15.03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus)
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus
kõva häälega ette ja teised jälgivad teksti, see andis häid tulemusi. Lõpuks arenes asi nii kaugele, et igas kihelkonnas pidid olema koolimajad, kui ehitamine ei läinud hästi ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Tartu Ülikooli asutas Johan Skytte (1632) Gustav II Adolf tegi talupoega olukorda paremaks. Kõige varem Rootsi kätte Tallinn 1561. Rootsi sai liivimaa Altmargi rahuga. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Eestit valitsevad kuningad rootsi ajal 1600-1611 Karl 9, 1611- 1632 Gustav 2 Adolf, 1644-1656 Kuninganna Kristiina, 1656-1660 Karl 10 Gustav, 1672-1697 Karl 11, 1697-1710 Karl 12 Johan Skytte - Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi loodi tartu ülikool. Johann Batkul - ?? Peeter 1 - ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 16821721 ja Venemaa Keisririigi keiser
ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Rootsi ajal. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril.Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja Eestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli
kõige efektiivsemalt. 3. Tulemustele orienteeritus - produktiivsus ehk efektiivne tootlikkus; väljundi (toodangu mahu, käibe) suhe sisendisse (tööjõud, materjal). Kui rohkem väljundeid on toodetud sama koguse sisendi juures, on tootlikkus paranenud. 4. Süsteemne lähenemisviis – iga sündmus organisatsiooni allsüsteemis (inimesed, struktuur, tehnoloogia) avaldab mõju kogu organisatsioonile. Piirangud organisatsioonilises käitumises 1. Käitumise ületähtsustamine – organisatsioonilise käitumise eesmärk EI OLE lihtsalt kindlustada rahulolevat tööjõudu; töötajate eest hoolitsemine peab olema tasakaalus väljundile keskendumisega. 2. Kahanevuse seadus – organisatsiooniline efektiivsus ei saavutata mitte ühe muutuja maksimeerimisega vaid kõigi süsteemi muutujate tasakaalustatud parendamises. 3. Ebaeetiline manipuleerimine inimestega – võimul olevad inimesed
Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik. Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval kindralsuperintendentil Johann Fischeril. Eestimaa kubermangus hakkas riigikiriku mõjuvõim laienema 1638. a., kui Stockholmist saadeti kohale haritud piiskop Joachim Jhering. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. a. kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude
süsteemis toimetamiseks. Info, antud kontekstis räägime pigem kindlas vormingus infost ehk andmetest, on kogu meie infotehnoloogia aluseks. Kaob kättesaadavus informatsioonile, on kogu töö seisatud. Kaob informatsiooni terviklikkus, on töö tulemus kujunemas vääraks. Kaob informatsiooni konfidentsiaalsus, on ohu alla seatud kõik siiani tehtud töö väärtus. Ajastatud ning ajakohased varundused töökriitilistest andmehoidlatest on elemntaarsus igas organisatsioonilises infotehnoloogia lähenemises. Iseasi jällegi, kuidas antud protseduur läbi viidud on. Siit järgmine mõttekäik: varundamine, mis ta õigupoolest on? Andmekogust samasuguse andmekogu loomine eesmärgiga vajadusel asendada originaali. Lihtne ju, või mis? Ehk tasubki varundamisse suhtuda kui millegisse, mida ei tasu üles ehitada ei tea mis tuumalaboriks. Lihtuses peitub võti, kindlat reeglistiku järgides on võimalik tagada väga efektiivne tööseisaku ennetus
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku
Paljud on tõdenud lugude jutustamise märkimisväärset kasvu ning olulisust just juhtivatel ametikohtadel olevate inimeste hulgas, tegemist on populaarse kommunikeerimistööriistaga, mis on olnud ka oluline strateegiline kommunikeerimismeetod poliitilistel liidritel nagu George W. Bush, Nicolas Sarkozy ja Barck Obama. Nad on teadvustanud endale loo jutustamise võimekust. Üks väljendusrikkamaid just organisatsioonilises jutustamises on olnud Stephen Denning, Maailmapanga tippjuht, kes on argumenteerinud, et "...jutustamine on oma olemuselt juhtimisse sisse kirjutatud". Denningi ambitsiooniks oli Maailmapanka, peale selle, et tegemist on finantsasutusega, muuta teadmiste pangaks, teha kättesaadavaks teadmised, mis koosneksid juttudest, kõikidele ülemaailmselt. Need lood mänginuks Denningi hinnangul rolli sotsiaalsetes ja organisatsioonilistes muutustes (Bevir & Rhodes, 2015). 1
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5
süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik. Teoses esitatud seisukohad saab kokku võtta alljärgmiselt. Paljudel hinnangutel on riik nüüdisaegsetes keerulistes ühiskondades vältimatu ja hädavajalik nähtus. Riigi mõiste ise on kindlasti teatud abstraktsioon. Määratledes riiki organisatsioonilisest ja funktsionaalsest aspektist lähtudes, saab välja tuua alljärgmise. Organisatsioonilises määratluses esitatakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, millest olulisemad on riigi suunamise ja reguleerimise, seadusandluse ja kontrollimise protsess. Üldine arvamus on, et mõned valitsemisvormid on iseloomulikud enamikule inimühiskondadele, sest mõeldamatuks peetakse inimühiskonda, mida üldse ei kontrollita, suunata ega reguleerita. Samas ei ole organisatsiooniliselt määratletud riik kui
.............................................15 Kasutatud kirjandus .................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see
Grunig (1992) leidis, et sümmeetriline kommunikatsioonikorraldus on üks näitaja ennustamaks rahulolu organisatsiooniga. Organisatsiooniline kommunikatsioon mõjutab eelkõige rahulolu tervikuna. Samuti leidis ta, et hästi toimiv sisekommunikatsioon peegeldab sümmeetrilise kommunikatsiooni põhimõtteid, mis muudavad omakorda organisatsiooni efektiivsemaks, luues avatud ja usalduslikke suhteid. Head suhtes töötajatega avalduvad aga viimaste organisatsioonilises ja individuaalses töörahulolus. Sisekommunikatsiooni probleemid Kommunikatsioon koosneb erinevatest märkidest ja sümbolitest, mis tähistavad informatsiooni, mida kodeeritakse ja edastatakse ning siis vastuvõtja poolel dekodeeritakse. Kuna igal isikul on oma personaalne arusaam asjadest või tuleneb tema arusaam valdkonnast, siis see võib tekitada tõrkeid teiste isikutega, kellel on arusaamad teised või siis valdkonnad teised (Cock, et al, 1998)
Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsa õpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele
Päris mitu lehekülge teksti oli epistemoloogilisest ja metoodilisest lähtepunktist vaadatuna. Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et ,,kliima" algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead'iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid. Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle evulutsioonist organisatsioonilises kultuuri kontekstis. Juttu on juhtimise ideoloogiast (The Ideology of Managerialism) ja ja arutletakse kui usaldusväärsed on uurimis-meetodid. Püütakse selgeks saada kui elujõulised nad on, sest legitmiimselt, leiab autor, et suurt vahet uurimismeetoditel ei ole. Viimaseks on kokkuvõte, mis eriti lühike ei olnud. Seal püüab autor rääkida, millest see artikkel olema peaks ja peale selle toob ta seal veel välja ka oma arusaama organisatsioonilisest kultuurist ja
mis ülesandeid täidab, kuidas tekib ja kuidas muutub Kultuuri perspektiivid 3 SÜMBOLISM: Kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib oma liikmete teadvuses; Toimingud organisatsioonis ei tulene kõik põhjuslikest seostest, ei ole seotud ellujäämise vajadusega; Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte; Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse; Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 1 Sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2 Kangelased: elavad, surnud, reaalsed,
36 Kultuuri perspektiivid 3 36 Kultuuri perspektiivid 3 SÜMBOLISM: Kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib oma liikmete teadvuses; Toimingud organisatsioonis ei tulene kõik põhjuslikest seostest, ei ole seotud ellujäämise vajadusega; Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte; Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse; Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; 37 Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks;
