Kutsestandardid (0)

Q: Kuitas saada praktikale välismaale?

Vastus leiad õppematerjalist: Kutsestandardid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuitas saada praktikale välismaale?

Pärnumaa kutsehariduskeskus
Timo Reinpõld
Kutsestandardid ja praktika Soomes
referaat
Juhendaja : Janek Klaamas
Pärnu 2011
Sisukord
1.Kutsekvalifikatsioon
2. Kutsestandard
3.Kutsekvalifikatsiooni omistav organ
4.Kutsekvalifikatsiooni omandaja
5.Praktika Soomes
6.Kasutatud kirjandu
Kutsekvalifikatsioon
Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
Kutsekvalifikatsiooni omistamine on protsess, mille käigus isik tõendab oma kutse- ja erialase kompetentsuse taset ning kutsekvalifikatsiooni omistav organ hindab selle vastavust taotletavale kutsekvalifikatsioonile ja annab välja kutsetunnistuse.
Kutsekvalifikatsiooni tõendamise vormid on:
1. kirjalik või suuline eksam ;
2. proovitöö;
3. dokumentide alusel tõendamine;
4. käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatud vormide kombinatsioon.
Esimesel tasemel täidab töötaja tööülesandeid ühesuguses olukorras, omab kutsealaseid oskuseid ja omab teadmisi enamasti kutsealasel väljaõppel, vastutab oma tööülesannete täitmise eest.

Teisel tasemel täidab töötaja tööülesandeid erisuguses olukorras, kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt.

Kolmandal tasemel töötaja täidab tööülesandeid erisugustes ja vahelduvates olukordades , omab meisterlikkust, omab valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks , korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

Neljandal tasemel töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

Viiendal tasemel töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.
Kutsestandard
Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.
Aluseks tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel, kompetentsuse hindamisel, kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel.
Abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel. Aitab töötajat, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele. Abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale , nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse.
Kutsenõukogu teeb otsuse kutsestandardi koostamise või uuendamise vajaduse kohta. Ettepaneku koostamisele võib esitada kutse andja või muu vastava valdkonnaga seotud organisatsioon . Kutsestandadi väljatöötamise kinnitab kutsenõukogude esimeeste kogu. Kutsenõukogu moodustatud töörühm koostab kutsestandardid. Töörühmadesse kuuluvad oma ala asjatundjad.
Kutsestandard vastab tingimustele, et see on koostatud töö funktsionaalsest analüüsist lähtuvalt, arvestades kokkuleppeid kutsete laiapõhjalisuse või kitsuse osas ning kirjeldama oodatavaid kompetentse vaadeldavate ja hinnatavatena.
Kutsekvalifikatsiooni omistav organ

Tegevusluba kutsekvalifikatsiooni omistamiseks võib taotleda era- või avalik-õiguslik juriidiline isik või asutus, kelle tegevuse hulka kuulub vastava kutsetegevuse arendamine või vastav kutse-, eri- ja ametialane koolitus.

Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks peavad olema täidetud järgmised põhitingimused:
2.1. organil peab olema kutsekvalifikatsiooni omistamiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid;
2.2. organil peavad olema vahendid, mis võimaldavad tal kutsekvalifikatsiooni omistamist läbi viia;
2.3. organ peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
2.4. organ peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.

Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotlus esitatakse kutsenõukogule.

Kutsekvalifikatsiooni omistav organ lähtub kutsekvalifikatsiooni omistamisel käesolevast seadusest ja kutsestandarditest.

Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks moodustatakse organi juurde töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste esindajatest vastav kutsekomisjon.

Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kõigile soovijatele kutsekvalifikatsiooni omistamisel esitatavate nõuetega seotud teabe võrdse kättesaadavuse.

Kutsekvalifikatsiooni omistav organ tagab kutsekvalifikatsiooni omistamise käigus saadud avaldamisele mittekuuluva teabe kaitstuse.
8.Tegevusvaldkonnas, kus kutsenõukogu ei ole moodustatud, täidab vajaduse korral kutsekvalifikatsiooni omistamisega seotud ülesandeid Vabariigi Valitsuse määratud asjaomane ministeerium või muu seadusega ettenähtud institutsioon .
Kutsekvalifikatsiooni omandaja.
Esimese kutsekvalifikatsiooni omandanud töötaja omab valmisolekut töötamiseks juhendamisel või meeskonnas, on osaliselt iseseisev.taotlemisel on soovitav haridustase põhiharidus, nõutav on vähemalt 2 aastat kutsealase töö kogemust ja kutsealane koolitus.
Teise kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav haridustase põhiharidus, nõutav on vähemalt 3 aastat kutsealase töö kogemust ja kutsealane täiendkoolitus. Vastava kutsehariduse omandanutel on nõutav 1-aastane kutsealane töökogemus ja erialane täiendkoolitus, omandanu täidab oma tööülesandeid iseseisvalt.
Kolmanda kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on soovitav haridustase keskharidus , Teise kvalifikatsiooni omandanutel on lisaks nõutav vähemalt 2 aastat kutsealase töö kogemust ja kutsealane täiendkoolitus ning juhtimisalane baaskoolitus. Vastava kutsekeskhariduse omamise korral on nõutav 3 aastat töökogemust ja erialane täiendkoolitus ning juhtimisalane baaskoolitus, omaja on võimeline juhendama noortöölisi ja õpilasi ning edasi õpetama kutsealaseid teadmisi ja oskusi, on valmis vastutama ressursside jagamise ning teiste töö tulemuste eest. Oluline on oma ettevõtte esindamise ning klientidega suhtlemise oskus.
Praktika Soomes
Kuitas saada praktikale välismaale? Tuleks teha ennast ametiühingu liikmeks.
Ametiühingu liikmeks saadakse täites avalduse blanketi. Blankette saab töökoha usaldusisikult ja liitudest. Liikmemaks on eri liitudes erinev. Liikmemaks on tulumaksuvaba, seega on tegelik maksumäär märgatavalt väiksem. Tavaliselt kannab tööandja maksu töötaja palgast liidule. Selline on üldine praktika Soomes.
Liikmeks tasub astuda sellesse liitu, mis sõlmib sinu tegevusala kollektiivlepingu. Keskorganisatsioonid annavad samuti nõu sobiva liidu valikul .
Miks tasub olla ametiühingu liige
Soome palgasaajad on praegust tööturumudelit üles ehitanud juba umbes sada aastat. Vahe möödunud sajandi algusega on tõesti suur. Praegusele mudelile on iseloomulik tõhus koostöö: koostööd tehakse kogu palgasaajate grupi sees nii töökohtades kui ka liitudes ja keskorganisatsioonides. Üldiselt sujub koostöö hästi ka tööandjatega ja riigivõimuga. Soomes on ametiühinguliikumine ühiskonna tähtis osa.
Ametiühingu liikmed saavad lisaks kollektiivlepingutele ka muud kaitset ja erinevaid soodustusi. Töösuhtevaidlused proovitakse alati alguses töökohas lahendada. Usaldusisik tegutseb töötaja toena ja peab läbirääkimisi tööandja esindajaga. Kui vaidlust sellega lahendada ei õnnestu, antakse liidust nõu ja abi läbirääkimistel. Kui sellestki ei piisa, annab liit tüliküsimuse lahendamiseks sõltuvalt küsimusest kas töökohtusse või alama astme kohtusse. Ametiühingu liikmetele on see kõik tasuta.
Samuti saavad liikmed osaleda oma liidu poolt korraldatavatel koolitustel, saavad liidu ajalehe ja kindlustussoodustusi. Lisainformatsiooni saad oma töökoha usaldusisikult, liitudest ja keskorganisatsioonidest.

Kasutatud kirjandus:
www. kutsekoda .ee
www. riigiteataja .ee
www.annaabi.ee
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

timpar Õppematerjali autor

Kutsestandardid Kutsekvalifikatsioon

Kasutatud allikad

https://www.annaabi.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Müürsepa kutsestandardid

ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus: Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Jüri Orlov AS Merko Ehitus Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT Enn Siim EMV

Üldehitus

doc

Lennundusinsener

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim

Uurimistöö

docx

Õigusõpetus II kt konspekt

ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).

Õigusõpetus

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

2.3 Õppekava koostamise alus Koolituse eesmärgist tulenevalt võib õppekava koostada kutsestandardi, kooli või riikliku õppekava mooduli või selle osa põhjal. Sellisel juhul tuuakse välja kutsestandardi või õppekava täpne nimetus. Kui õppekaval ei ole formaalset alust, märgitakse õppekavasse, et alus puudub. Näiteks kui tegemist on koka 4. taseme kutseeksamiks ettevalmistava koolitusega, märgitakse õppekava koostamise aluseks vastava taseme kutsestandard. 2.4 Koolituse maht ja õppe ülesehitus Maht Koolituse pealkirjal on selge seos õppemahu ja õppe ülesehitusega. Kui koolituse pealkiri on näiteks “Õpipoisist meistriks palkmajade ehitamises” või “Saksa keel algajatele kuni B2 tasemeni”, on loo- mulik, et koolitus ei saa olla väga lühike. Kui koolituse pealkirjaks on “Itaalia köögi magustoidud” või “Lilleseade baaskoolitus”, on loogiline eeldada, et koolitusel peaks olema praktiline osa ja ideaalis

Andragoogika

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t

Õigus

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning

Tööõigus

doc

To�o�o�igus konspekt-2013

I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust -tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid