Oh ajad oh kombed (0)

Oh ajad, oh kombed.
Läbi aegade on Eestis ja teadustöödes kasutatud erinevaid keeli. Saksakeelt, NSVL ajal Vene keelt, nüüd eesti keelt...
Globariseerumise tulemusena hakatud kasutama rohkem inglise keelt, mis on kõigile kätte- ja arusaadavam. Maailma televisioon , muusika , raamatud ja suhtlemine enamus ongi inglise keeles. Tõlkida ei jõua igasse keelde ja sellepärast loetaksegi inglise keeles samuti. Pluss - raamat kaotab oma originaalsuse.
Teadustöösid kaitsakse inglise keeles, sest kui sa ei oska seda, mida sa oled õppind või avastand rahvusvahelises keeles, siis ei ole teadmistel suurt kasu. Ei suudeta oma seisukohti vajadusel ülemaailmas selgeks teha.
Ka mõned õppejõud võivad olla välismaalased ja sellepärast peabki oskama ka oma seisukohti põhjendada rahvusvahelises keeles ehk inglise keeles.
Edasiõppimisvõimalused on palju suuremad kui keel on rohkem arenenud - saavad inimesed ennast väga hästi proovile panna.
Vanasti, kui oli NSVL aeg, ei olnud kerge õppimine ja töötamine välismaal - Eesti Ülikooli diplomeid ei aksepteeritud.
Nüüd on piirid lahti, uksed on avatud ja on väga tähtis et inimesed saavad välismaal õppida, sest seal võib teatud eriala haridus olla palju parem. Palju laiem ja huvitavam.
Tänapäeval on väga head kommunikatsiooni vahendid - ei ole üldse tähtis kus keegi asub. Pidades konverentsi kõnesid, teadlastega teistest riikidest, on võimalus istuda praktiliselt ühe laua taga viibides samas asukohas aga rääkida teises riigikeeles.
Tõlkekirjanduse vähenemine on halvem neile, kes pole võõrkeeles nii osavad. Toome näiteks - 60 aastased inimesed, kes ei oska nii hästi inglise keelt, ei suuda lugeda ingliskeelseid raamatuid läbi ja sellepärast on tõlkekirjanduse vähenemine neile kahjulikum.
Loomulikult on tõlkimata raamatud originaalsemad aga minul isikliklikult on mugavam lugeda raamatuid eesti keeles. Minu enda eesti keel areneb ja samas saan ka midagi väljaspoolt oma kultuuri või keelt.
Aga kuna maailma piirid on nii laienenud , tuleb välismaalt sisse palju võõrkirjandust. See on mitmel põhimõttel hea ja halb.
Välismaal õppimine on huvitav teema. Kindlasti on see kasulik - omandada kogemusi, praktikat võõrkeelel, avastada maailma ja õppida midagi, mis sa oma mugavusringkonnast ei saa.
Samas peab riik looma eeldused, et nendel noortel oleks tagasipöördudes võimalus leida erialast tööd Eestis. Kui see tingimus on täidetud, kaob ära ka suures osas mure, sellepärast, et noored ei tule enam tagasi kodumaale . Nad peavad teadma, et tagasipöördudes, on neil võimalik käia tööl ja elada normaalselt edukat elu. Kindlasti tekib välismaal õppides ja töötades uusi suhteid ja huvisid, mis võivad takistada tagasipöördumist. Aga sellest ei saa midagi parata.