lausub oma luuletustes meeliköitvalt ja otsekoheselt, kõik mis meile tundub loogiline ja igapäevane. Näiteks luuletus „Ex oriente lux“.
„Valgus tuleb idast,
sülg tuleb suust ,
vihm sajab taevast,
õun sajab puust,
söö seda õuna,
korda jälle siis:
Eeva, sinu orki
läks paradiis !“
Hando Runnel kirjutas luuletusi: loodusest („Sügise sammud“, „Suvihommik“, „Tuul jo roodab raage“), inimsuhetest („Pisar silmas“, „Kosjalood“, „Silm silma vastu“), inimestest („Müürimees“, „Kingsepp ja hingsepp“, „Konstantin“, „Ilusast tüdrukust“, „ Vanamees küttis“)
Kõige ausam luuletus oli „Silm silma vastu“, sest vanasõna ütleb, et kui sa annad mingi asja, saad ka sama asja tagasi. Järelikult nii palju kui sa armastad kedagi, saad sa sama palju vastu.
„Silm silma vastu,
hammas hamba vastu –
armastus!“
Kõige arusaamatum luuletus oli „Kõrtsist koju“, sest ma ei saanud enamik sõnadest luuletuses aru.
„Korat, sol ka on
sõnadesodimissoov
kosega lomme?!“
Kõige põnevam luuletus oli „Internatsionaal“, kuna Runnel nimetas soomlasi , lätlasi, sakslasi, venelasi lollideks.
„Soomlased on lollid.
Lätlased on lollid.
...Sakslased on lollid.
Venelased on lollid“.
Runnel on käsitlenud inimsuhteid luuletustes „Sõbra naine“ ja „ Visa “. Esimese luuletuses peab ta oluliseks „aga siiski kõige parem asi on su omaenda pesuehtne pruut “. Teises luuletuses kirjeldab täiskasvanu mehe abitust
„ Isa on visa, ta lutsib veel nisa,
kuigi on küllaltki vana.“
Hando Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Tema stiil on väga lihtne. Runnel ei kasuta väga palju keerulisi sõnu ning kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi.
Epiteedid :
„...verd kosena kopsudest suhu .“
(„Kord elas üks Pasunapuhuja“),
„Siutsuv suu,...“, „...kuldset põhku“,
„... kuldsed eeslid.“ („ Kuldne Eesel“),
„...istutakse ihuväel.“
(„ Saun Emajõel“).
Võrdlused:
„Sa oled käbe kui gepard“,
(„Enesest ja teistest“),
„Saarpiiga oli sama tolake
nagu Kalevite kallim pojake.“
(„Uurimus“),
„tõused lauast nagu hauast “
(„Läigib“),
„Inimesed on nagu paadid “,
(„Inimesed on nagu paadid“).
Metafoorid :
„taevakumm kummub“
(„Suure katte all“),
„Jälle tilgub sappi“
(„Tulge appi!“),
„Üks lammas ütles – mää!
Kõik lambad kooris – mää!“
(„Lambad“).
Kordused:
Luuletuses „Patt“ kordub sõna tõelus. Luuletuses „Hingest“ kordub sõna hing erinevates vormides . Luuletuses „Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad“ kordub fraas „ torm võib minna tugevaks “. Luuletuses „Täitumistingimus“ kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses „ Sisendus “ algavad esimesed kaheksa rida sõnadega „Ma olen...“.
Alliteratsioon ja assonants :
„Mükoloog müttas laanes ja luhas,
Kärmas ja varmas, päikselik, puhas“
(„Teadlase elu“),
„Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus,
Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus“
(„Mälukaotus“)
Üks luuletustest („Kompositsioon“) haakub kahjuks paljude inimeste elusaatustega, nii ka vahel minu omaga .
„Hooletus ees.
Õnnetus keskel.
Õpetus taga“.
Minu eluga haakub luuletusega „Libe“, mis räägib, et jääl sabakondile kukkumine on väga valus ja ka ise nii jääl kukkunud.
Minu hinnangul on luuletuses „Enesest ja teistest“ lüüriline isik tema ise. Ta tegeleb enda sisse vaatamisega ja võrdleb ennast teistega .
„Sa oled käbe kui gepard,
ma olen su kõrval käpard.
Sa oled tohutu töömees,
ma olen su kõrval köömes...“
Kõlamängu kuuleme „Lambad“ ettelugemisel...
„Üks lammas ütles – mää!
Kõik lambad kooris – mää!
Üks lammas ütles – hää!
Kõik lambad kooris – hää!
Üks ütles hulka – pää!
Kõik kooris – maha pää!
Üks lammas ütles – mää!
Kõik noogutasid – nää!“
Ladusat riimi leidsin luuletusest „Läigib“
„Pealinn läigib nikkelrauast,
süda läigib, tõused lauast,
tõused lauast nagu hauast,
kui just pauk käib püssirauast,“
3. KOKKUVÕTE
Hando Runneli „Kiikajon ja kaalepuu“ oli huvitav lugeda. Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel . Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks „ Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel“, „ Eukleidese oletavatel algetel“. Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. Näiteks see kuidas Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonnanime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linne´ tegi seda elusloodusega, luuletuses „Eesti tüübid“.
4. KASUTATUD KIRJANDUS
http://koolpriit.blogspot.com/2007/12/luuleanals.html
http://www.kmg.tartu.ee/files/juhendid/UT_tegevusjuhend.pdf
http://handorunnel.comuv.com/
http://www.google.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
13