Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid
Jupiteri keskmes, mille läbimõõt on umbes 4000 kilomeetrit, on kõrge rõhu tõttu temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad kiirgusvööndid kiirgavad tema pinnast kuni 8,000,000 kilomeetri kaugusele. Tema ümber tiirlevad ka 2 rõngast, mille raadius on ligikaudu 122,500 kilomeetrit. Need avastati 1979 aastal, kosmoseaparaat Vojager 1 poolt. Suur Punane Laik Jupiteri atmosfääris on inimestele juba 3 sajandit äratanud tähelepanu ,,Suur Punane Laik", mis on üsna püsiv keeriseline moodustis, mis on paari korra võrra suurem, kui maa läbimõõt. Jupiteri külalised Esimest korda külastas Jupiteri 1973 aastal kosmoseaparaat Pioneer 10. Varsti järgnes talle ka Pioneer 11. Hiljem on seda Päikesesüsteemi suurimat plaaneti külastanud Voyager 1, Vojager 2 ning Ulysses.
Hayabusa-Mis see on? Hayabusa on meeskonnata kosmose missioon mida juhib Jaapani Kosmose Uuringu Selts (JAXA). Selle Missiooni ülessandeks on tuua proove väikeselt Maa ligidal olevalt asteroidilt nimega 25143 Itokawa erinevateks analüüsideks. Jaapani Kosmose Uuringu Seltsi MUSEC-C/ Hayabusa missioon on esimene katse proovida maanduda asteroidil, koguda proove ja siis tulla tagasi Maale. Hayabusa missioon käivitati 9. mail 2003, kui Hayabusa kosmoseaparaat saadeti õhku MV-5 raketi abil. Start toimus Jaapanis, Kyushu saarel, Uchinoura Kosmosekeskuses, kus Hayabusa alustas 1 miljardi km pikkust teekonda Itokawa poole ja tagasi. Hayabusa kosmoseaparaadil on 4 ioon mootorit, mis on võimelised töötama pidevalt 2 aastat. Hayabusa kohtumine Itokawaga pidi toimuma kesk-septembris 2005.aastal . Pärast saabumist Itokawale uuris Hayabusa asterodi kuju, pöörlemist, topograafiat, värvi, struktuuri, tihedust ja ajalugu.
1880. aastatel leidis Merkuuri pinda uurinud Giovanni Schiaparelli, et Merkuur peab pöörlemis ja tiirlemisperioodi võrdsuse tõttu olema alati pööratud ühe küljega Päikese poole. 1962. aastal uuriti Merkuuri raadiokiirgust. 1965 määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59 ± 5 Maa ööpäeva. 1971 täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65 ± 0,25 Maa ööpäeva. 1973. startis kosmoseaparaat Mariner 10, mis aastatel 1974 1975 teostas3 möödalendu ning kaardistati 45% planeedi pinnast. 2004. startis kosmoseaparaat Messenger, mille ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist Merkuuri magnetvälja päritolu ning püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist
· Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale. Tehiskaaslane · Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põkkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid · Üldjuhul on tehiskaaslase orbiit elliptiline ja allutatud häiritustele. Ümber Maa tiirleb
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille
Tehiskaaslased Martin Bollverk 12. klass Mis on tehiskaaslane? · Tehiskaaslane on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat või muu keha. · Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse
mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. JUPITERI KÜLASTAJAD Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud
Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased.
vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst.Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel
Second level Pluutost teataks vähe kuna seal pole siiani Third level käidud. Fourth level Fifth level Sinna jõuab 14.07.2015 kosmoseaparaat New Horizons mis saadeti teele 19.01.2006. Pluto diameeter on 2274 km, Maa oma on aga 12 765 km. Ta on väiksem isegi Kuust. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga. Ümber oma telje teeb ta pöörde 6 päeva 9h ja 18 minga. Oma orbiidil pöörleb Pluuto külili. Pluuto koosneb arvatavasti 70% kivist ja 30% jääst. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast 235°C ja 210°C vahele. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, on äärmiselt hõre ja enamasti jäätunud.
teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 16. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. NEW HORIZONS UURIMINE Pluutot pole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada ta pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19.jaanuaril 2006
Merkuurist Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne magnetväli, mis avastas Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Merkuuri keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel teisel kohal. Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Huvitavad faktid merkuurist Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale. Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Mõnda aega arvati selle häirituse tõttu, et Merkuuri ja Päikese vahel on veel üks planeet nimega Vulkaan,kuid Einsteini üldrelatiivsusteooria andis sellele vaatluste teistsuguse seletuse. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus, see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat.
märtsil1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Ei olnud võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, kuna Merkuur on Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli Lõpetuseks Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku
katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine. Automaatjaamad Start ja stardipaik: 1998 Bajkongõri kosmodroom Kaal: 417 289 kg Pikkus: 51m Laius: 109m Kõrgus: ~20m Keskmine kiirus: 7706,6 m/s (27 743,8 km/h) Täistiiru Kestus: 91min Satelliidid Satelliit on maa mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat. Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat üle 7000. Satelliidid Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus (paokiirus) ja tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt
paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka mägesid , kõrgeimad nest ulatumas 8km- ni.Kuul puudub atmosfäär . Tema pinnatemperatuur kõigeub õõpäeva jooksul 300 kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud. Maale läheduse ja atmosfääri puudumise tõttu on ta väga hästi vaadeldav teleskoopides . Temale on maandunud kosmoseaparaadid ja isegi inimesed . 12.sept 1959.a langes Kuule NsVL kosmoseaparaat "Luna 2" , samal ajal pildistas "luna-3" esmakordselt Kuu nähtamatut külge. Ülimalt edukas oli ameeriklaste Kuu-missioon aastatel 1968- 72 " Apollo" -seeria lendudega , mil Kuu pinnal käis kokku 12 astronauti. Esimese inimesena astus 21.juulil 1969.a Kuu pinnale Neil Armstrong .Teiselpool asteroidide vööd on 5 planeeti : neli hiidplaneeti : Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ning väike planeet Pluuto . Hiidplaneetide kogumass moodustab 99% kõigi planeetide kogumassist
paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 16. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid
läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH 3) annab laigule punase värvuse. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10. 2 Kasutatud kirjandus: 1.http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.nasa.gov/worldbook/jupiter_worldbook.html&ei=QjgASqSQFs HF_QaYyqWnBw&sa=X&oi=translate&resnum=8&ct=result&prev=/search%3Fq %3DJupiter%26gbv%3D2%26ndsp%3D20%26hl%3Det%26sa%3DN 2.http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://intranet.dalton.org/departments/science/Astro/planets/Jupiter/JPGs/jupiter1.jpg &imgrefurl=http://intranet.dalton
pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.
metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000° C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Pilvedes on temperatuur -140° C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäevani veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Esimest korda külastas Jupiteri 1973, aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes Pioneer 11. Hiljem on Jupiteri külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastest. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Kallisto. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel
järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Maa- taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10.Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto. Tegelikult on Jupiteril 16 kuud, kuid ülejäänuid ei loeta päris kuudeks kuna nad on liiga väiksed oma mõõtmetelt. Jupiteril on 20 korda tugevam magnetväli kui Maal. Tugevatel magnetväljadel on oma roll kuudel, eriti Io - vulkanismi energia,
kosmoseteleskoop- kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maa tähtkuju- kindlate korrdinaatidega hulknurk taevas, kus on tähed Päikesesüsteem- koosneb päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisest objektidest planeet- taevakeha, mis tiirleb ümber päikese, millel on piisavalt suur mass, tõmbnud enda juurde orbiite planeedikaaslane-(igapäevaelus kuu) planeedi looduslik kaaslane tehiskaaslane- mõne planeedi või selle looduskaaslase kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat asteroid- väike planeet komeet- sabatäht, Päikesesüsteemi äärealadelt leiduv taevakeha, koosneb jääst ja muust meteoorkeha- planeetidevahelises ruumis liikuv keha täht- hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad taevakehad, koosnevad gaasidest kosmoloogia- teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist Valemid ja konstandid
või pinna lähedal tolmu all pisut veejääd. Kui seal tõesti vett on, siis tõenäoliselt ta paikneb kraatripõhjades, mis jäävad alati päikesevarju, sest põhjapoolusel on Päike alati madalal horisondi kohal. Seal võib olla külmem kui −161 °C. Vett on sinna arvatavasti toonud komeedid. Võib ka olla, et vesi oli seal algusest peale olemas ning ei saanud madala temperatuuri tõttu ära aurata. Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku. Marien 10 Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Marien 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29
riigi poolt, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr 8. Õigussuhte object ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objekt nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed(tarbeesemed,toiduained, kosmoseaparaat), lisaks ka mittemateriaalsed esemed(tööjõud, teenus) Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis;
Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued horisondid), mis saadeti teele 19. jaanuaril 2006 ning mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2015. Uurijad loodavad, et selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks
üldtunnustatud arusaamale Päikese ja planeetide tekkimisest. MERKUURI UURIMINE Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 3 korda mööda. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.3.augustil 2004 startis Canaverali neemelt Cape Canaverali õhujõudude baasist raketiga Delta II NASA kosmoseaparaat MESSENGERKosmoseaparaadi ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. Samuti uurib ta Merkuurimagnetvälja päritolu, püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist, uurib polaarmütse ning planeedi eksosfääri ja püüab välja selgitada planeedi hõreda atmosfääri päritolu. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana-Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi
Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult üks kosmoseaparaat Mariner 10, mis startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 1974 ja 1975 3 korda mööda. 29. märtsil 1974 lendas ta planeedi pinnast mööda 705 km kauguselt. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Et jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, selleks on ta Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi.
sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on Päikesesüsteemi suurimat planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning pakkus senini kõige täpsemat infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst. Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem.
võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus ) 7 Sisukord Sissejuhatus lk 2-3 Veenuse uurimine lk 3 Atmosfäär lk 3 Pilved lk 4 Veenus ja Maa lk 4 Meteoriidikatrid ja vulkaanid lk 5 Maavärinad lk 5-6
võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenus vs Maa VEENUS MAA Kaugus Päikesest 0,72 a.ü 1,00 a.ü Ekvaatori laius 6051 km 6378 km Mass 4,87*1024 kg 5,97*1024 kg
Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult üks kosmoseaparaat Mariner 10, mis startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 1974. aastal ja 1975. aastal 3 korda mööda. 29. märtsil 1974. aastal lendas ta planeedi pinnast mööda 705 km kauguselt. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Et jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, selleks on ta Päikesele liiga lähedal - Päike kahjustaks teleskoopi
Planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel rajal mida nimetatakse orbiidiks. Neli Päikesele lähemat planeeti on siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Marsist kaugemaid planeete nimetatakse välisplaneetideks. Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad. Foto Gaspra, esimene asteroid, mida pildistas kosmoseaparaat. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kalju- või metallikamakad, mis tiirlevad ümber Päikese nagu planeedid ikka. Nad on tekkinud 5 miljardit aastat tagasi koos Päikesesüsteemi teiste liikmetega. Mõne asteroidi orbiit on pikk ellips ja ulatub Päikesest suhteliselt kaugele või vastupidi Maa lähedusse. Enamiku
Atmosfäär on hõre, sest pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, Pluuto pikas aastast on enamus aja atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest eemaldunud ja planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Temperatuuri langus aga ei mõjuta atmosfääri. Üks seletus on, et Pluuto pinda kattev jää on võib-olla tumenenud ja püüab seetõttu rohkem päikesevalgust. Asjasse püüab selgust tuua NASA kosmoseaparaat, mille suurim lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et Pluuto atmosfäär pole selleks ajaks täielikult külmunud. Osa atmosfäärist võib vabaneda Charoni vastasmõju tõttu ka kosmosesse. Pluuto kaaslased See, et Pluutol on kaaslane, selgus 1978. aastal. Ta tiirleb 19 000 km kaugusel taevakehe keskmest ja tiirlemisperiood on 6 päeva. Kaaslase nimi on Charon. Pluuto läbimõõduks saadi
1) Mis on orbiit; iseloomusta maa-lähedast orbiiti, geostatsionaarset orbiiti, keskmiseid orbiite,selenotsentrilisi orbiite. Orbiit (kõver) on taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes gravitatsiooniväljas. Maa-lähedane orbiit: objekte mõjutab õhutakistus, see sõltub orbiidi kõrgusest, asub Maa atmosfääri ja sisemise kiirgusvööndi vahel. Geostatsionaarne orbiit – Maa tehiskaaslane (kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat e satelliit) liigub Maa pöörlemise kiirusega Keskmised orbiidid - asuvad maalähedaste orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel Selenotsentriline orbiit - ümber Kuu tiirleva keha orbiit 2) Mis on kosmiline kiirus; iseloomusta esimest, teist, kolmandat ja neljandat kosmilist kiirust (teisenda need ühikusse km/h) Kosmiline kiirus: vähim algkiirus mingile kindlale orbiidile jõudmiseks 1
et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata. Kogunes andmeid, mis viitasid Universumi kiirenevale paisumisele. · 2001 lennutati üles kosmoseaparaat WMAP, mis mõõtis taustkiirguse ruumilist ja spektraalset jaotust äärmise täpsusega. See võimaldas seni saavutamata täpsusega välja arvutada mitu fundamentaalset kosmoloogilist suurust: o Universumi vanus: 13,7·109 aastat o kiirguse vabanemise aeg: 397 000 aastat pärast Suurt Pauku o universumi koostis: 4,4 % barüonainet, 22 % varjatud ainet ja 73 % varjatud energiat. Antroopsusprintsiip
kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama.Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse “elanikest” Maa peale. Veenus on küll Maale kõige lähemal olev planeet, kuid äärmuslike tingimuste tõttu võib tema pinnal viibida vaid robot. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Mõnikord on omistatud Veenusele niisugused nimed nagu "hommikutäht" või "õhtutäht", kuid ta on palju heledaim kui lihtsalt "täht" taevas. Veenus on hele ehatäht ning kergesti leitav õhtuti edelataevas kui kõige heledam taevakeha
Kolmele jalale pole Marsile maandutud enam pärast 1976. aastat, kui sellega said probleemideta hakkama mõlemad Vikingid, mis olid üldse esimesed edukalt Marsile jõudnud automaatjaamad. Nüüd siis üritab Phoenix seda korrata, sest õhupallide abil ei saa ta maanduda suurema massi tõttu. Vikingitega on Fööniksil muidki sarnasusi peale kolme jala, näiteks robotkäpp ja automaatlaboratoorium analüüside tegemiseks Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis võtab see kosmoseaparaat Marsil 2,35 meetri pikkuse ja puurimisseadmega varustatud robotkäe abil proove kuni meetri sügavusest ning ka analüüsib neid pardal olevates aparaatides. Tegemist on kalli projektiga. Phoenix Mars Lander neelab 420 miljonit dollarit. Selle projekti elluviimisel peab NASA silmas ka kaugemaid eesmärke. Nimelt tahab kosmoseagentuur pärast 2020. aastat (hiljemalt 2037) lennutada Marsile kuus astronauti ning Phoenix Mars Lander peab aitama leida platsi, kus nad punasele planeedile astuvad.
Merkuuri põhjapoolusel (mida Mariner 10 ei kaardistanud) võib olla pinnal või pinna lähedal tolmu all pisut veejääd. Kui seal tõesti vett on, siis tõenäoliselt ta paikneb kraatripõhjades, mis jäävad alati päikesevarju, sest põhjapoolusel on Päike alati madalal horisondi kohal. Seal võib olla külmem kui -161ºC. Vett on sinna arvatavasti toonud komeedid. Võib ka olla, et vesi oli seal algusest peale olemas ning ei saanud madala temperatuuri tõttu ära aurata. Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku.
kohustatud isiku ja riigi vahel, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr 8. Õigussuhte objekt ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objektiks nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed(tarbeesemed,toiduained, kosmoseaparaat), lisaks ka mittemateriaalsed väärtused(tööjõud, teenus) Suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhtied.
hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata. Kogunes andmeid, mis viitasid Universumi kiirenevale paisumisele. · 2001 lennutati üles kosmoseaparaat WMAP, mis mõõtis taustkiirguse ruumilist ja spektraalset jaotust äärmise täpsusega. See võimaldas seni saavutamata täpsusega väja arvutada mitu fundamentaalset kosmoloogilist suurust: o Universumi vanus: 13,7·109 aastat o kiirguse vabanemise aeg: 397 000 aastat pärast Suurt Pauku o Hubble'i konstant: 71 km·s-1·Mpc-1. o universumi koostis: 4,4 % barüonainet, 22 % varjatud ainet ja 73 % varjatud energiat.