kord. Regress. Alusetu rikastumine. 1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Avaliku halduse erinevad määratlused avaliku halduse määratlemine oragnisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga. 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes; 2) avalik haldus materiaalses mõttes; 3) avalik haldus formaalses mõttes. Võimude lahusus võimude lahususe printsiibi traditsiooniline jaotus on vimude komikjaotus: seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Avaliku halduse funktsioonid Haldust võib liigitada funktsionaalselt. Tehakse vahet põhi- ja abistavate funktsioonide vahel. Põhifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mõjutamise sisuga, liigitub: üld ja eri
..Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes mitmekesine,konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud,üldist huvi silmas pidav ja vastutav,plaaniline ning kujundav tegevus ühikonna asjade lahendamisel. c)tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust. ...Organisatsioonilises mõttes a)riik b)avalik-õiguslikud korporatsioonid (KOVid,TÜ) c)avalik-õiguslik asutus (RRR,Eesti Pank) d)avalik-õiguslik sihtasutus (kultuurkapital) e)osalise õigusvõimega haldusüksused f)eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad (notar,kohtutäitur,EE) Avaliku halduse liigid a)halduse objekti järgi (turismihaldus,sotshaldus) b)halduse ülesannete ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ..
poolt, ja teoreetilist ja rakenduslikku suunda teiselt poolt, siis saame näidata organisatsioonikäitumise seoseid organisatsiooniteooria, personalijuhtimise ja organisatsiooni arendamisega (joonis 1.1). Joonis 1.1. Organisatsioonikäitumise seos teiste juhtimise käsitlustega. Organisatsioonikäitumise teoreetiline orientatsioon tuleneb taotlusest, et selle raames võetakse fookusesse käitumisteaduste uurimuste tulemused, mida püütakse organisatsioonilises kontekstis tõlgendada ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis.
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus,
Konflikt o Konflikt on vastuseis või vaenulikkus või LAHKHELI inimese, situatsiooni, ka uuenduste suhtes o Konflikt vastasseisuna võib tekkida nt mingi tööülesande või palganumbri vastu- TUNNETUSLIK ehk ARVAMUSTE konflikt o Konfliktil on alati objekt, mille suhtes ei ole jõutud vastaspooli rahuldavale tulemusele ning need tekivad teatud organisatsioonilises keskkonnas, mis reageerib konfliktile erineval moel seda summutades, õhutades või vastaspooli lepitades. o Konflikt hõlmab endas ühtesobimatuid tegevusi, inimesed on konfliktis, kui ühe inimese tegevused segavad teise omi, tõkestades teise inimese efektiivset käitumist. KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODID * Vältimine * Domineerimine * Kohandumine * Koostöö
vähemal määral traditsioonilisel fasismil. Fasism ja Saksamaa Siinkohal on tarvilik erisuguste parempoolsete reziimide vahel vahet teha ja selgitada välja, millised neist olid fasistlikud. Kõige selgem näide on Mussolini Itaalia, kust ka sõna fasism ise pärineb ning kus avaldusid kõige selgemini fasismi tunnused. Saksamaa tuleb samuti siia arvata kuigi natsism ei jäljendanud Itaalia fasismi teadlikult, oli neil nii organisatsioonilises kui ka ideelises plaanis palju ühist. Tähtsaim erinevus oli tõuühtsuse ja antisemitismi kilbiletõstmine Hitleri poolt kumbki neist mõistetest ei kuulunud kuni 1938. aastani Itaalia fasismi arsenali. 4 Fasism omandas riigiti erisuguse kuju. Samas on ka arvamusi, et Saksamaa ei olnud fasistlik ning rõhutatakse, et Saksamaad valitsesid natsionaalsotsialistid, mitte fasistid. Itaalia fasism Benito Amilcare Andrea Mussolini 4 Lee 2002: 34 5
I 1.1 Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see
