Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED
Väsimuse olemus
Konstruktsioonielementide väsimusega tuleb arvestada dünaamiliste süstemaatiliste
koormuste mõjumisel. Need on perioodilised ja mitteperioodilised koormused või
paljukordsed impulsid ja löögid masinate ja seadmete töötamisel, inimeste tegevusest
või keskkonna mõjudest põhjustatud koormustel.
Konstantse amplituudiga perioodiliselt muutuv pinge Muutuva amplituudiga mitteperioodiline pinge
Materjali väsimus - nähtus, kui suure arvu korduvate koormamiste juures materjal
puruneb pingel, mis on tunduvalt väiksem tõmbetugevusest või isegi voolavuspiirist.
Väsimuspiir - miinimumväärtus, milleni purustav pinge väheneb koormustsüklite
arvu suurenemisel
Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused,
omapinged ja madalad temperatuurid.
Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus).
Keevisega detailid eriti ohtlikud - materjali struktuur rikutud, palju võimalikke
mikroprgusid, pingekontsentratsioon. Täielikult läbi keevitatud põkkõmblus ja nurkõmblus
Väsimuspurunemine toimub tavaliselt ilma nähtavate deformatsioonideta. Pikaajalise
protsessi käik on jälgitav ainult selle lõppfaasis.
Purunemispind on enamast jaotatud kahte ossa , kuna väsimuspurunemine on seotud
prao tekkimise ja levimisega. Prao korduval avanemisel ja sulgumisel tekib lihvitud pind. Ülejäänud murdepinna osa on jämeda struktuuriga, mis tekib hapral
purunemisel.
Väsimusarvutus
Konstruktsiooni väsimusarvutuse eesmärgiks on tagada vastuvõetava tõenäosusega, et
konstruktsiooni kogu projekteeritud kasutusea kestel tema väsimuspurunemine ja
väsimusest põhjustatud vigastused oleksid välditud.
Selleks piiratakse pingeamplituudi või projekteeritakse detail vastavalt sobivale
väsimusklassile.
Kõigis vahelduvatele koormustele töötavates konstruktsioonides peavad pinged jääma
elastsuspiiridesse.
- normaalpingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y ja - nihkepingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y / 3 0.5.
Hoonete konstruktsioonide puhul enamasti vajadus väsimusarvutusteks puudub, välja
arvatud järgmistel juhtudel:
- tõsteseadmeid ja muid liikuvaid koormusi kandvad varraselemendid; - tuule mõjul võnkuvad konstruktsioonid ; - inimeste tunglemise või rütmilise liikumise mõjul võnkuvad konstruktsioonid.
Ekvivalentne konstantse amplituudiga väsimuskoormus - tegelikule (muutuva
amplituudiga) koormusele vastav konstantse amplituudiga koormus, mille kogu mõju
väsimuse seisukohalt on samasugune , kui tegelikul koormusel .
Pingeamplituud - pingetsükli kahe äärmise pingeväärtuse algebraline vahe
Ekvivalentne konstantne pingeamplituud E - tegelikule pingete vaheldumisele

Vasakule Paremale
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #1 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #2 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #3 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #4 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #5 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #6 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #7 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #8 TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor badanto Õppematerjali autor
TERASKONSTRUKTSIOONIDE VÄSIMUSARVUTUSE ALUSED

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus

Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
thumbnail
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine

Teraskonstruktsioonid
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun