Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda
subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks - on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 7.Mis on seadus? Mis on määrus? Mis on käskkiri? Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Antud subjekti käskkiri on individuaalne akt ja ei oma normaktiivset sisu. 8.Millal jõustub seadus? Millal jõustub määrus? Millal jõustub käskkiri? 1)Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 2)Vabariigi valitsuse ja ministri määrus jõustuvad kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu
omandavad seoses teiste õigusnormidega. Õiguse „täpsus“ võib erineda tavaarusaamadel põhinevast sõnade tähendusest. ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS Õiguse realiseerimisest ehk kasutamisest, kinnipidamisest ja rakendamisest on huvitatud ühiskond tervikuna. Õiguse realiseerimisele selle tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents- õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest askeptist ja tegeleb seepärast normi “mõttega“. Teadus õigusnormidest. Arusaamade süsteem kehtivas õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta. Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisist. Ühine õigusest kinnipidamise ja kasutamisega on see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormidest tulenev nõue
, (instrumental codes). . ., . . ., , , , . . 13. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib oma juhtumispoliitika järgi jaotada kahte tüüpi millistesse? Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? ( .. ) : , , , . , , , . 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist enam levinud mandri-Euroopas kumb USAs ja Suur-Britannias? , : , . , , , , . 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite-osa peamised teemad? : , (.. ) ( ).*** - , , , ** , *** ** , , , *** - , , , , 16. Mida kujutab endast sotsiaalse vastutuse kontroll eetika-koodeksi osas
On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?- Seadus- normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul. So täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Käskkiri- individuaalne akt, mis ei oma normatiivset sisu. President annab pr kantselei tegevuse korraldamiseks. Normatiivakt- üldakt ehk õigustloov akt, uunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid e õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt- üksikakt, annab subjektiivsed õigused ja paneb kohstused konkreetsele sobjektile või subjektide ringile.
Adramaa oli 20. Sajandi algul maatükk, mille eest maksti aastas 300 rubla renti. Talude maid hinnati tavaliselt adrasajandikes. Liivimaa kubermangus oli maa hinnatud puhtkasurublades, mis kajastasid taimekasvatuse puhastulu sajandivahetuse hindades. Saaremaal ja Muhumaal oli maa hinnatud maarublades ja obrokirublades, Petserimaal ning Narva jõe taga aga tarbemaa tiinudes. (Aasmäe 1999:159) Teada on hindamissüsteemide üldine skeem. Lähtuti tavaliselt normatiivsest (keskmisest) teravilja (rukki) kogusaagist, mida arvestati seemnetes. Normatiivsest saagikusest võeti maha 2 seemet (üks seemneks ja üks materiaalseteks kuludeks). Ülejäänud osa jagati lihtsamatel juhtudel rentniku (töötulu) ja maaomaniku (omanikutulu) vahel pooleks. Selline oli tavaliselt pooleterarent. Hiljem, hindamissüsteemi täiustudes, võeti arvesse kesa, millelt saaki polnud, aga millele kulutusi tehti, ning viidi kogu süsteem naturaalühikutelt üle rahale, määrates kas
hiilida ja tegelda vaid kunsti tuvastamisega. Väidetakse ka, et historistid püüavad filosoofilist defineerimisküsimust muuta halliks kunstiajalooks. 1. Esteetilise hoiaku teooria peaks andma vastuse väga laiale ringile küsimustele, alustades definitsioonilistest ja lõpetades ajaloolistega. Mis on esteetiline hoiak ja kuidas erineb ta teist hoiakutest? Ontoloogiline aspekt käsitleb esteetilise hoiaku objekt. Mille suhtes üldse saab võtta esteetilise hoiaku? Normatiivsest aspektist püütakse tõestada esteetilise hoiaku vajalikkust. Ajalooline huvi nõuab vastust küsimusele, millal hakkas inimene end ümbritsevat tajuma esteetiliselt. 2. Sotsiaalpsühholoogiat huvitab esteetilise hoiaku rakenduslik, igapäevane külg - mille suhtes inimesed esteetilise hoiaku võtavad? Filosoofiline esteetika uurib esteetilise hoiaku teooria raames esteetilise hoiaku esinemise üldisi ja reaalseid