KOKS sätestab KOVorganitena volikogu (KOV üksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike eleanike poolt KOVVS alusel) ja valitsuse (volikogu poolt moodustatud täitevorgan). Organid täidavad avalikku haldust haldusekandjast väljaspoole. HMS annab ka muid organeid, KOV üksus kui tervik, valitsuse komisjonid, erinevad struktuuriüksused, konkreetne KOV ametnik. 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus Organisatsioonilises mõttes võib KOVÜ ametiasutuseks lugeda valla ja linna kui mitteriikliku haldusekandja täidesaatvat organit. Funktsionaalses mõttes saab KOVÜ ametiasutuseks kvalifitseerida nii volikogu kui ka valitsust, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusfunktsiooni. ATS-s käsitletakse ametiasutust teenistusõiguslikus tähenduses, st esiplaanil ei ole ametiasutuse paigutumine põhiseaduslikus riigiorganisatsioonis ega
koostada töökohtade plaan ja kirjeldused, mis tagavad ratsionaalse B) formaalne tunnus: töökohtade jaotamine astmetesse (järkudesse) tööülesannete täitmise, määrates ära: tulenevalt juhitavate ja juhtivate ülesannete olemasolus. · töökoha asendi ettevõtte organisatsioonilises struktuuris ja sidemed; Sama protsessi "ülalt alla" nimetatakse ülesannete delegeerimiseks. · töökoha funktsioonid, vastutuse ja kompetentsi; Ülesanded ja kompetents peavad olema kooskõlas ning selget piiritletud
Seega võime öelda, et organisatsioon on inimeste ühendus, mida seovad juhtimisstruktuur, tehnoloogia, ja strateegia. Organisatsiooni käitumise alased teadmised võimaldavad: 1. asjalikumalt jälgida inimeste käitumist organisatsioonis ja leida nendega ühist keelt; 2. aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad; 3. ette näha inimeste võimalikku käitumisviisi; 4. kontrollida ja arendada enese ja teiste tööalast tegevust. AJALOOLINE ARENG ORGANISATSIOONILISES KÄITUMISES Organisatsioonilise käitumise ajalugu on tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Endistel aegadel ei olnud ka inimestevahelised suhted keerukad, alluti kõige tugevamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid teiste tarvis. Tekkisid väikesed töökojad, kus valitsesid tööalased suhted, meister- sell- õpipoiss., töötingimused olid väga rasked. Organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristatakse nelja etappi.
LUTERLIK KIRIK Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima
Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandja võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt KOV. Avalik haldus materiaalses mõttes – avalik haldus on haldustegevus, s.t riikliku tegevuse
aastate lõpul Vaimuelu Teemad Haridus (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, teadus) Kirjandus Kujutav kunst Muusika Teater ja film Ajakirjandus Hariduselu tunnusjooned Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne) Suund massi(kõrg)haridusele Kutseõpetuse madal prestiiž Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt Ideoloogiline-patriootlik kasvatus (organisatsioonilises vormis- oktoobrilaps, pioneer, komsomol; sõjaline (alg)õpetus) Institutsioonid EKP Keskkomitee o Kooliosakond 1940-48, 1951-56 o Propaganda ja agitatsiooniosakond (koolisektor, teaduse ja õppeasutuste sektor) o Teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond 1951-53/Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Teaduse ja õppeasutuste osakond 196988
valitsuse komisjonid, erinevad struktuuriüksused, konkreetne kohaliku omavalitsuse ametnik. 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus (siin kindlasti mitte ainult piirduda loeteluga, vaid käsitleda ka muid õpikus äratoodud aspekte. Seoses ametiasutuse juhi õigusega anda teenistusalaseid akte lk 104: konkreetselt neid küsimusi, mida nendes aktides reguleeritakse, pole vaja teada). Lk. 101-104 Ametiasutuse mõiste on mitmetähenduslik. 1) Organisatsioonilises mõttes – vald ja linn kui mitteriiklik haldusekandja täidesaatev organ. 2) Funktsionaalses mõttes – volikogu ja valitsus, sest nad on pädevad avaliku võimu teostamisel täitma haldusfunktisooni. 3) Teenistusõiguslikus mõttes – esiplaanil see, millise avaliku võimu kandja struktuuriüksuse on seadusandja määranud astuma kodanikega avalik- õiguslikku teenistus ja usaldussuhtesse.
Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiiz ja reputatsioon. Prestiiz inimese lugupeetavus, mõjukus. Aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon inimese maine, tema hea või halb käitumine. Aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga tuleb arvestada inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel. Osadel on staatuse soov suurem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow (1908 1970) inimese vajadused on kaasasündinud Vajaduste hierarhia:
Sotsialistid ei olnud filosoofid tavamõistes. Nende tööd olid suunatud ideaalse ühiskonna kirjeldamisele, põhjendamisele ja olemasoleva kriitikale. Peamine hädade allikas eraomand (vrd valgustajatega). Lahendus: eraomand kõrvaldada ja asendada kollektiivse omandiga. Uueks koondavaks terminiks sai assotsiatsioon kogum tootmisvahendite omanikest, kes ühendavad põllutöö, vabrikutöö, , laste kasvatuse ja kogu muu elu ühes organisatsioonilises tervikus (vrd kibuts). Sotsialistidest paljud arvasid et sotsialistlik ühiskonna korraldus on inimloomusele omane. Seega nagu ka valgustajad, rõhusid ka nemad essentsilistlikule inimesekäsitlusele. Erinev oli üksnes Owen, kes arvas et inimese olemus on kasvatuse kaudu muudetav (Marx kritiseeris hiljem seda seisukohta). Inimese loomuse tunnistamine viib meid tegelikult olukorda, kus on olemas 2 tüüpi ühiskonnad: · õiged (inimloomusele vastavad) või
käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiiz ja reputatsioon. Prestiiz inimese lugupeetavus, mõjukus. Aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon inimese maine, tema hea või halb käitumine. Aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga tuleb arvestada inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel, stimuleerimisel. Osadel on staatuse soov suurem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Abraham Maslow (1908 1970) inimese vajadused on kaasasündinud Vajaduste hierarhia: 5
väljaandmise kohta. Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisos kus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele
personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele
alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. 1932 - mittekallaletungileppe sõlmimine Eestiga Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930-ndatel aastatel tublisti. Viisaastakutega loodud tööstuspotentsiaal võimaldas hakata armeed varustama moodsama relvastusega. 1932 loodi Punaarmees esimesena maailmas mehhaniseeritud korpused, mis tõsi küll, enne Teist maailmasõda uuesti laiali saadeti. Armee organisatsioonilises ülesehituses loobuti 1930-ndail aastail segasüsteemist ning mindi uuesti üle alalisele kaadriarmeele. 1937 oli püssi all 1 646 000 meest ja kiire kasv jätkus edaspidigi. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. Hitleri võimuletulekuga Saksamaal muutus Moskva Baltikumi poliitika. Lubas Balti riikidele koostööd, kuid üksnes enda patronaaži all
kuidas muutub Kultuuri perspektiivid 3 .� SÜMBOLISM: .� Kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. .� Organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib oma liikmete teadvuses; .� Toimingud organisatsioonis ei tulene kõik põhjuslikest seostest, ei ole seotud ellujäämise vajadusega; .� Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte; .� Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse; .� Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 1 .� Sümbolid: sõnad, žestid, žargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2
Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus. Selle aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Reputatsiooni aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Organisatsioonilises käitumises tuleb arvestada sellega, et rahuldamata staatuse soov võib põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel ja stimuleerimisel. Osal inimestest on staatuse soov eriti suur, nii et see on olulisem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused ? A. Maslow vajaduste hierarhia.
Solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused Sisu järgi võib põhiõigusi liigitada: Vabadusõigused Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine; formaalses mõttes see on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. Avalik haldus rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja
juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1. millised tegurid mõjutavad finantsjuhtimist ja otsustamist; 2. kuidas organiseerida kõige ratsionaalsemal teel äritegevust; 3. milline on rahandustöökoht firma organisatsioonilises struktuuris; 4. rahandustöö korraldus ning finantsjuhi koostöö arvestuse-, turustuse-, tootmise- ja personaliosakonnaga; 5. firma toimimise eesmärk ja finantsjuhi panus selle saavutamiseks. Finantsjuhi kolm põhilist funktsiooni on: 1. hankida raha ja kasutada seda firma väärtuse maksimeerimiseks, mis väljendub õiges prognoosimises ja planeerimises; 2. investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine, töö koordineerimine ja
avalike huvide realiseerimine ja isikute õiguste kaitse. See on siis halduse avaldumise vorm. Mõlemad rühmad omavad teatud struktuuri ja korralduse ühtseid põhimõtteid, kuid neil on ka oma erinevused. Eraisik haldab oma asju või vara. Eraõiguslikud isikud ei ole seotud haldusõigusega. Haldus HÕ tähenduses on seotud avaliku haldusega. Avalik haldus omakorda on seotud avaliku võimu teostamisega. Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus).
Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Meid huvitab eelkõige avalik haldus. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. 1. Avaliku halduse erinevad määratlused Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus
Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Meid huvitab eelkõige avalik haldus. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. Kuid vaatamata sellele jääb avaliku halduse mõiste ise ikkagi mitmetähenduslikuks. 1. Avaliku halduse erinevad määratlused Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus
1) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; 3) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhiseadusliku printsiibiga. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu,
Tartu Ülikooli ajaloo osakond: Enamus ei tegelenud 20. saj ajalooga, enamus tegeles vanema ajalooga. Uuriti talurahvast. 1945-1950ndad, likvideeriti etnoloogia, arheoloogia, Eesti ajaloo kateedrid. Ajaloo osakonnas jäi kaks kateedrid: üldajaloo ja NSVL ajaloo kateeder. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis: Ülemineku periood- Periood 1980ndate keskpaigast kuni 90ndate aasta keskpaigani. Gorbatsovi perestroika muutused hakkasid esile ilmuma. Muudatused ajaloouurimise organisatsioonilises struktuuris ja uurijaskonnas: kogu partei ajaloo likvideerub, partei ajaloo instituut saadetakse laiali, taastatakse eemaldatud kateedrid NSVL ajal (arheoloogia, etnoloogia, eesti ajalugu, lähiajalugu), luuakse eraldi arhiivinduse kateeder. Publitseerimisvõimaluste avardumine: aeg, kus on võimalik paljudel ajaloo teemadel kirjutada, 80ndate ajakiri Looming (ajaloo ajakiri), ajakiri Akadeemia, 80ndate II poolel hakkab ilmuma ajaloo almanahh Kleios. Likvideeriti teaduste
Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid. Avalikku haldust ei teosta üksnes Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid (ministeeriumid, inspektsioonid jne), vaid küllaltki suurt osa haldusest teostavad ka teised avaliku halduse kandjad (Avalik-õiguslikud jur. Isikud). Näiteks KOV üksused. Avalikku haldust teostatakse üksnes avaliku halduse kandjate kaudu.
6 inforessursside organiseerimisest sellisel kujul, et see võimaldaks soovitud informatsiooni kiire kättesaamise. Tefko Sarasevic (2009) defineerib infoteadust kui professionaalse ja teadustegevuse valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid.
annaabi.ee 
