Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). Üldistus annab uusi teadmis ühiskonna toimimise kohta. Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Uurimis meetodid: allikakriitika (kes, millal, miks, vastuolud), süntees (analoogiad, parim seletus), statistilised meetodid (kohtuskäijad) Õpetamise eesmärk on mõista õigust kui arenevat tervikut, saada lahti mõttest, et õigus saab valmis, saada aru erinevatest õigusest mõtlemise viisidest, teha tutvust põhiliste ajalooliste õigustekstidega, tutvuda meie kultuuriruumi olulisemate
Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus Ilmalikud õigussüsteemid läänelik õigus Quasi-läänelik õigus mitteläänelik õigus Romaani-Germaani õigusperekond Sotsialistlik õigus 2 Kaug-Ida Civil law Angloameerika õigusperekond; Aafrika üldine õigus
Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodidesse jagamine.3
Asüül ehk varjupaiga õigus. Unitaarvõim ehk tervilik võim. Sellele on iseloomulikud järgmised tunnused: ühine konstitutsioon ja õigussüsteem; ühine riigivõimuorganite ja juhtimise süsteem; ühine kodakondsus; kohtusüsteemi ühtsus; riigi jagunemine administratiiv-territoriaalseteks üksusteks, milles kasutatakse üldriiklikke norme; allüksuste juhtimisorganite alluvus riigivõimu- ja juhtimisorganitele. Monoteism usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism). Lepingud Piiblis; toora e. Teine Moosese raamat; talmud juudi kirjatundjate ehk rabide poolt kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Sunna on suuliselt edasiantud ja
TALLINNA ÜLIKOOL Õiguseakadeemia Õigusteaduse õppekava Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos Referaat Tallinn 2015 Sissejuhatus Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu,
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd................................................
Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik võttis selle seisukoha üle ning õpetas, et keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester". Jumala ja keisri võim ning riik ei olnud üks ja seesama. Keiser ei olnud Jumal, samas Jumal ei olnud keiser, kuid mõlemad olid olemas ja mõlemal olid oma nõudmised. Ajalugu ei ole ideaalne ning Õhtumaa ajaloo vältel on ilmalikud ja vaimulikud võimukeskused pidevalt võidelnud üksteisega oma võimu suurendamise eest. Aeg-ajalt on üks või teine pool
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr
Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim. Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Evert Alba XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: Maie Ruus Tallinn 2011 Sissejuhatus Rooma ühiskonda on nimetatud õigusühiskonnaks tulenevalt sellest, et 451. - 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati
ROOMA ÕIGUSE FENOMEN EUROOPA ÕIGUSE AJALOOS Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on rooma õigus?................................................................................................................4 2. XII tahvli seadused..................................................................................................................5 3. Corpus Iuris Civiles................................................................................................................6 4. Vulgaarõigus.....................................................................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool xxxxxxxx BA I. Aasta ÜLEVAADE ROOMA ÕIGUSE TÄHTSAMATEST ALLIKATEST SEOSTES EESTI KEHTIVA ÕIGUSEGA Referaat Tallinn 2012 SISUKORD I Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest seostes Eesti kehtiva õigusega", sest tihtipeale käsitletakse eesti keelses õiguskirjanduses Rooma õiguse allikaid nende algupärases ajaloolises kontekstis, seosed täna Eestis kehtiva õigusega jäävad ei ole niipalju käsitlust leidnud, seetõttu soovisin nende seoste kohta rohkem informatsiooni saada. Minu referaadis on seatud hüpoteesiks, et Rooma tähtsamate õigusallikate ja Eesti õiguse vahel esinevad seosed.
