Kõigepealt arutatakse lühidalt strateegiate üle, mis on peamiselt suunatud hedonistliku ja kasu kaalutlusliku käitumisele, vähendades kulusid keskkonnasõbralikuks käitumiseks. Teiseks täpsustatakse, kuidas tugevdada normatiivseid eesmärke. Täpsemalt, mil määral on normatiivsed kaalutlused olulised ennustajad keskkonnasõbralikus käitumises, kuidas need mõjutavad sellist käitumist ja kas keskkonnasõbralike tegevusi saab edendada suunatud normatiivsete kaalutlustega. Näidatakse, et normatiivsete eesmärkide tugevus sõltub individuaalsetest teguritest, samuti olukorrast, mis on üldiselt tähelepanuta kui viiakse läbi keskkonnakäitumise uuringuid. Näiteks võib inimene langetada keskkonnasõbralikke otsuseid, kuna ta saab sellest rahuldust või säästab niimoodi raha. Samuti mängib rolli ühiskondlik surve, mis sunnib sotsiaalse kuuluvuse saavutamiseks tegema ettenähtud otsuseid.
0 Mf = 1.25 ligipääsetavus Regulaarne kontroll, Mf = 1.15 Mf = 1.35 halb ligipääsetavus Ohutu purunemine põhjusta kogu konstruktsiooni või kandeelemendi varisemist. Ohtlik purunemine võib põhjustada kogu konstruktsiooni või kandeelemendi varisemise. VÄSIMUSKONTROLL Konstantse amplituudiga koormuse puhul on vastupidavustingimus väsimusele: Ff R / Mf (9.4) on normatiivsete pingete amplituud vaadeldavas elemendis; R on kõne all oleva elemendi väsimusklassi väsimustugevus konstruktsiooni projekteeritud kasutuseale vastava koormustsüklite arvu N puhul Muutuva amplituudiga ekvivalentkoormuse puhul võib kasutada a) konstantse amplituudiga ekvivalentkoormuse või b) kumulatiivse (kuhjuva) vigastuse meetodit. a) Ff E R / Mf (9.5)
Ravikvaliteedi arendamiseks ja ohutukeskkonna tagamiseks on mitmeid haiglaüleseid alalisi komisjone või komiteesid, kuhu kuuluvad erinevate struktuurüksuste esindajad, näiteks ravikvaliteedikomisjon, ravimikomitee, infektsioonikontrollivõrgustik, kiirguskomisjon jt. Haigla töökorraldus pannakse paika läbi juhatuse otsuste, mille vastuvõtmisele eelneb struktuuriüksuste poolne otsuste ettevalmistus ja kooskõlastus. Enamus tegevusvaldkondadest on juhitud normatiivsete aktidega (põhimäärused, korrad). Koostatud on kava, mis näeb ette haigla põhi- ja tugiüksuste struktuuri ajakohastamise, selgepiiriliste vastutusvaldkondade ja otsustustasandite määratlemise ning protsessi- ja tulemusjuhtimise rakendamise (sh tulemuslikkuse mõõtmise). 5 3. HAIGLA ÜLESANDED JA KOHUSTUSED 3.1. Haigla ülesanded
Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest ning tähtis pole mitte selle tagajärg, vaid hea tahe. Kohuse-eetika järgi on
ja mis kirjeldavad reaalses maailmas olemasolevaid asju ja nähtusi. Nende mõistetega tähistatu tegelikku olemust on seega võimalik tunnetada kogemusega kaudu. 12 Normatiivsed koosseisutunnused on seevastu suunatud ajaoludele, mille eelduseks on teatud väärtsüsteemi olemasolu. Siiski peab ka normatiivsete tunnustusega kirjeldatud tehiolu olema teatud määral seotud kogemuslikult haaratava reaalsusega. Normatiivsete ja deskripitiivsete koosseisudetunnuste eristamise tähtsus kehtivas karistusõiguses on eelkõige selles, et normatiivsete koosseisutunnuste tõlgendamisel on juristidel suurem vabadus, kui deskripitiivsete tunnuste tõlgendamisel. Teisest küljest on aga just see tõlgendamisvabadus aluseks üksteisega vastukäivatele ja segastele seisukohtadele. Seetõttu
täitmiseks Maanteevedude puudused: · Sõltuvus ilmastikuoludest · Maanteetransport on keskkonda liigselt saastav · Teedevôrgustiku haldamine on kulukas · Mitmesugused piirangud teedel marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud · Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed · Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime · Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta · Laadimistöid tuleb teostada kiiresti normatiivsete seisuaegade piires · Ebaefektiivne suurte veokauguste korral (üldjuhul rohkem kui 1500 km). 4 Raudteetransport Raudteetranspordi üldiseloomustus See transpordiliik on hästi sobiv erinevate kaubapartiide vedamiseks igasuguste ilmastikutingimuste korral. Raudteetransport kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha ja vedude regulaarsuse
