Kuidas muuta koolisüsteemi paremaks (0)

Kuidas muuta koolisüsteemi paremaks
Tänapäeva maailmas võib kohata erinevaid koolisüsteeme. Mõned toimivad rohkem ja mõned vähem. Kahjuks tundub mulle, et meie oleme sattunud just sellisesse süsteemi, kus hästi toimimisest rääkida ei saa.
Kool ei tohiks olla koht, kuhu õpilane läheb mõttega, et ta annaks ükskõik mida, et olla praegu ikka veel oma soojas voodis ja mitte kõndida selle kohutava kandilise maja poole. Juba kooli fuajees võib kohata ühte juhtkonna liiget, keda õpilane näeb siiski esimese inimesena koolis, ning juba tema hakkab hariduse omandaja peale karjuma. Kogu olukord jätab militaarse korra mulje, kuigi ma kaldun arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ei ütleks, tuleb täie rauaga vastu rünnata.
Liikudes edasi tundidesse võib õpilasele tunduda, et kõik ebameeldiv on nüüd möödas, kuid nähtavasti ta siiski eksib. Vahetundide ajal võib ta kohata kooli direktrissi, kellel on kombeks ainult ebameeldivaid märkusi õpilastele teha. Ilmselt on direktrissil igav, sest talle ettenähtud kohustused, mis hõlmavad ainult rahaga ümberkäimist, on juba tehtud ning nüüd pole mitte midagi muud teha, kui kooli korda parandada. Korra kehtestamises pole ju iseenesest mitte midagi halba, kuid siinkohal minnakse jällegi täiesti üle käte ja kogu koolisüsteem hakkab meenutama vanglat. Praeguseks „kuumaks teemaks“ on kujunenud vahetundidel koolist lahkumine . Kuni põhikooli lõpuni on täiesti arusaadav, et õpilased vajaksid veidi rohkem distsipliini, kuid palju suurem tähelepanu on pööratud just gümnaasiumile, kellest enamik on üleüldse juba täisealised ja peaksid ise oskama enda eest otsuseid teha. Kooli juhtkond aga leiab, et koolimajast lahkumine on täiesti lubamatu ja selle eest tuleks õpilasi karistada käskkirjaga. Käskkiri on siiski dokument, mida peaks väljastama palju halvematel juhtudel, kui niisama koolist lahkumine. Ma arvan, suurem osa nendest õpilastest, kes vahetundidel soovivad väljas käia, külastavad pigem kooliläheduses asuvaid poode , kui suitsetavad garaažide vahel.
Gümnasistid saavad süüa alles peale viiendat tundi, seega neil peaks olema igasugune õigus külastada vahetunnis poodi. Alternatiiv on muidugi sööklas asuv puhvet, mis on saanud ka palju tunnustust selle eest, kui tervislik ja hea selle vaik ikkagi on, kuid mina isiklikult küll mitte midagi tervislikku, peale kesise puuviljavaliku, seal ei näe. Muidugi on ka karastusjoogid keelatud, aga ma ei leia, et see valikut tervislikumaks muudaks.
Ka sööklakord ei ole mitte midagi rõõmustavat. Uus talongisüsteem ei tasu ennast ära. Õpilastel jäävad talongid alalõpmata koju ja sellegipoolest lubatakse nad sööma, mis on muidugi õige, aga milleks siis üldse neid koguda. Selle peale kulutatakse lihtsalt väga palju aega ja söömaminemise järjekord venib veel pikemaks. Ainult siis ei pea järjekorras oma väärtuslikku aega kaua raiskama, kui mõni õpetaja on olnud nii heatahtlik , et laseb õpilased veidi varem tunnist ära. Kui vana süsteem sööklas tegelikult toimis, siis ma ei saa aru, miks oli vaja seda muuta?
Seega räägivadki õpilased koolis igapäevaselt sellest, kuidas saaks tegelikult kõike paremaks muuta, sest reaalsuses oleme meie ikkagi need, kes peavad süsteemile alluma ja sellepärast võiks kooli juhtkond ka meie arvamusi ja ettepanekuid arvesse võtta, kuid see ei tundu lähitulevikus küll eriti tõenäoline olevat.