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-...
oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas. Rahvuslikud seadused: Üleminekufaas Igale riigile eraldi seadus On alles hiljutine korraldus, et igal riigil on eraldi seadus. Keskajal ja modernses Euroopas polnud rahvuslikke õigussüsteeme. Kehtis kirikuõigus ja ius commune, mis põhines Rooma õigusel. Ka tänapäeval võib riiklike seaduste olemasolu olla vaid üleminekufaas ning tulevikus võib kogu Euroopa olla uuesti ühendatud ühe õiguse abil. Caenegem illlustreerib kolme ,,paradoksilise näitega" õiguse rahvusvahelist iseloomu Euroopas (Caenegem 2004, lk 2) Anglo-Normanni feodaalseadus Inglise common law on tänapäeval iseloomulik vaid Inglismaale, kuid veelgi varem oli common law kasutusel Normandias. 12. sajandil valitses Inglismaad Prantsuse prints
Vanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus.Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine,maagia- tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine. Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine 1. Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti. 2. Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.
Vanne määras õiguselu nii tihti, et kogu õiguslik käitumine peaaegu ammendus temaga. Tacituse jutus alluti kuna oli midagi veel ullemat-antud vande needus.Vandevormidest, mis on säilinud tuleb välja, kust sai vanne kohustusliku jõu. Erfundi juudivanne. Vandumine on teatud liiki nõidumine,maagia- tabab needus kui ei täida.Arhailiste kultuuride inimene valitseb oma maailma maagia abil. Kui tahab teisele head õnnistab õnnemärgiga, kui halba, siis neab. Nõidumine. Misjoneeriv kirik kohaldas nõiakuntse kristliku keele ja riitustega. Vanne omanadas kindla jõu pühapaikades vande andmisega. Seega pole germaani truudusel eetikaga mingit pistmist, kuna see oli moraaliväline vahend kohustuslikkuse esilekutsumiseks.Vale vandumine ei tavatsenud needust kohe välja päästa kuid aasta v paari pärast tuli karistus ikkagi. Nõiduse kõrvaldamine 1. Vasaku käe kolme mahasurutud sõrmega öeldi vandest lahti. 2. Vandekavalus. Sõnad sisaldasid kahemõttelisust.
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2
(sugukondade vahelised konfliktid) ja bioloogiline julgeolek (verepilastuse vältimine). Kui tekkis tugev keskvõim, muudeti paljud tavaõiguse põhimõtted kohustuslikuks. 1.2 Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Alguse sai tavakorra kirja panemisest. Või siis millegi uue, kirjapanekud, kirja pannakse see mille riik otsustab vajalikuks pidada. Õiguse subjektiks loeti inimest kes usutunnistuse järgi kuulus selle religiooni juurde, samas selles ühiskonnas küsiti ilmaliku õiguse järele. Kirik kõige võimsama institutsiooni lubas enda korrareeglite kõrvale ilmalike korrareeglite tekkimise. Kirik ei näinud riigis mitte võistlejat, vaid toetajat. Korda tuli ühiskonda juurde. Corpus Iuris Civilis. See sisaldas endas nii avaliku kui eraõiguse norme. Tema esimene osa on õiguse tundmaõppimise õpik. See oli rooma õigusteaduse suur saavutus. See polnud juhuslikult kokku sattunud normid, vaid süstemaatiline õigusnormide kogumik, mis korrastas ühiskonna elu kõiki valdkondi.
Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus...............
Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike). Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus. Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)
Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)
antakse harilikult antud mõiste ... Klassifikatsioonid- kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Teooriad- Doktriinid- mitu tähendust - teoreetiline õpetus, teooria, õppelause, poliitiline süsteem. Kontseptsioonid- (ld conceptio) mitmetähenduslik vaatlus- või käsitusviis, vaadete süsteem, üldkujutlus, plaan, tärganud mõte, idee. Õigusteaduse koht teaduste süsteemis ja õigusteaduste perekond (edasi oli oluline info, vt!) -õigusteadusest saame rääkida alates rooma riiklusest -Rooma ÕT ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: 1) eelklassikaline III saj. Keskpaik e.Kr 82 e.Kr 2) klassikaline 82 e.Kr.-27 e.Kr.250p.Kr. 3) hilisklassikaline 250-476 p-Kr. -õigusteaduse aktiivsed perioodid on eelkl. ja klassikaline. (Hesi?,) juridica, IX/2002 lk 626-634 Siimets-Gross Teaduse (uurimise) objektiks on objektiivse tegelikkuse valdkonnad. Teaduse ained.. Teaduse meetodiks on viisid ja võtted, mille abil uurimisobjektist piiritletakse konkreetne
jõud: · Mõjuv oli tunnistajate arv ja see kui nad olid ausad. Sisulist arutamist ei olnud · Tähtis oli vanne, millega võis end vabastada süüst · Hiljem lubati ka kirjalikke tõendeid · Kui tõendeid ei olnud, kasutati nn jumalikku tõendust. Vasallide juures oli tavaline kahevõitlus, mis pidi otsustama õiguse, kuna jumal pidi kaitsma õiget. 11.Eraõigus. Perekonnaõigus- suhteid reguleeris kirik (abiellumine). Abielu alguseks loeti pidulik sündmus- pulmad. Abielu lahutamine oli väga erakordne. Abielu loeti eluaegseks ja laste kasvatamine võis toimuda vaid isa-ema kaastegevusel. Abielu lahutamine oleks olnud võimalik ainult kahel teel- naise äratõukamine ja naise äraminek. Kirik hakkas tegelema vallaslastega, karistas laste hukkamise eest. Laps "heideti ära": lapse ilmse vigastuse korral; rahvaarvu liigsel kasvamisel (ei olnud eriti levinud, rahvaarv väike)
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr
Füüsilise isiku õigusvõime. Õigusvõime vs teovõime. Teovõime on võime võtta endale õigus ja kohustusi. Ainult inimene saab olla õiguse ja kohustuste kandja. Ainult inimene on õiguse subjekt. (Taska) Kanooniline õigus-ainult ristitutel õiguses. Keskaega Euroopa kontinente õigus-õigused seotud kommete ja usuga/nende läbi inimene seotud ühiskonnaga. Renessance-/reform- tõstab esile erahuvidest juhtiud üksikinimese. –üksikisikust saab õiguse lähtepunkt. Valgusajastu-algn Rooma õigusele- inimene /tark/mõistuslike individuaalhuvide järgija, mõõdupuu huvi ja võim. Kollektiivinimene 20 saj. inimest juhib keskkond, kollektiivne suhe. Reeglid/ printsiibid kehtivad alati, neid ei pea kirja panema. Objektiivne õiguse-kehtivate ÕN kogum, mis väljendavad üldist huvi (ultima ratio )+ vaadatakse, et see huvi saaks kaitstud. Subjektiivne õigus- kui üksikisikule seadusandja poolt tagatud käitumisvõimaluste kogum. Positiivne õiguse
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)
17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks codes Iustinianus - Justinianuse koodeks 22. Successio singularis – üksik (õigus)järglus succesio universalis – üldine (õigus)järglus 4 23. Edicta repentina – ootamatud ediktid edictum perpetuum-aegumatu või igavene edikt edictum tralaticium-üle- või edasikantud edikt 24. Dolus bonu – hea pettus dolus malus – halb pettus 25. Praetot peregrinus - võõramaalase preetor, praetor urbanus 26. Tutela dativa – määratud eestkoste
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega
hägused või vastuolulised. Utilitarismi järgi selguvad õigluse nõuded siis, kui vaatleme mingi teo või reegli tagajärgi. Seades iga teo ja reegli õigsuse sõltuvusse tagajärje headusest, allutatakse ``õige`` mõiste ``hea`` mõistele. Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 28. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest;
Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära kasutada, kuid esines kindlasti ka erandeid. Viies tahvel reguleerib pärimisõigust. Teada on kümme paragrafi. Naistele enamjaolt midagi ei pärandatud. Vara päris testamendis nimetatud isik(ud). Testamendita surnud isiku vara päris lähim isapoolne sugulane kadunud isiku vara, kui isapoolset sugulast ei olnud said kadunud isiku majapidamise tema sugukondlased. Kuues tahvel jaguneb üheksaks paragrafiks