Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnasotsioloogia kodulugemine (0)

1 Hindamata
Punktid
An Integrated Framework for Encouraging Pro-environmental Behaviour: The role of values, situational factors and goals
Linda Steg *, Jan Willem Bolderdijk, Kees Keizer, Goda Perlaviciute
Selles artikklis räägitakse, millises ulatuses ja mille kaudu võivad erinevad strateegiad põhjustada püsiva ja tugeva keskkonnasõbraliku tegevuse. Arutatakse ka, miks mõni strateegia võib julgustada inimesi olema keskkonnasõbralikum oma tegevustes isegi siis, kui need tegevused on seotud isikliku kuluga , kuid mis aga tagavad ja julgustavad üldiselt keskkonnasõbraliku tegevust.
Meie planeeti ähvardavad mitmed keskkonnaprobleemid, mis on kõik vähemal või suuremal määral seotud inimtegevusega, eelkõige meie väärtuste ja soovidega. Inimesi viivad edasi põhiliselt kolm väärtuste gruppi: hedonistlikud väärtused, kus soovitakse naudingut saada koheselt; kasu väärtused, mis muudavad inimesed tundlikuks oma personaalse elu muutuste suhtes ja normatiivsed väärtused, mis mõjutavad inimest käituma teatud reeglite või levinud kommete kohaselt. Need kolm tegurit mõjutavad, kuidas inimesed asju tähelepanevad ja omandavad ning kuidas inimesed spetsiifilistes olukordades käituvad.
Kõigepealt arutatakse lühidalt strateegiate üle, mis on peamiselt suunatud hedonistliku ja kasu kaalutlusliku käitumisele, vähendades kulusid keskkonnasõbralikuks käitumiseks. Teiseks täpsustatakse, kuidas tugevdada normatiivseid eesmärke. Täpsemalt, mil määral on normatiivsed kaalutlused olulised ennustajad keskkonnasõbralikus käitumises, kuidas need mõjutavad sellist käitumist ja kas keskkonnasõbralike tegevusi saab edendada suunatud normatiivsete kaalutlustega. Näidatakse, et normatiivsete eesmärkide tugevus sõltub individuaalsetest teguritest, samuti olukorrast, mis on üldiselt tähelepanuta kui viiakse läbi keskkonnakäitumise uuringuid. Näiteks võib inimene langetada keskkonnasõbralikke otsuseid, kuna ta saab sellest rahuldust või säästab niimoodi raha. Samuti mängib rolli ühiskondlik surve, mis sunnib sotsiaalse kuuluvuse saavutamiseks tegema ettenähtud otsuseid.
Kolmandaks selgitatakse, et mõnes olukorras võib hedooniline või kasu eesmärkidel käitumine olla kooskõlas, mitte vastuolus normatiivsete eesmärkidega. Selline võimalus aga eeldab, et keskkonnasõbralike tegevusi saab ühendada hedoonilises ja kasu eesmärgilises käitumises normatiivsete eesmärkidega, peamine, et tehakse õiget asja, millega inimesed tunnevad heaolu suurenemist . Lisaks tutvustab artikel järeldusi, arutades teoreetilisi ja praktilisi tagajärgesid ning tutvustavad olulisi teemasid edasisteks uuringuteks.
Esimene võimalus, kuidas julgustada keskkonnasõbraliku käitumist on vähendada või isegi kõrvaldada vastuolulised normatiivsed eesmärgid. Niiviisi inimesed käituvad keskkonnasõbralikult isegi siis kui hedoonilised või kasu eesmärgid jäävad tahaplaanile.
Ainuüksi vähendades kulusid, mis tagavad keskkonnasõbraliku käitumise on tõenäoline, et see on alus edendamaks keskkonnasõbraliku käitumist, sest need võivad mõjutada otsuste tegemisel. Inimesed, kes on hedoonilised ja töötavad kasu eesmärgil võivad tegutseda ka keskkonnasõbralikumalt, kui see tundub nende jaoks hea või kui seda on kasulik teha.
Teine üldine strateegia, et soodustada keskkonnasõbralikust on suunatud tugevdamaks normatiivseid eesmärke. Kui normatiivsed eesmärgid on tugevad ja fookuses võib inimene keskenduda oma tegevuses sellele, et teised inimesed saavad ka kasu, olles eeskujuks tulevaste põlvede, mis võib soodustada keskkonnasõbralike tegusi, isegi siis kui see võib hõlmata kulutusi või pingutusi . Paljud inimesed siiski tegutsevad keskkonnasõbralikult, kuigi see võib olla kulukam.
Kokkuvõttes väärtuste tugevus mõjutab eesmärke ühes konkreetses olukorras, mõjutades sellega erinevaid käitumuse tagajärgi ning nende tõenäosust. Need tulemused aga omakorda mõjutavad seda, millist valikut inimesed eelistavad ja mida nad teevad. Artiklist selgub , et oodatust rohkem mõjutavad keskkonnaalast käitumist normatiivsed ja moraalsed väärtused.
Keskkonnasotsioloogia kodulugemine #1 Keskkonnasotsioloogia kodulugemine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor viite Õppematerjali autor
An Integrated Framework for Encouraging Pro-environmental Behaviour: The role of values, situational factors and goals

Sarnased õppematerjalid

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA
28
pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia­>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus

Isiksusepsühholoogia
Äriplaani koostamise juhend
31
docx

Äriplaani koostamise juhend

Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pö

Majandus
Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine
58
doc

Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine

SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................

Majandus
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
Oranisatsioonijuhtimine - eksam
25
docx

Oranisatsioonijuhtimine - eksam

1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missioon, mis paigutaks

Organisatsiooni juhtimine
Organisatsioon ja juhtimine
108
doc

Organisatsioon ja juhtimine

1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu

Majandus
Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse
73
docx

Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse

SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................

Juhtimine
Tervis ja heaolu
54
docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun