Organisatsiooni sisekommunikatsioon (0)

Vormistus : Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed . Lehe veerised on ka vaja muuta.
Organisatsiooni sisekommunikatsioon
Sissejuhatus
Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt.
Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist austava sisekliima tekitaja . Pace ja Faules (1994: 21) määratlevad sisekommunikatsiooni kui info edastamine ja interpreteerimine organisatsiooni liikmete vahel.
Kõik teoreetikud on jõudnud sisuliselt ühele seisukohale, et sisekommunikatsioon on vähemalt kahe indiviidi poolt jagatav informatsioon, kus üheks pooleks on informatsiooni edastaja ja teisel poole informatsiooni vastuvõtja .
Siin võiks kirjeldada, kuidas töö on üles ehitatud, millistele küsimustele töös vastuseid otsitakse; vajadusel ka millistele teemaga seotud küsimustele vastust ei otsita; kuidas töö on struktureeritud (mida mingi osa kajastab). Võib ka kirjeldada, milliseid allikaid ja miks valiti. Võib päris alguses ka kirjutada mingi lõigu, miks see teema just Sind kõnetas. Võib ka kirjutada sissejuhatuse lõppu, millist rahuldust töö tegemine pakkus (mis Sinu jaoks oli eriti huvitav).
Sisekommunikatsioon ja selle tähtsus
Kas mingist juba vaadatud tekstist saaksid siia ka lisada lõigu, sise- ja väliskommunikatsioonin erinevuse kohta. Sissejuhatusest võiksid need kommunikatsiooni kirjeldavad osad ka siia tuua.
Sisekommunikatsiooni viise on väga palju - vestlus, kõne, loeng, videokonverents, kiri, memo , raport, e-mail, faks, aga ka riietus, intonatsioon, žestid või näoilme . Loetelu pole ammendav.
Organisatsioonis toimub suhtlemine kahel viisil, kas ametlikult või mitteametlikult (Vos, Schoemaker, 2001: 86). Ametlik kommunikatsioon toimub organisatsiooni struktuurist lähtuvalt ja mitteametlik kommunikatsioon tekib sotsiaalsetest suhetest (Hirokawa, 1996)
(sellistes töödes ei panda nii väikeste lõikude vahepealkirju. iseenda jaoks töö tegemise etapis on need head, lihtne vajadusel ise asju üles leida ja asju ümber tõsta, aga pärast tuleks neid kahandada).Sisekommunikatsiooni abil ühendatakse kõik organisatsiooni koostisosad üheks töötavaks tervikuks ning tekib püsiv inimsuhete süsteem ning suhtlemise läbi lahenduvad nii probleemid, ennetatakse neid ja on eduka organisatsiooni alustalaks (Past, 2009).
Sisekommunikatsiooni tähtsus on oluliselt suurenenud ning mitmete teoreetikute arvates on see välisest isegi olulisem. Kuna organisatsiooni olulisem vara on inimressurss ja nende sisemine väärtustamine ja hea kommunikatsioon meeskondade ja üksiksindiviidide vahel on ka organisatsioonist välja peegelduv ja mõjutab kogu organisatsiooni mainet. See peab olema kahesuunaline ja dünaamiline protsess, mille eesmärgiks on töötajate vastastikune mõistmine ja informeeritus, mille läbi suureneb töörahulolu , ühtekuuluvustunne ja omakorda ka organisatsiooni eesmärkide efektiivsem täitmine (Grunig, 1992) – kas siin viide ainult viimase lause või kogu lõigu kohta. Kui viimase lause kohta, siis punkt pärast sulgu , kui kogu lõigu kohta, siis enne sulgu, võiksid siis esimese lause lõiguvahega eraldada järgnevast .