küsitavaks NATO kui sõjalise alliansi identiteedi ja tulevikuväljavaated. Pärast külma sõja lõppu vähenes otsene sõjaline oht ja nn pehmeid julgeolekuriske hakati nägema ka teistes valdkondades, nagu rahvusvaheline kuritegevus, illegaalne migratsioon, keskkond, sotsiaalsfäär, inimõigused jne. Külma sõja lõpp lõi Euroopas väga soodsad tingimused uue, liberalistliku paradigma juurdumiseks, mille põhiülesandeks oli luua julgeolekut koostöö ja normatiivsete põhiväärtuste kaudu. Läänemere regiooni tähtsus Euroopa julgeoleku seisukohast suurenes pärast külma sõja lõppu, kui taasavanesid võimalused piirkondlikuks koostööks Balti riikidega. Pärast külma sõja lõppu loodi arvukalt mitmesuguseid koostöömehhanisme ja -struktuure, et toetada Balti riikide demokraatlikku arengut. Üheks olulisimaks neist oli 1992. aastal loodud poliitiline foorum, Läänemeremaade Nõukogu, mille eesmärgiks oli koordineerida Põhjala ja
käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse rakendamise akt seega juriidilise fakti tähendusega. Individuaalseid juriidilisi akte tuleb
Seega Holland ütles, et kollektiivlepingud on tähtsad. Seetõttu ka mujal Euroopas hakkasid kollektiivlepingud levima. !920-1930 arendati kollektiivlepingu teooriat Saksamaal. Öeldi, et kollektiivlepingud on töösuhetes tähtsad. Kuigi kollektiivlepingute regulatsioon on olemas olnud umbes 120 aastat, siis ikkagi on kollektiivlepingute regulatsioon erinevates riikides erinev. Normatiivseteks tingimusteks ja võlaõiguslikeks vaidlusteks jaotamine on tähtis. Normatiivsete tingimuste vaidlused alluvad töövaidluskomisjonile Kollektiivlepingud ja nende sisu: 1. Normatiivsed tingimused töötingimused, mis töötajale kuuluvad kohaldamisele. See on KL-i kõige tähtsa funktsioon. Normatiivsete tingimuste olemasolu tunnistavad ka Läti, Leedu, Venemaa jne. 2. Võlaõiguslikud tingimused normid, mis reguleerivad lepingu sõlminud poolte rahalisi suhteid. a
realiseerimisel. Seega, mida suurem tulemus seda parem. Näitaja on mõjutatud ka varude erinevast arvestusmeetodist. 2. Varude käibevälde Väljendab käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Päevade arvuks aastas võetakse kas 360 või 365. Varude käibekiiruse suurenemine võib olla tingitud nõudluse suurenemisest, varude soetusraskustest, soetus hindade langusest jne. Käibekiiruse languse võivad põhjustada mittelikviidsed varud, üle normatiivsete varude soetamine, hindade tõus, müügiraskused, ettevõtte poliitika muutus jne. Rusikareegel: 1) üldjuhul ei peaks kaubavaru ületama 80% puhaskäibekapitalist 2) väikese jaeettevõtte kaubavaru ei tohiks olla suurem tema puhaskäibekapitalist 3) toidukaupluse varude normaalseks käibevälteks loetakse 12-15 päeva 3. Raha keskmine laekumisperiood (average collection periood) Näitab, kui pika maksetähtaja annab firma keskmiselt oma klientidele ja iseloomustab ka
aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida. Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või staatiline identiteedi komponent, vaid mitmesuguste sotsiaalsete toimingute tulem, mida me korduvalt teeme või toodame (West & Zimmerman, 1987; Kimmel, 2004). Seega ei ole lapsed vaid passiivsed sotsialisatsiooniprotsessi osalejad, vaid neil on oluline osa soo konstrueerimisel igapäevastes situatsioonides. Järgnevalt vaadeldaksegi sootundliku pedagoogika kujunemist ja rakendamist koolis.
9 normatiiv dokumenti, määrust või valitsuse korraldust, et reguleerida antud teemat. Tulemuseks oli see, et kiirkorras võeti 19. juunil 1992. aastal vastu Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu määrus «Arhiividokumentidele juurdepääsu ajutisest korrast ja nende kasutamisest». See dokument midagi põhimõttelist ei muutnud, küll aga kinnistati ajutise reeglistiku põhimõtted. Nimetatud normatiivsete dokumentide vastuvõtmine täitis olulise seadusandliku vaakumi ja andis arhiiviasutustele arvestatavad õigused salastatud dokumentide üleviimisel avalikku sfääri. 7. juulil 1993. aastal võeti vastu Vene Föderatsiooni arhiivinduse alusseadused «Vene Föderatsiooni arhiivifondist ja arhiividest». Tegemist oli seadusandlike aktide koguga, mis esimest korda Venemaa arhiivinduse ajaloos kehtestasid seadusandluse tasandil
haigestumine või puudega lapse sünd. Nad võivad verbaalsed, motoorsed ja sotsiaalsed võimed. esineda ka õnnelike sündmustena nagu äkiline • Jaguneb astmeteks, mida hinnatakse standarditud rikastumine, võimalus elada välismaal, eriline õnnestumine karjääri alal. Seega, need sündmused intelligentsustestidega. võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Need võivad põhjustada palju stressi normatiivsete sündmustega võrreldes, sest isikud ei ole selleks valmis ja nad võivad vajada erilist abi kohanemiseks. Vaimse arengu tasemed Kerge vaimne alaareng • Intelligentsusiga 9-12 aastat, IQ 52-67 • Intelligentsusea (psüühilise vanuse) ja intelligentsuskvoodi IQ • Võimelised enamikes eluvaldkondades iseseisvalt toime
inimesed kindlate ja muutumatute standarditega, mille järgi tuli oma elu ja tegevust korraldada. Sokratese niisugune kõlbluse-käsitus on saanud filosoofia ajaloos endale nimetuse eetiline intellektualism. Viimane kätkeb kahte peamist tähenduskomponenti: 1. Sokrates paistab olevat seisukohal, et kõlbelised otsustused on iseloomustatavad omadustega “tõene” ja “väär”, justkui oleks nende puhul tegemist mitte normatiivsete, vaid kirjeldavate väidetega. Küllap on kõik nõus sellega, et viimaste puhul saab küsida, kas kirjeldus on ka kirjeldatavaga kooskõlas, s.t. tõene. Kuid selles, kas ka kõlbelistele otsustustele – nagu näiteks “Valetamine väärib hukkamõistu” – on võimalik omistada omadust olla tõene või väär, pole sugugi kõik veendunud. Positsiooni, mille kohaselt kõlbelisi otsustusi on võimalik käsitada tõeste
Vestlus psühholoogiaekspertiisi käigus ei ole tavaliselt direktiivne (nagu ülekuulamine) ja ehitataks eüles mitteformaalselt. Vestluse käigus toimub tavaliselt ka uuritava jälgimine, mille edu sõltub erinevatest faktoritest (eksperdi kvalifikatsioon, uuritava isiksus (ekstravert-introvert)). Vestluse aegse jälgimise käigus formuleeritakse ka lähtehüpoteesid, mida hiljem eksperimentaalselt kontrollitakse. 4. Objektiivtestid, mille põhiline eripära on õigete ehk normatiivsete vastuste olemasolu. Küllalt sageli kasuatatakse psühhomeetrilisi meetodeid, mis võimaldavad mõõta intelligentsust, samuti mälu, tähelepanu, mõtlemiskiirust jne. 5. Standartiseeritud küsimustikud, mille alusel määratakse isiksuse tüüpi (MMPI, Cattelli isiksuse küsimustik, Eysencki isiksuse küsimustik jne). 6. Projektiivtestid, mille eripäraks on stimuleerimise tähenduse puudus või
Ettekirjutust sisaldavaid väiteid nimetatakse normatiivseteks väideteks. Kaasajal on valdavalt aktsepteeritud arusaam, et normid ei saa omada epistemoloogilist tõesust, kuna nad ei kirjelda mingit objekti. Üksnes kirjelduste kohta saab aga esitada epistemoloogilise tõesuse küsimust, s.t. küsimust, kas kirjeldus on kooskõlas kirjeldatavaga. Kui kirjeldavate väidete põhjendamine seisneb selles, et demonstreeritakse nende (epistemoloogilist) tõesust, siis normatiivsete väidete põhjendamine peab osutatud arusaamast lähtudes seisnema milleski muus. Eeldades, et Protagoras pidas oma teise teesiga pigem normatiivseid väiteid, on sellel teesil muidugi enam mõtet. 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Jällegi võib seda siis vaadelda üldistusena 5-nda sajandi sotsiaalsele situatsioonile, mida iseloomustas üleminek tavaõiguselt avalikult sõnastatud õigusele. Selles
Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas Efektiivsus ja õiglus Ühiskondliku programmi hindamisel tuleb sageli kaaluda selle tagajärgi majanduslikule efektiivsusele ja tulude jaotumisele Heaoluökonoomika keskseks eesmärgiks on pakkuda välja raamistik, milles saab teostada niisuguseid süstemaatilisi hinnanguid Heaoluökonoomika on majandusharu, mis tegeleb normatiivsete probleemidega Mõned väidavad, et ebavõrdsus on ühiskonnale keskseks probleemiks ning et ühiskond peaks ebavõrdsuse määra minimeerima, hoolimata selle tagajärgedest efektiivsusele. Teised väidavad, et keskseks küsimuseks on efektiivsus. Kolmandad väidavad, et pikas perspektiivis on vaeseid kõige parem abistada mitte muretsedes selle üle, kuidas pirukat jaotada, vaid piruka suurendamise teel, et see
(pealkiri), väljaandmise aeg, väljaandmise koht, avaldamise koht ning jõustumise aeg. Juba ,,Eesti Vabariigi põhiseaduse" (PS) § 3 lg 2 sätestab, et seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. See omakorda kinnitab, et eelmainitud kriteeriumite olemasolul saame kindel olla, et õigustloov akt kuulub objektiivsesse õigusesse. ,,Sõjahaudade kaitse seadus", omades talle ainuomast pealkirja Eesti normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega ,,Vabariigi Valitsuse seaduse" § 107 3 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39.
Optimeeriv lähenemisviis Optimeerides juhtimistegevust, asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperdihinnanguid jne. Ülesandeks on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste, tehniliste ja majanduslike seoste vahel. Administratiivne lähenemisviis Reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitumuslik lähenemisviis 3 Juhtimisviisi eesmärgiks on aidata töötajatel arendada oma loomingulisi võimeid. Seda võimaldab käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine. Käitumisteaduse õige kasutamine võimaldab tõsta firma ja üksiktöötaja töö efektiivsust. Situatsiooniline lähenemisviis Objekti juhtimisviise ei saa ette määrata
Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel. Vabariigi Valituse õigusaktid on allutatud seadustele. Valitsuse määrus on normatiivakt, korraldused on üksikaktid. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja seadluste järel kõige tähsamad õigusaktid. 9.Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi. Nad annavad normatiivsete aktidena määrusi ja mittenormatiivsetena volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Juriidiliselt jõult on nad madalamad seadustest, seadlustest ja Valitsuse määrustest. KOV'i määrused ja ostused peavad vastama kõrgemate seadustega. 10.Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse lõppemise kord? Õigusaktide jõustumise kord on kehtestatud õigusaktidega ja erineb sõltuvalt õiguasakti liigist ja tema kohast õiguasaktide süsteemis
Antud juhul tuleks arvestada 1) väliste sanktsioonidega ( teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine jne) 2) sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistuse piinad) oleneb muidugi kui amoraalne ta tegu on, mõnikord lisanduvad veel sanktsioonid mis on õigusaktidega paika pandud ( vanglakaristus jne) NB! Kui oled uskilik võiksid ka arvestada, et on oht põrgusse sattuda, ning erinevad Jumala poolsed karistused. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Sellepoolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraalset käitumist mingi kindla religiooni järgi peetakse harilikult selle religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid moraali praktikiad ja reegleid ei tuleks samastada usuga. Religiooninormide täitmist tagatakse peamiselt
reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja erinevaid mudeleid. Liigitus: Prognoosid sisu järgi:*otsinguline, *normatiivne(mida tuleb inimsuhteid tootmises ja teenindamisel, * tõsta administratsiooni töö effektiifsust, tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. teha, et saavutada eesmärki), *segatud; Täpsuse järgi:*intervall prognoos, *punkt *vähendada tootmiskulusid, *vähendada hankekulusid. Laonduses esineb kolme liiki Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitimuslik lähenemisviis juhtimisviisi prognoos; Aja järgi:*operatiivne(1 kuu-1 aasta), *keskmine(1-5aastat), *pikaajaline(üle 5 kulusid: tellimiskulud, hoidmiskulud ja ebapiisavast laovaru suurusest põhjustatud
ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam konfliktid? Suurusjärgu efekt see põhineb nähtusel, et levinud mandriEuroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? kiiruse kasvuga suurusjärguvõrra (so 10x kasvuga) muutub Miks?Väärtustel põhinev eetikakoodeks on tavaliselt lühem ja meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame üldsõnalisem. Võrreldes normatiivsete koodeksitega on nad seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis pikaajalised. Üldsõnalist deklaratsiooni ei ole vaja muuta nii meie teadvusele näib põhiprobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt tihti kui täpseid ettekirjutusi, sest viimaste puhul tuleb ju jälgida heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei suudeta sedagi, et nad riigi dünaamilise seadusandlusega vastuollu ei tajuda meie meelte puudulikkuse tõttu
normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest. Euroopas reguleerib seadus ettevõtja suhteid töötajatega, tarbijatega, keskkonnaga täpsemalt, rangemalt, mistõttu eetikakoodeks võib olla üldsõnalisem. 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite osa peamised teemad?
volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: • Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused • Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus • Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid-kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla-ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetenea volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. 10. Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita! Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on õiguses lausevorm – õiguslause, mis on pidamislause Need ei ole õiged või väärad, need
normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest. Euroopas reguleerib seadus ettevõtja suhteid töötajatega, tarbijatega, keskkonnaga täpsemalt, rangemalt, mistõttu eetikakoodeks võib olla üldsõnalisem. 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite osa peamised teemad?
normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest. Euroopas reguleerib seadus ettevõtja suhteid töötajatega, tarbijatega, keskkonnaga täpsemalt, rangemalt, mistõttu eetikakoodeks võib olla üldsõnalisem. 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite osa peamised teemad?
Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik
Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik
Väärtus: kui Sandja on jätnud mõne Õliku mõiste ebamääraseks v ebatäpseks. Üle saab analoogia (Se ja õ analoogia) abil. Se anal- otsuse tegemisel võet aluseks sarnane õ-norm. Jurisprudents on see õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb seepärast normi „mõttega“. Tabavalt väidab K. Larenz, et jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete (õigusnormide) keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest, kuid mitte norme andev teadus. Ta on arusaamade süsteem kehtivast õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta [2, lk. 83]. On selge, et küsimusele õigusnormi mõtte kohta ei saa vastata loendamist või eksperimenti kasutades. Jurisprudents ei saa seda teha kvantitatiivselt. Jurisprudents saab seda teha tõlgendamise ehk interpreteerimise teel. Juriidiline interpretatsioon on välja arenenud
(3) Materjali tugevusel võib olla kaks normisuurust - ülemine ja alumine, mida kasutatakse sõltuvalt uuritava probleemi tüübist. (4) Kui materjali omaduse statistilise jaotuse kohta andmed puuduvad, võib normisuuruse asemel kasutada nimisuurust või keskväärtust. (5) Materjalide omaduste väärtused on toodud vastavate konstruktsioonide projekteerimisnormides (EPN 2...7). 6. MÕÕTMED (1) Kõik mõõtmed antakse tavaliselt normatiivsete suurustena, mis reeglina vastavad projekteerija poolt määratud mõõtmetele. (2) Konstruktsioonielementide dimensioneerimisel arvesse võetavad mõõtmete ebatäpsused ja tolerantsid on toodud vastavate konstruktsioonide projekteerimisnormides (EPN 2...7). 7. ARVUTUSMUDELID JA -SKEEMID (1) Arvutuste tegemisel tuleb kasutada kohaseid arvutusmudeleid. Mudelid peavad olema piisavalt korrektsed konstruktsiooni käitumise ja uuritava piirseisundi prognoosimiseks.
..” “on see ikka tõene, et...” “kui see on tõsi no siis ma küll ei tea” Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused). Normatiivse eetika küsimusi: Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi: 1) konsekventsialism ehk tagajärje-eetika Utilitarism – konsekventsialistlik teooria: õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. Kasulikkuse printsiip:
kes on naisliikumise avangardis. Mõned emad võivad isegi tõugata oma tütreid saavutama seda, et mis nende endi jaoks oli võimatu. Asjaolu, et emad ja tütred kogevad ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke muutusi erinevatelt vaatekohtadelt, tähendab, et need puudutavad nende elusid erinevalt ja et nende perspektiivid võivad üksteisest kaugeneda (lk 180) Keskkonnamuutused ajaloolise aja jooksul võivad põhjustada olulisi arengumuutusi igas suunas. Ühelt poolt võivad nad lõhestada normatiivsete muutuste ajastuse ja kestvuse elutee jooksul, seega katkestades õppimiskogemuste järgnevuse, mis on oluline vanema ea väljavaadete seisukohalt. Teiselt poolt võivad nad pakkuda isikule uusi, samaaegselt stabiilsemaid ja rohkem pingutavamaid võimalusi, mis ergutavad psühholoogilist kasvu või isegi muudavad vastupidiseks varem allamäge läinud tee (näit. Elder, 1974, uurimused sõjaväkke kutsumise mõjust vaese päritoluga noortele meestele).
ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega. 2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestamisega. Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine, andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks, on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega. 3) Kuluarvestus on osa juhtimisarvestusest, mis tegeleb ettevõtte ning selle struktuuriüksuste tootmise ja tegevuskulude töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Samuti tootekulude kalkuleerimisega. Kuluarvestus on juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, varustades mõlemat kuluinfoga. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustiste suurenemine.
elu aluseid. Kõik filosoofilised probleemid on tegelt keeleprobleemid Peirce võtab aluseks reaalteadused, sp ongi tõsisem vend, sp ongi nii põhjalik Semiootikat võib nii humanitaar- kui reaalainete ühenduslülina. On nii teadus teaduste seas kui omaette instrument. Peirce teaduste klassifikatsioonid on semiootika loogikaga võrdväärne. Normatiivne teadus – nagu loogika. Kuulub semiootika koos loogikaga normatiivsete teaduste klassi (normatiivne – aitab teisi selgitada?) Semiootika on kui vihmavarjuteadus! Formaalne semiootika on Peirce’i arust loogika. Peirce: et saaks märkide põhjal teha loogilisi järeldusi, on eelduseks, et sa saaks märkidest aru. 1.Matemaatilised ja füüsikalised teadused, kelle jaoks kord on alati silmnähtavate või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid
saavutamise üle? 3. Aruandluse kehtestamine ja tagamine. Siseaudiitorite ülesanne on üle vaadata põhitegevusega seotud programmid ning tegevused, et tagada org-iliste väärtuste järjepidevus ehk niiöelda tegevuste voolavus ehk ettevõtte poolt püstitatud plaanide täitmine. Org-is võib kasutada erinevaid struktuure, strateegiaid, protseduure, et tagada org-i tegevuse kooskõla: 1. ühiskonna õiguslike ja normatiivsete reeglitega. 2. ühiskonnas kehtivate üldiste põhitegevuse normidega, eetiliste ettekirjutustega ning ühiskonna sotsiaalsete ootustega. 3. selles, et andakse üldist kasu ühiskonnale ning paraneb konkreetsete huvigruppide huvide kaitse nii lühi- kui pikas perspektiivis. 4. raporteeritakse täies ulatuses ja tõeselt omanikele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja üldislet avalikkusele, et tagada aruandmine oma otsuste, tegevuse ning tööalase käitumisekohta.
iseloomustavat testi sisult ja ülesehituselt kopeeriva kontrollivahendiga saadud tulemused. Suurte lahkuminekute puhul ei saa pidada kasutatavat kontrollivahendit reliaabliks ning õpetajal tuleb välja selgtada, milles on põhjused. Kui õpetaja vastavaid samme ei astu, hakkavad õpilased peagi kahtlema tema kontrollvahendite ja meetodite objektiivsuses. Põhimeetodid õpitulemuste hindamiseks: Õpilasi saab põhimõtteliselt hinnata kas individuaalsete, fikseeritud või normatiivsete standardite alusel. Hindamisel individuaalsete standardite järgi on hinde üle otsustamisel määravaks õpilase individuaalsed edusammud, fikseeritud standardite puhul suhe ideaalsesse vastusesse ja normatiivsete kriteeriumide puhul kontrollitulemusen asend representatiivse valimi tulemuste jaotuses. normatiivne ehk võrdlev hindamisel sõltuvad õpilaste hinded nende õpitulemuste asendist normgrupis. Loomulikult ei hinnata õpilasi klassis üldjuhul normaaljaoutuse kõvera alusel
gutest tulenev risk. Suhtarvud I. Kapitali adekvaatsus 2)finants- e. kapitaliliising- vara renditakse täieliku (1+i/n)t*n]:i/n ;2)Kui rakendatakse ettemakset, siis a=[1- näitab panga normatiivsete omavah. Piisavust krediidi- väljamaksmisega liisimisperioodi jookul. Tähtaja lõpuks 1/(1+i/n)t*n-1]:(i/n)+1; 3)kui on tegemist kasutus-rendiga ja valuutariskide katmiseks. Kap.adek= norm. omavah./ liisimisfirmale kõik kulud tasutud
peaks, siis tekib pingeseisund. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. Õiguse realiseerimisest on huvitatud ühiskond tervikuna, sest omavoli tekitaks kaose. Realiseerimisele saab kaasa aidata ka jurisprudents. Realiseerimise ja jurisprudentsi vahel on tihe seos: jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb normi ,,mõttega". Jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest. Normatiivse kehtivuse all mõeldakse seal seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus, kohustuslikkus, millega saab inimkäitumist mõõta. See erineb normi faktilisest kehtimisest, mille all mõeldakse tema läbilöömisvõimet. Seda on raske mõõta, sest käitumismotiivid on erinevad. Jurisprudentsis on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses.
arengutasemele. Resotsialiseerimine isiku tagasitoomine ühiskonda, kui ta mingitel põhjustel on pidanud olema ühiskonnast eemal (vanglast vabanenud isikud). Desotsialiseerimine isiku väljarebimine sotsiaalsest kontekstist, tema isoleerimine ühiskonnast (isik, kes on vanglas, psühhiaatriahaiglas). Vajavad hiljem resotsialiseerimist. Sotsialiseerumise üheks liigiks on õiguslik sotsialiseerumine ettekujutuste tekkimine oma sotsiaalsest rollist ja kohast ühiskonnas. Isiku poolt normatiivsete standardite, õiguspärase käitumise omandamise protsess. Eristatakse 3 liiki õiguslikku sotsialiseerumist: · Õppimise teel elementaarsete õigusalaste teadmiste omandamise teel. · Kogemuse kaudu arvesse tulevad isiklikud ja teiste kogemused. Õpitakse enda ja teiste vigadest eesmärgiga edaspidi käituda normipäraselt. · Nn sümboolne sotsialiseerumine põhineb isiku isiklikul ettekujutusel õigusest, riigist, maast ja rahvast.
käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse rakendamise akt seega juriidilise fakti tähendusega. Individuaalseid juriidilisi akte tuleb
kasuks, sest kui peaaegu kõik meist alluvad neile reeglitele peaaegu kogu aeg, on peaaegu kõigil meist parem peaaegu kogu aeg. Üldiselt ja pikas perspektiivis on inimese huvides olla moraalne, sest moraal on just selline reeglite kogum ,mis kõige tõenäolisemalt aitab kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reelgeid 7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal
m i k s ta kirjutas. Seetõttu on kontekstuaalse meetodi puhul olulised punktid: · Ajalooline kontekst · Ajastul kehtivad keelelised konventsioonid (tuleb arvestada keelelisi vahendeid ja piiranguid) Ka vaikimine võib olla kõnekas. · Vajadus uurida ka nn 'väiksemaid' tekste ning kirjutamise raamistikku Teooria seos praktikaga väljendub poliitilise teooria võrdsustamises praktikaga (seega innovatiivne ideoloog = poliitiline tegutseja), normatiivsete mõistete kasutuselolekus (ideoloogid täidavad need lihtsalt uue sisuga), ideoloogide legitimeerivas tegevuses. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Keskne mõiste eudaimonia. Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa : mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa
El.paigaldist tuleb hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Hooldustöid võivad teha kas käidukorraldaja või temaga kooskõlastatult hooldustöödele vastava ettevalmistusega isikud. Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit. 72. Hooldusraamat ja selle vajadus kinnisvara omanikule. Hooldusraamat: · juhend ehitise ja selle tehnosüsteemide tehnilise kvaliteedi pikaajaliseks säilitamiseks. · aluseks (plaaniliste, normatiivsete) hooldus- ja remonditööde korraldamisel. · võimaldab prognoosida (ettenägematuid) avariisid kuid ei suuda neid vältida. · aluseks, et kavandada ehitise valitsemist korraldavate struktuuride tegevust (valitsemise juhtimisstruktuur, teenustööde tagamiseks sõlmitavad lepingud). · aluseks tulevastele investeeringutele nii ehitise konstruktsioonidesse kui selle tehnosüsteemidesse tulenevalt eelmiste vananemisest. · abivahendiks, et kavandada kulutusi
· 4. "Kaasvastutuse printsiip" (corresponsive principle). Elusündmused (v kogemused) süvendavad (sageli) isikuseomadusi, mis muudavad nede sündmuste läbielamise tõenäolisemaks. · 5. Identiteedi areng. Vanuse kasvades viib identiteedi areng (+selle alalhoidmine jm) suuremale isiksuse järjepidevusele. · 6. Rollide jätkuvus. Isiksuse jätkuvusele aitab kaasa rollide stabiilsus, mitte niivõrd keskkonna stabiilsus. · 7. Sotsiaalsed "investeeringud". Normatiivsete sotsiaalsete rollide täitmine on olulisemaid isiksuse arengu tegureid. Muutuste põhjused (Roberts & Caspi 2003) · Käitumise sarrustamine · Enesejälgimine · Vaatlusõppimine · Verbaalne kommunikatsioon 11: INTELLIGENTSUS, BIOLOOGIA JA KOGNITIIVSED PROTSESSID Kenn Konstabel Sisukord · Seletada või kirjeldada? · Intelligentsus, geenid ja keskkond · Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid · Intelligentsuse neuroteadus
sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse (nt trahvimäärus). Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes seda kehtestavad: 1. Riigivõimu organite aktid (kõrgemate ja kohalike) 2. Riigi valitsemisorganite aktid (nt valitsuse korraldus, ministri käskkiri) 3. Kohtuorganite aktid (nt kohtuotsus) 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid (nt riigikontrolli aruanne) Õigusnormide rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, st aktidega, mis sisaldavad õigusnorme ehk üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud reeglina kindlaks määramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks, õigusnormi rakendamise akt aga sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse toimega, st määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse rakendamise akt juriidilise fakti tähendusega.
Metaeetika Uurib moraalikeelt, moraalimõisteid, seda kas leidub moraaliomadusi. Kas nt väide „tapmine on halb (väär)“ on tõene või väär? kas see väljendab vaid emotsiooni või ütleb midagi faktilist ka tegevuse kohta? Normatiivne eetika teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Vastab küsimusele, milline käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Surmanuhtlus on halb, sest.... (erinevate normatiivsete teooriate vastused) *Normatiivse eetika keskne küsimus: Mis on käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam, teo enese väärtus või tagajärg? 3 liiki normatiivseid moraaliteooriaid: Teleoloogilised – telos – siht, eesmärk. Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus
paigaldist tuleb hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ei ohustaks inimest, vara ega keskkonda. Hooldustöid võivad teha kas käidukorraldaja või temaga kooskõlastatult hooldustöödele vastava ettevalmistusega isikud. Hooldustööde läbiviimisel tuleb järgida käidustandardit. 72. Hooldusraamat ja selle vajadus kinnisvara omanikule. Hooldusraamat: • juhend ehitise ja selle tehnosüsteemide tehnilise kvaliteedi pikaajaliseks säilitamiseks. • aluseks (plaaniliste, normatiivsete) hooldus- ja remonditööde korraldamisel. • võimaldab prognoosida (ettenägematuid) avariisid kuid ei suuda neid vältida. • aluseks, et kavandada ehitise valitsemist korraldavate struktuuride tegevust (valitsemise juhtimisstruktuur, teenustööde tagamiseks sõlmitavad lepingud). • aluseks tulevastele investeeringutele nii ehitise konstruktsioonidesse kui selle tehnosüsteemidesse tulenevalt eelmiste vananemisest. •
Kõigepealt hinnatakse alternatiivide tulemuslikkust (kasulikkust) kõige tähtsama eesmärgi komponendi saavutamise astme alusel. Kui tähtsaima komponendi alusel ei selgu üheselt parim tegevusvariant, siis võrreldakse esimese komponendi alusel võrdseks tunnistatud alternatiivide kasulikkust tähtsuselt teise komponendi alusel jne. Näide. Sotsiaalsed ja ökoloogilised nõudmised ühiskonna arengus on eesmärgisüsteemis määratletud normatiivsete komponentidena. Esimese sammuna leitakse neid norme rahuldavad arengualternatiivid. Seejärel võrreldakse sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastuvõetavaid tegevusvariante majandusliku kasvu kiiruse alusel. · Eesmärgisüsteemi komponentide võrreldavat tähtsust väljendavate koefitsientide (kaalude) väljatöötamine. Nende kaalude abil sünteesitakse eesmärgisüsteemi komponentidest üks kompleksne eesmärknäitaja. Ühekomponendilise eesmärgisüsteemi alusel saadud
1. Plastilisus- keskk mõj olenemata vanusest 2. Kumulatiivne järjepidevus- isiksuseom interindividuaalne stab kasvab koos vanusega 3. Küpsus- vanuse kasvades muutuvad inimesed kehtestavamaks, sots, meelekind 4. Kaasvastutuse printsiip- elusün süvendavad isiksuseom 5. Identiteedi areng- vanuse kasvades 6. Rollide jätkuvus- aitab kaasa rollide stabiilsus 7. Sots investeeringud- normatiivsete sots rollide täitmine oluline isiksuse arengu tegur Stabiilsus- keskkond (järjepid), geenid, inimene+keskk (reaktiivne, evokatiivne) Muutus- käitumise sarrustumine, enesejälgimine, vaatlusõp, verb kom, sots normid neurootilisus- pos sünd väike mõju, neg sünd suurenda mõju bioloogilise küpsuse mudel- isikuse areng sõltub vanemaks saamisest ja kaasnevatest biol muutustest, sots keskk pole rolli
annaabi.ee 
