IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
TRO-1
Katrin Pääsuke

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI

NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS

Iseseisev töö
Juhendaja : Diana Ingerainen
Tallinn 2016

SISUKORD

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA ÜLESANDEID JA KOHUSTUSI 1
NING SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS 1
SISEJUHATUS 3
1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID 4
1.2. Missioon 4
1.3. Põhiväärtused 4
1.4. Tunnuslause 4
5
2. JUHTIMINE 5
3. HAIGLA ÜLESANDED JA KOHUSTUSED 6
3.1. Haigla ülesanded 6
3.2. Haigla kohustused 6
4. SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISEJUHATUS

Iseseisvatöö töö autor valis oma iseseisva töö teemaks Ida-Tallinna Keskhaigla ülesandeid ja kohustusi ning sotsiaalnõustamine haiglas. Kuna ise töötab Ida-Tallinna Keskhaiglas Töötervishoiukeskuses 8 aastat.
Ida-Tallinna Keskhaigla põhiväärtused on, et patsiendi vajadused on alati esikohal. Ausus, empaatia ja koostöö tagavad turvatunde, mida inimesed ja ühiskond haiglalt ootavad . Ka on soov, et haigla töötajad oleksid uhked oma haigla üle.

1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID

1.1. Visioon
Tahame olla tipptasemel tervishoiuteenuseid pakkuv Tallinna Haigla, mis on esimene valik patsiendile, koostööpartnerile ja töötajale.

1.2. Missioon

Oleme inimesekeskne uuendusmeelne haigla, kes pakub parimat ravi igale patsiendile ja mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist. Meie tegevus aitab kaasa sotsiaalse kindlustunde suurendamisele ühiskonnas. Meie missiooni toetavad töötajate professionaalsus , kaasaegne tõenduspõhine tervishoiuteenus, pikaajalised traditsioonid ja koostöövõrgustik ning avatus ja julgus algata muutusi.

1.3. Põhiväärtused

Meie haiglale on patsiendi vajadused alati esikohal. Ausus, empaatia ja koostöö tagavad turvatunde, mida inimesed ja ühiskond haiglalt ootavad. Soovime, et meie töötajad oleksid uhked oma haigla üle.

1.4. Tunnuslause

Inimlikult inimesega.

2. JUHTIMINE

Haigla koosseisu kuulub 7 kliinikut – diagnostikakliinik , kirurgiakliinik, hooldusravikliinik, naistekliinik, silmakliinik ja taastusravikliinik. Igal kliinikul on juhataja ja õendus-/ämmaemandusjuht. Kliinikute allstruktuurid paiknevad mitmes haigla üksuses ning sealset tööd koordineerivad juhatajad.
Kliinikuid iseloomustab vertikaalne juhtimismudel. Viimastel aastatel on lisandunud erialakeskused, moodustades osakondade kõrvale uue juhtimistasandi. Üha rohkem võib haigla tegevuses täheldada interdistsiplinaarsust, juurde on tekkinud kliinilised kompetentsikeskused, mis ühendavad kitsamate valdkondade tipposkusi ühiseks ravimeeskonnaks (nt rinnatervise kabinet, endokriinkirurgia, onkokonsiilium jt).
Haigla administratiiv- ja tugistruktuurid võib tinglikult jaotada kaheks: kliinilised ning mittekliinilised. Tugistruktuuride poolt juhtivad protsessid läbivad haiglas ühtsetel põhimõtetel kõiki struktuurüksusi. Ravikvaliteedi arendamiseks ja ohutukeskkonna tagamiseks on mitmeid haiglaüleseid alalisi komisjone või komiteesid, kuhu kuuluvad erinevate struktuurüksuste esindajad, näiteks ravikvaliteedikomisjon, ravimikomitee, infektsioonikontrollivõrgustik, kiirguskomisjon jt.
Haigla töökorraldus pannakse paika läbi juhatuse otsuste, mille vastuvõtmisele eelneb struktuuriüksuste poolne otsuste ettevalmistus ja kooskõlastus. Enamus tegevusvaldkondadest on juhitud normatiivsete aktidega (põhimäärused, korrad ).
Koostatud on kava, mis näeb ette haigla põhi- ja tugiüksuste struktuuri ajakohastamise, selgepiiriliste vastutusvaldkondade ja otsustustasandite määratlemise ning protsessi- ja tulemusjuhtimise rakendamise (sh tulemuslikkuse mõõtmise).

3. HAIGLA ÜLESANDED JA KOHUSTUSED

3.1. Haigla ülesanded

• Tagada oma struktuurüksuste baasil efektiivne, ambulatoorne ja statsionaarne töö haiguste ennetamise, avastamise, ravimise ja taastusravi eesmärgil.
  