Selleks, et sisekommunikatsioon oleks efektiivne, peavad kõik organisatsooni liikmed olema kursis organisatsiooni tegevusega . Ei piisa ühepoolsest info jagamisest, vaid on vaja tekitada dialooge , inimesed peavad teineteisega suhtlema , sest infovahetus loob keskkonna, kus töö ja efektiivsus on parem. (Vos ja Schoemaker, 1999). Töötajatel peab olema piisavalt võimalusi leida informatsiooni. Eriti tähtis on avatud ja operatiivne sisekommunikatsioon kriisi olukordades või muudatuste juhtimisel. Hästi toimiv sisekommunikatsioon on ka üks meeldiva töökeskkonna aluseid. Kui töötaja tunnetab oma rolli igapäevaprobleemide lahendamisel ja on teadlikud juhtkonna otsustest ning ka nende tagamaadest, siis suureneb ka töötajate panus organisatsiooni eesmärkide täitmisse. (kuidas viidata äripäeva käsiraamatule, ei tea).
Mitmetes uuringutes on leitud seoseis töörahulolu ja sisekommunikatsiooni vahel. Samuti on võimalik eristada ka organisatsioonilist ja tööga rahulolu. Grunig (1992) leidis, et sümmeetriline kommunikatsioonikorraldus on üks näitaja ennustamaks rahulolu organisatsiooniga. Organisatsiooniline kommunikatsioon mõjutab eelkõige rahulolu tervikuna . Samuti leidis ta, et hästi toimiv sisekommunikatsioon peegeldab sümmeetrilise kommunikatsiooni põhimõtteid, mis muudavad omakorda organisatsiooni efektiivsemaks, luues avatud ja usalduslikke suhteid. Head suhtes töötajatega avalduvad aga viimaste organisatsioonilises ja individuaalses töörahulolus.
Sisekommunikatsiooni probleemid
Kommunikatsioon koosneb erinevatest märkidest ja sümbolitest, mis tähistavad informatsiooni, mida kodeeritakse ja edastatakse ning siis vastuvõtja poolel dekodeeritakse. Kuna igal isikul on oma personaalne arusaam asjadest või tuleneb tema arusaam valdkonnast, siis see võib tekitada tõrkeid teiste isikutega, kellel on arusaamad teised või siis valdkonnad teised ( Cock , et al, 1998). Samuti ei saa kommunikatsiooni võtta ainult sõnumi saatja ja selle saaja vahelise protsessina, sest seda mõjutab ka veel keskkond ja ka rollid, mida siis informatsiooni andja või vastuvõtja kannab.
Kommunikatsiooni protsess hõlmab mitmeid erinevaid märke ja sümboleid, mis tähistavad informatsiooni, mida kodeeritakse, edastatakse, vastu võetakse ja dekodeeritakse (Cock, Witte, Nieuwkerke, 1998). Igale isikule ja valdkonnale on omane oma arusaam ja sõnavara, mis teeb ühes valdkonnas ja sarnaste arusaamadega inimeste vahelise infovahetuse kergemaks ent tekitades tõrkeid isikutega, kes on teiste arusaamadega või teisest valdkonnast (Cock, 1998).
Kommunikatsiooni ei ole ainud saatja ja vastuvõtja vaheline protsess vaid sõltub ka nende rollidest ning sõnumite kodeerimine ja dekodeerimise unikaalsus tuleneb alati mitmetest teguritest. Selleks on näiteks loomupärane erinevus, personaalsed kogemused. Info tähendus selle edastamisel ja vastuvõtmisel ei ole samatähenduslik erinevatele osapooltele. Tagamaks organisatsiooni edukat toimimist peavad organisatsiooni liikmetel olema asjadest sarnane arusaam, see aitab sõnumeid kodeerida ja dekodeerida tõrgeteta (Cock, 1998).
Mulle tundub, et siin võiks olla ka sellest juttu, kuidas saab tõrkeid vältida. Usutavasti kõige paremad soovitused saad äripäeva käsiraamatust.
Autori kogemustel põhinev järeldus
Need asjad võiksid Sa tekstis igale poole vahele pikkida. Kirjutada, et Sinu kogemus kinnitab seda või teist teooriat või siis et Sinu kogemus on pisut teistsugune...
Teine variant: sõnasta pealkiri ümber: Kokkuvõtteks. Ja siis kirjuta, mida töös teada said ja kuidas see haakub sinu kogemusega.
Võid ka kombineerida, et midagi tõsta ette teksti vahele, midagi jätta siisa. Kokkuvõttes võib vabalt korrata sedasama, mida eespool oled oma mõttena juba siin-seal välja toonud.
Sisekommunikatsioon on tähtsam, kui me arvata oskame, selle mittetoimimisest tulenevaid halbu tagajärgi on kogenud ilmselt kõik inimesed, kes mingis organisatsioonist töötanud on. Iseasi muidugi, kas nad on neid tagajärgi suutnud seostada sisekommunikatsiooni probleemidaga. Tihtilugu on mingite juhtumite järeldused on valed või ebatäpsed, sest sisend pole olnud piisav või on olnud ebatäpne. Sellest tulenevad probleemid võivad kanduda isikute/üksuste vahelisteks mõttetuteks tülideks ja selle oleks saanud ära hoida vaid üks asi – piisav kommunikatsioon.
Nii nagu ka muid protsesse saavad sisekommunikatsiooni eelkõige juhtida ja parendada juhid, luues selleks selgeid ja läbipaistvaid struktuure, tutvustada meeskonnale eesmärke, visioone, missiooni ning koordineerida kogu organisatsiooni infoliikumist. Kogu ülal loetletud sisekommunikatsiooni vahendite võimalused on mitmekesed ja tänapäeval tuleb kommunikatsioonikanaleid üha juurde. Olgu selleks siis Instagram, Facebook , Twitter, Skype või mistahes muu meediakanal. See on teinud kogu suhtluse ja infovahetuse palju tõhusamaks, kui see oli aegadel , mil telefongi oli haruldus või käigus olid hoopis postituvid. Ent pigem on nüüd rõhk sellel, et kogu selle infomüra keskel suuta asju õigesti kommunikeerida vajalikult hetkel ja koguses.
Oluline on veel autori arvates see, et sisekommunikatsiooni aspekte aitaks paika panna oma ala spetsialistid , et probleemide sõnastamise ja planeerimise etapis ei tuleks sisse vigu ja protsess oleks valdkonniti õigesti koordineeritud kohe alguses, sest kommunikatsioon ei ole ainult „ütleme midagi edasi kuhugi kunagi kellelegi“ vaid sellel on selge sisu ja suunitlus.
Kas kõiki neid allikaid vaatasid paberil ? Kui midagi netist, siis võiks lisada vastavad lingid , panen ühe suvalise näite. Ma kõiki vormistausasju siin ei vaadanud
Agenti, P.A. Corporate Communication . 5-th ed. Boston : McGraw- Hill /Irwen,
2009, 313 p. Kasutatud 01.01.2016 http://www.tipatapa.ee
Bovée, C.L, Thill, J.V. Bisness Communication Today. 4th ed. New York :
McGraw-Hill, 1995, 676 p.7. Braedyn, A.M. Effective Organizational
Cock, G., Witte, K., Nieuwkerke, S. (1998). Effective Communication within the Organization. Drenth, P.J.D., Thierry, H., Wolff, C.J., Handbook of Work and Organizational Psychology (pp387-400). Hove: Psychology Press Ltd.
Fiske, J. Introduction to Comminication Studies. 2nd ed. London; New York:
Routledge, 1996, 1997, 203 p.
Grunig, E.J. (1992). Exellence in Public Relatsions and Communication Management. Hillsdale, NJ: Lawrence Erlbaum Associates, Publishers
Hirokawa, Y. R. & L. Erbert & A. Hurst (1996) Communiction and Group Decision- Making Effectiveness. Y. R. Hirokawa & M. S. Poole (toim.). Communication and Group Decision Making. 2nd ed. United States of America: SAGE Publications, 269-300 p.
Pace, R.W., Faules, D.F. Organizational Communication. Englewood Cliffs, NJ:
Prentice-Hall, Inc. 1994, 386 p.
Past, A. (2009). Too oma meeskond ühte paati. Sisekommunikatsioon ettevõtetes ja organisatsioonides. Nurga, A. (toim.) Tallinn: Äripäeva.
Vos, M. & H. Schoemaker. (1999). Integrated Communication: Concern , internal and marketing communication. Ultrecht: LEMMA BV
Vos, M. & H. Schoemaker (2001) Integrated communication: Concern, internal and marketing communication. 2nd ed. Utrecht: Lemma Publishers.
Äripäeva kommunikatsiooni käsiraamat. (2012). Tallinn: Äripäeva Kirjastus