Ühe täisringi teeb ta 10 tunni jooksul, see kui Maa ööpäev kestab 24 tundi. Jupiteri pinnal ei ole üldse võimalik kõndida kuna Jupiter on üks suur gaasi- ja vedelikukera.Muidugi hingata seal ka ei saa, sest Jupiteri õhus puudub meile hingamiseks vajalik hapnik. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmose-aparaat Pioneer 10, millele järgnes varsti Pioneer 11. Hiljem on planeeti külastanud Voyager 1 ja Voyager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ,mis pakkus kõige täpsemat infot Jupiterist.Jupiteril on magnetväli,mis on 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma ülesanne vulkanismi energia, keskkonna kujun-damisel. Jupiteri ööpäev kestab alla kümne tunni.Tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva.Jupiter on 318
Oluline on ka komeetidelt proovide saamine. Helendavate sabade jälgimine radarsüsteemiga on näidanud, et neist enamikul on komeediorbiidid. See tähendab, et suur osa meie atmosfääri sattuvast tolmust on komeedilise päritoluga. Usutakse, et ka maal on komeedilist materjali. Vettsisaldavad mikrometeoriidid võivad pärineda meteoriidelt. Kahjuks ei ole meil tükki sabatähe tuumast, mis annaks meile vajaliku infot äärealade planeetide koostisest. Et seda teha tuleb saata kosmoseaparaat komeedile. Koostöös NASA-ga on kosmoseagentuuril plaanis saata Rosetta automaatjaam ühele lühiperioodilisele komeedile ja sealt selle puursüdamik Maale tuua. Komeetide olemusest selguse saamine ei too aga olulisi tulemusi nende tekkest. Vähemalt meie eluajal ei ole meteoriidid Maale jõudnud. Kokkuvõtte 12
ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. 12 Pilte 13 Kasutatud Kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenuse_atmosf%C3%A4%C3%A4r 14
=expY on jaotunud lognormaalse jaotusseaduse järgi. Näideteks võivad olla isikute sissetulekutega seotud jaotused (palkade jaotus, pärandi suuruse jaotus jms), organismide mahu/kaalu liigisisene jaotus või tajude logaritmilise skaalaga seotud jaotused. Kahe juhusliku suuruse sõltuvus. Korrelatsioon Juhuslikuks vektoriks nimetatakse vektorit, mille komponentideks on juhuslik suurus. Liigid: pidev ja diskreetne. Näited: Lendava objekti (kosmoseaparaat, golfipall, mürsk, meteoriit) maandumiskoha koordinaadid (X,Y); Eksamisessioonil saadavate hinnete kogum (nt 4 eksamit, igal eksamil võimalik tulemus 0, 1, ..., 5); Pereliikmete pikkused; Kuukäive kaupluseketi poodides... Olulised aspektid:Vektori komponentide arv; Vektori komponentide vastastikune sõltuvus /sõltumatus; Jaotusseadus. Diskreetne kahekomponendiline vektor: Diskreetse kahekomponendilise vektori (X,Y) jaotus
pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenuse kaardist 10 Kuna Veenust katab läbipaistmatu pilvkate, saab tema pinnast ülevaate kas maandurite või radarite abil. Seitsmekümnendate aastate lõpus õnnestus ameeriklastel Maalt raadiolokatsiooni kaudu saada kujutis umbes kümnendikust Veenuse pinnast lahutusvõimega mõnikümmend kilomeetrit. Esimene ulatuslikum kaart tehti "Pioneer-Venus'e" pardalt 1978.
pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad seal muidugi vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Samal ajal tunneme me ka mitmeid Maal elavaid organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 3. peatükk: Veenus Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub
pooleteise Maa ja Päikese vahemaaga. Seega on komeedi saba palju pikem, kui võis eeldada Maa pealt 2007. aastal teostatud vaatluste põhjal. ,,Ulyssesel kulus Hyakutake sabast läbilendamiseks kõigest kaks ja pool päeva, McNaughti saba läbimine võttis aga aega lausa 18 päeva. Seega on McNaughti komeet päikesetuulele väga suureks takistuseks," ütleb Geraint Jones Londoni ülikoolist. McNaughti suurusest annab aimu võrdlus teiste kosmoseaparaatide ja komeedisabade kohtumistega. Kosmoseaparaat Giotto kohtus 1992. aastal komeediga Grigg-Skjellerup ning läbis selle saba kõigest poole tunniga. Komeet Halley sabast mõjutatud piirkonna läbimiseks kulus tal samuti vaid mõni tund. Siiski tuleb antud juhul tähele panna, et komeedi suuruse all ei peeta antud juhul silmas otseselt komeedi tuuma mõõtmeid. Komeedi mõju ümbritsevale päikesetuulele sõltub komeedist ühes ajaühikus väljapaiskuva aine kogusest. ,,Saame öelda vaid seda, et McNaughti tuumast eraldus
Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Teadlased on ka teinud NASA-le ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2
hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. 1990. aastad – teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata. Kogunes andmeid, mis viitasid Universumi kiirenevale paisumisele. 2001 – lennutati üles kosmoseaparaat WMAP, mis mõõtis taustkiirguse ruumilist ja spektraalset jaotust äärmise täpsusega. See võimaldas seni saavutamata täpsusega välja arvutada mitu fundamentaalset kosmoloogilist suurust: Universumi vanus: 13,7·109 aastat kiirguse vabanemise aeg: 397 000 aastat pärast Suurt Pauku Hubble'i konstant: 71 km·s−1·Mpc−1. universumi koostis: 4,4% barüonainet, 22% varjatud ainet ja 73% varjatud
annaabi.ee 