• Olla konsultatiivseks raviasutuseks haigla kõrgema etapi erialade osas.
  
• Osaleda täienduskoolituse ja õppepraktika baasina Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning tervishoiu kõrgkoolide õppetöös lepingulisel alusel.
  

3.2. Haigla kohustused

• Säilitama tema halduses oleva vara senise meditsiinilis-majandusliku otstarbe .
  
• Tagama tema halduses oleva vara jooksva korrashoidu ning teatama oma kõrgemalseisvale organile vajalikest töödest, mis kulutuste poolest ületavad tavalise jooksva korrashoiu.
  
• Tagama personali erialase välja- ja täiendõppe ning diagnostiliste, ravi- ravivõimaluste arengu.
  

• 
  

4. SOTSIAALNÕUSTAMINE HAIGLAS

Kui haiglas viibival patsiendil ilmneb sotsiaalseid probleeme, on tal võimalik pöörduda sotsiaaltöötaja poole. Sotsiaalnõustamine tähendab seda, et sotsiaaltöötaja annab patsiendile või tema lähedastele teavet nende sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest. Sotsiaaltöötaja ülesanne on analüüsida patsiendi sotsiaalmajanduslikku olukorda ning võimaluste piirides abistada teda probleemide lahendamisel, et tagada edaspidist toimetulekut.
Haigla sotsiaaltöötaja tegeleb mitme valdkonnaga:

• krooniliste haigustega inimeste hoolekanne ,
  
• eakate hoolekanne,
  
• puuetega inimeste hoolekanne,
  
• laste ja imikute hoolekanne,
  
• kodutute ja/või töötute hoolekanne.
  

Sotsiaaltöötaja

jagab infot:

• sotsiaalhoolekannet puudutavate seaduste kohta,
  
• riiklike ja kohaliku omavalitsuse makstavate toetuste ja nende taotlemise korra kohta,
  
• sotsiaalteenuste kohta,
  
• riiklike pensionide kohta,
  
• hooldusteenuste (koduõenduse, koduteenuse) kohta.
  

nõustab:

• haiguse või puudega seotud raskuste ja probleemide korral (aktiiv- ja hooldusravi vältel ning raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil),
  
• majandusliku toimetulematuse korral,
  
• eluaseme puudumise ja/või töötuse korral,
  
• valikuvõimaluste osas haiglast väljakirjutamisel,
  
• patsiendi toimetulekuvõime tõstmise asjus.
  

abistab:

• patsiendi kojumineku organiseerimisel (auto tellimisel),
  
• vajaliku dokumentatsiooni täitmisel:
  

• isikut tõendava dokumendi taotlemisel,
  
• töövõimetuspensioni määramisel AEK lehe täitmisel ja edastamisel,
  
• abivahenditeenuse taotlemisel,
  
• koduteenuse taotlemisel,
  
• hooldekodu koha taotlemisel,
  
• erinevate sotsiaaltoetuste (sh peretoetuste ja vanemahüvitise) taotlemisel.
  

Soodustingimustel abivahendite ostmiseks või laenutamiseks tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda isikliku abivahendi kaart (IAK). Kaart väljastatakse arstitõendi alusel järgmistele isikutele:
- tööealistele isikutele, kellel on tuvastatud töövõime kaotus (alates 40%),
- vanaduspensionieas isikutele, kellel abivahend võimaldab paremini toime tulla,
- keskmise, raske või sügava puudega isikutele.
Pärast IAK saamist pöördub taotleja abivahendeid väljastava ettevõtte poole, kust on võimalik rentida või osta abivahendid edaspidise toimetuleku soodustamiseks.
Koduteenused on kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad patsiendil harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Koduteenuse taotlemiseks edastab haigla sotsiaaltöötaja teate kohalikule omavalitsusele ja informeerib vastavat osakonda patsiendi kojunaasmisest. Koduhooldusteenust koordineeriv isik külastab patsiendi ning määrab teenuse mahu vastavalt patsiendi vajadustele.
Haiglas on võimalik täita hooldekodu koha taotlemise dokumendid ja edastada need kohalikule omavalitsusele.

KASUTATUD KIRJANDUS

Elektrooniline andmebaas :
http://www.itk.ee/et/print/true/haiglast/eesmargid (18.02.2016)
https://siseveeb/meiehaigla/Lehed/Juhtimine.aspx (22.02.2016)
www.itk.ee/ upload /files/Patsiendi-infomaterjal/ITK443_Sotsiaalnoustamine_haiglas.pdf
(22.02.2016)
https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=15589&redid=116536&f=41 (29.02.2016)