rollidest (kes on ema, kes on isa, süütuna, orvuna, armastajana). Rolliootus Rollitaju Rolli omaksvõtt Rollikäitumine Keerulised rollid. Rollitu roll inimene, kellele ei ole mingeid ootusi või ka pseudorollid. Defineerimata roll ootustusi/kirjeldusi pole antud. Halvasti normitud positsioonid vanaisa partner on lapselaps mitte vanaema. Taunitud rollid armuke, kodutu, prostituut. Autsaiderid tead, et ei saa positiivset tagasisidet. Hälbinud rollid kergelt hukka mõistetud, normatiivsest käitumisest natuke väljas pool kriminaalid, salajoodikust naine. Märgistatud rollid kas kuulutada, keegi vaesaks, et ta saaks toimetulekutoetus. Rituaalsed rollid kuningalosse valvavad tüübid nagu etendus. Probleemid rolli sees. Mittehakkamasaamine haiguse tõttu. Rolliküündimatus ei kvalifitseeru rollile, ebakompetentsus. Rollimotivatsioonipuudus. Ebaadekvaatne rollitaju. Rolli tagasitõrjumine abiellun küll, aga ei hakka abikaasaks. Rollihülgamine vaikselt
Eesmärgipärasuse saavutamiseks peab silmas pidama eelnevalt mainitud kahe elementi. 1.6. Tänapäevane õiguse mõiste Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. 1.7. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus ei pruugi olla alati õige õigus ehk ei vasta subjekti soovidele, kuidas mõni protsess kulgema peaks. Ülipos õigus põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse positiivse õigusega võrreldes ülimat korda. 1.8
kui juriidilist isikut saab lugeda asutatuks ehk olemasolevaks. Äriühingud loetakse asutatuks Äriregistrisse kandmise momendist. Selle registri kohta käivad normid tulenevad äriseadustikust. MTÜ ja SA loetakse asutatuks Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Seda reguleerib MTÜS. Asutamiseks on kaks süsteemi: loasüsteem ja avaldamis-normatiivne süsteem. Valdavas osas lähtutakse avaldamis-normatiivsest süsteemist. Kui on järgitud seadusest tulenevaid nõudeid, ei ole vaja asutamiseks kellegi luba. Loasüsteem on kohaldatav ainult mõningatel üksikutel juhtudel (krediidiasutused (Krediidiasutuste seadus), kindlustusseltsid (Kindlustustegevuse seadus)). Asutamistoimingud seisnevad eelkõige asutamisdokumentide vormistamises aga ka vajalikes sissemaksetes. 1.2.1 Täisühingu asutamine Täisühing tegutseb osanike sõlmitud ühingulepingu alusel
Kõigil pole võimalik end ümbritseda vooruslike inimestega. lubatud. 21. Mis on meta-eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist
polütsentristlikeks, kus emafirma oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, et kindlustada kõigis allettevõtetes, mis harunevad laiali erinevates riikides, ühtne käitumispoliitika. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on levinud mandri- Euroopas, Kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrreldes normatiivse eetikakoodeksiga on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed aga Ameerika Ühendriikides, sest Euroopas reguleerib seadus ettevõtte suhteid töötajatega, tarbijatega,
Suurimat mõju tera püsivusajale avaldab lõikekiirus . Mida suurem see on, seda enam kulub lõikamiseks energiat ja eraldub soojust, seda intensiivsemalt kuluvad tööpinnad (soojuslik ja abrasiivne kulumine) ning seda väiksem on tera püsivusaeg. On kindlaks tehtud, et lõikekiiruse vähese kasvuga kaasneb tera püsivus- aja tunduv vähenemine. Kui näiteks kermisplaadiga varustatud treiteraga töötlemisel lõikekiirus suure neb 2 korda, väheneb tera püsivus aeg 32 korda. Püsivusaja normatiivsest kõrgemaks tõstmine nõuab lõikekiiruse, seega ka tootlikkuse vähendamist, mis omakorda tõstab toote omahinda.
selleks, et üksikjuhtumil midagi head teha, näiteks päästa riigiabiga mõni konkurentsivõimetu ettevõte. On üsna kindel, et tulemuseks on usalduse õõnestamine turumajanduse toimemehhanismi ning lõdva eelarvepiirangu mentaliteet. · · Normatiivne viga: · Üks tavalisemaid vigu diskussioonides on, et normatiivsest ideaalist (täishõive, sotsiaalne õiglus, keskkonnakaitse) tuletatakse suhteliselt otse poliitilised soovitused. · Tegeliku olukorra ja probleemide põhjuste, aga ka võimalike otsuste tagajärgede analüüs jäetakse tähelepanuta. Sellist eksitust võiks nimetada normatiivseks veaks. Et seda vältida, peab võrdlev
sest on ju arvuti eelis just selles, et ta kiirendab info levitamist. käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste Mida kujutab endast suurusjärguefekt, mida mõistliku dokumentideta. jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam konfliktid? Suurusjärgu efekt see põhineb nähtusel, et levinud mandriEuroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? kiiruse kasvuga suurusjärguvõrra (so 10x kasvuga) muutub Miks?Väärtustel põhinev eetikakoodeks on tavaliselt lühem ja meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame üldsõnalisem. Võrreldes normatiivsete koodeksitega on nad seda teadvustada vaid lünklikult
oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest
kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas. Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. 5. Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse-loomuõigus erinevus? Selgita! Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. ülipositiivse õiguse
oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest
oma käitumisreegleid ja juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru, ja etnotsentristlikes, kus püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Just viimased ettevõtted koostavad endale põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste-dokumentideta. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suurbritannias? Miks? Väärtustel põhinevad koodeksid on tavaliselt lühikesed ja üldsõnalised. Võrredes normatiivsete koodeksitega on nad pikaajalised. Väärtustel põhinevad eetikakoodeksid on levinud eelkõige Euroopas, normatiivsed ja USAs ja Suurbritannias. See võib suuresti olla tingitud mandri-Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusest
teist kui võõrast ja ettearvamatut, ei ole avatud kommunikatsioon võimalik. Sellisel juhul suhtume inimesesse sildistamise kaudu, kommunikatsioonis võõraga tugineme väljakujunenud stereotüüpidele ega püüagi luua suhteid konkreetse inimesega. Me lähtume kujunenud seisukohtadest, seadmata kahtluse alla nende õigsust. Tähtis on aidata noortel näha maailma teistsugusena, mitte võõrana, see loob nendele uue eneseavamise võimaluse. Enesetundmine ja siiras huvi teise vastu vabastab normatiivsest stereotüübist. Integreerides uusi väärtusi, jõuab inimene teisele enesemõistmise tasandile. 2.1 KULTUUR JA IDENDITEET Mõiste kultuur haarab maailma mitmekesiseid nähtusi ja seetõttu on tal palju erinevaid määratlusi. Esmakordselt käsitleti mõistet kultuur teaduslikust aspektist 18. sajandi teisel poolel. Saksa filosoof Wilhelm Wundt tõlkis ladinakeelset sõna kui hoolitsust, mis on suunatud elu paremaks muutmiseks.
Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust. See tähendab seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust.Tegemist on õiguslikult kaitstud huviga. Objektiivse ja subjektiivse õiguse käsitlused onn traditsioonilised õiguse käsitlused. Tänapäeval eksisteerib arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil saab ta korrastada ja käskida õiguse subjekte. Õiguses on olulisel kohal ka õiglus. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Ainult see on õigus, mis on õigus. 2.1 Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Probleem positiivsest ja ülipositiivsest õigusest kuulub õigusfilosoofia valdkonda
Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? · Polütsentristlikud emafirma oma käitumisreegleid tütarfirmadele ei suru · Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses (koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika) 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suur-Britannias? Miks? Võrreldes normatiivsetest eetikakoodeksitest on väärtustel põhinevad pikaajalised, lühikesed, üldsõnalised. Mandri-Euroopa, UK väärtustel põhinevad; USA normatiivsed On tingitud õigussüsteemide erinevusest. 15. Millised on normatiivse eetikakoodeksi reeglite-osa peamised teemad? · Eetiliste veendumuste kirjeldus (positiivne, mõtlemissuunad)
(võimalust) ise teatud viisil käituda. Kuid subjektiivse õiguse struktuuri kuuluvad veel muud võimalused käitumiseks. Nimelt võib subjektiivse õiguse sisuks olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseemiseks. Tänapäevane arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teiste sõnadega on õigus normatiivne (siduv) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotudd inimkäitumise õiguslikult relevatse osaga. Seepärast on õiguse tunnetamiseks vaja
objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Tähendab seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Tegemist õiguslikult kaitstud huviga. Subjektiivse õiguse sisuks õiguse subjektidele juriidilist õigustust ise teatud viisil käituda, võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks. Õiguse arusaamine kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist õigus on normatiivne kommunikatsiooni ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus ei saa olla ja ei ole indiviidide ja nende grupeeringute otsustuste paljas tulemus. Õigus ei eksisteeri,
· Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Nemad koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika. Miks? Et tagada eri kultuurides muidu erinevalt tõlgendavate põhimõtete ühtne tõlgendamine. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suur-Britannias? Miks? Võrreldes normatiivsetest eetikakoodeksitest on väärtustel põhinevad pikaajaliste huvidega, küllaltki lühikesed ja üldsõnalised. Seetõttu on neid võimalik ka kauem ja laiemalt kasutada. Normatiivne eetikakoodeks on aga märksa põhjalikum ning annab ka töötajatele konkreetseid juhiseid, kuidas teatud olukordades käituda.
Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadused, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juridileselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise 5 õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV volikogul ja valla- või linnavalitsusel. Jõustub kolmandal päeval peale RT-s avaldamist, kui määruses pole sõtestatud teisiti. Käskkiri on asutuse tegevust korraldav haldusakt. Käskkiri on korraldav dokument, mille annavad välja minister, tippjuht ja tema asetäitjad
teoreetilistes arutlustes lihtsalt kajastasid. Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures. Erinevalt Protagorase normatiivsest relativismist, apelleeritakse antud argumentatsioonimudelis nimelt absoluutsele normatiivsele algele. Nomos tähendab antud juhul tava või seadust. Physis ei tähenda siinkohal aga enam mitte oleva tervikut, nagu varajaste joonia physiologos`te juures, vaid ühte oleva valdkonda teiste seas. Physis on nimelt selline olev, mis on olemas ilma inimese kaastegevuseta, loomupäraselt olev. Antud argumentatsioonimudelis vastandatakse
Õiguse realiseerimine on tihedalt seotud õiguse efektiivsuse või õiguse tulemuslikkusega. Õiguse realiseerimine toimub õiguse kasutamisel ja õigusest kinnipidamisel üaljukordsete inimkäitumise akide kaudu. Riiklikult organiseeritud ühiskonnas, kus teatud osa inimkäitumisest reguleerivad õigusnormid, on omavoli lubamatu. Õiguse realiseerimisele selel tulemuslikkuse mõttes saab kaasa aidata jurisprudents. Jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust just normatiivsest aspektist ja tegeleb selle normi ,,mõttega". Jurisprudents on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Jurisprudents on normi keelestarusaamise teadus. 2. Õiguse realiseerimist mõjutavad tegurid. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse rakendamine (kohaldamine) mõiste, tunnused ja struktuur. 5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1
Sama loomulikult kuuluvad õiguse tänapäevase mõistmise juurde arusaam õigusest tema objektiivses mõttes, õigusest kui suverääni poolt kirja pandud (formaalselt kindlaksmääratud) õigusest. Sama loomulik on õigusest arusaam tema subjektiivses tähenduses ehk objektiivsest õigusest õiguse subjektile tulenevast ja kuuluvast käitumismudelist. Kuid nüüdisajal on õiguse traditsioonilistele tahkudele oluline lisada arusaam õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteemist. Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis eksisteerib õiguse ja ühiskonna vahel. Rõhutada tuleb seda eeskätt konstitutsiooniõiguse normide tunnetamise kontekstis, sest nende abstraktsuse aste on võrreldes suure osaga ülejäänust õiguskorrast suurem ning seosed õiguse
2) Konkreetse reklaamteate suhtes. 3) Isiku suhtes, kes figureerib reklaamis või propagandas. 4) Reklaami vahendava teabelevikanali suhtes. 5) Reklaamitava firma või organisatsiooni suhtes. 6) Reklaamitava kauba või teenuse suhtes. 7) Reklaamiappelleeringut kandva nähtusteringi või sotsiaalse grupi suhtes. Hoiakute rakendamine ja arvestamine: 1) Olemas olevate hoiakute ära kasutamine. 2) Uute hoiakute loomine. M. Fishbeini ja I. Ajzeni teooria - hoiakuline komponent esineb lahus normatiivsest komponentist ning et hoiakumõjud on vahendatud kavatsuse kaudu. Määravad markide suhtes kujunevad hoiakuid nii kognitiivsed kui ka tundeelamuslikud protsessid. 8 Reklaamijaite strateegijad: 1) Mõjuda eelkõige kognitiivsele. 2) Mõjuda eelkõige afektiivsele (hedonilisele). 3) Mõjuda eelkõige käitumusikule. - Aad (attitude towards advertisement) - hoiak reklaamteate suhtes - eelsoodumus vastata
kirjeldatakse igapäevakeeles. Seadus on liiga abstraktne ning konkreetne faktiline tegelikkus ei kuulu nimistusse, kuigi peaks, siis tekib pingeseisund. 3. Õiguse realiseerimine ja õigusteaduse osa selles. Õiguse realiseerimisest on huvitatud ühiskond tervikuna, sest omavoli tekitaks kaose. Realiseerimisele saab kaasa aidata ka jurisprudents. Realiseerimise ja jurisprudentsi vahel on tihe seos: jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb normi ,,mõttega". Jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest. Normatiivse kehtivuse all mõeldakse seal seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus, kohustuslikkus, millega saab inimkäitumist mõõta. See erineb normi faktilisest kehtimisest, mille all mõeldakse tema läbilöömisvõimet. Seda on raske mõõta, sest käitumismotiivid on erinevad.
Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsusega võib nimetab Vabariibi President ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu ja täidab muid põhiseaduslikke ülesandeid, käskkirju annab ta Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil. Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste plesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär,
..7. 9.3.5 Arvutuslik kandevõime (1) Materjali omaduste, geomeetriliste mõõtmete ja koormustulemite arvutussuurusi kasutatakse konstruktsiooni arvutusliku kandevõime määramiseks järgmiselt: Rd = R(ad 1 , ad 2 ,..., X d 1 , X d 2 ,...) (7) kus ad 1 , ad 2 ,... on määratletud EPN-ENV 1.1 jaotises 9.3.4; X d 1 , X d 2 ,... jaotises 9.3.3. (2) Arvutusliku kandevõime võib leida ka otse toote või konstruktsiooni normatiivsest kandevõimest Rk ilma eelpooltoodud põhisuuruste arvutusväärtusi leidmata: Rk Rd = (8) R kus R on kandevõime osavarutegur. Sellist lähenemist kasutatakse näiteks vaiade arvutamisel. 9.4 Kandepiirseisund 9.4.1 Staatilise tasakaalu ja tugevuse kontroll (1) Kui uuritakse konstruktsiooni staatilist tasakaalu või jäiga
Põhipostulaadid on: resursside piiratuse postulaat – resursside kasutamine peab võimaldama suurimat tulu ja vältima suurimat kahju ratsionaalse käitumise postulaat Motivatsiooniteooriad: F. Herzenbergi kahe faktori teooria: 1) Hügeeni faktorid – mõjutavad tööga rahulolematust 2) Motivatsiooni faktorid – mõjutavad tööga rahulolu Negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda positiivsete tekkimist. Normatiivsest majandusteooriast lähtuv uurimissuund: Lähtub tõsiasjast, et tööturul sõlmitakse kahte liiki tehinguid: (Vabatahtlikud) tehingud, millest mõlemad osapooled saavad kasu (Survega) seotud tehingud, kus üks osapool võidab, teine kaotab. Viimased on tihti valitsuse poliitikaga seotud tehingud. Ühiskonna (tööturu 3 osapoole) heakskiidu saavad tehingud: 1. kus kõik tehinguga seotud subjektid võidavad 2. kus mõned tehinguga seotud subjektid võidavad, keegi ei kaota;
dokumendi- ja arhiivihalduse head tava. 1.2 Ülesehitus Juhis koosneb kolmest sissejuhatavast peatükist (käsitlusala, juhise normatiivne keskkond, terminid ja määratlused), viiest sisupeatükist ja kolmest lisast. 4. ja 5. peatükis antakse ülevaade dokumendihalduse üldisematest, teoreetilisemat laadi küsimustest: dokumendi elukäigu kontseptsioonist, dokumendisüsteemi koos- tisosadest ja normatiivsest keskkonnast, mis moodustab mõttelise raamistiku kogu juhises käsitletu mõistmiseks. 6., 7. ja 8. peatükk pööravad tähelepanu dokumendihalduse alusdokumentide (asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu) ning arhivaalide loetelu väljatöötamisele ja juurutamisele. Lisatud on selgitavaid skeeme ja näiteid. Dokumendi- ja arhiivihaldus 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid
Et õigus kehtiks objektiivses mõttes, peab ta olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee. See formaalne tee ise on vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. 4.3. Õigus kui subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste väljendus Õigus subjektiivses mõttes tähendab õigussubjetile objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. 4.4. Õigus kui normatiivne info- ja kommunikatsioonimeedium. Tänapäevane arusaam õigusest: on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teisisõnu õigus on normatiivne (siduv) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibist a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisab õiguse ja ühiskonna vahel
Õigus subjektiivses mõttes – tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. Eesmärki silmas pidades on tegemist õiguslikult kaitstud huviga. Sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Eelpool kirjeldatu on traditsioonilised arusaamad õigusest. Tänapäeva arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata, ka käsikida õiguse subjekte. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41
rahvamajandusest. Klassikute (Smith, Ricardo) ajal kujutas rahvamajandusõpetus endast ühtset tervikut, hiljem eraldus “riigirahandusega” tegelev osa üldisest majandusteooriast. Tihedad seosed on avaliku sektori rahandusel ka majanduspoliitikaga, sest viimane kasutab oma eesmärkide saavutamiseks suures osas avaliku sektori rahanduse instrumentaariumi. Üldiselt on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus kombinatsioon positivistlikust ja normatiivsest lähenemisviisist majandusele. 33.Mis aspektidest on avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitika uurimisobjekt, rahanduspsühholoogia uurimisobjekt ja rahandussajaloo uurimisobjekt? Avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitikana uurib ühiskonnas valitsevaid seisukohti avalike hüvede ja hüviste vajaduse rahastamise kohta nii nende üldise mahu kui ka pakutava struktuuri osas. Rahanduspsühholoogia uurib ühiskonnaliikmete vaateid
kui me aktsepteerime normi, mis esitab meile mingeid nõudmisi, siis on loogiline see, et me ootame, et ka meil tekivad õiguse nõuda midagi enda suhtes. Vastastikkune teenete vahetamine. Õiguslik käitumine seondub sotsiaalse käitumise mõistega. Õiguslik käitumine on alati sotsiaalne käitumine, samal ajal kui sotsiaalne käitumine ei ole alati õiguslik. Õigusnormid on alati sotsiaalsed normid, kuid kõik sotsiaalsed normid ei ole õigusnormid. Õiguslikku käitumist aitab normatiivsest käitumisest eristada järgnev definitsioon õiguslik käitumine on indiviidide ja sotsiaalsete gruppide sotsiaalselt oluline käitumine, mis on nende teadvuse ja tahte kontrolli all ning mis on reguleeritud õigusnormidega ja mille rikkumine toob kaasa õiguslikud tagajärjed. See on õigusnormist tulenev õigusnormidele toetuv käitumine. 14.03.06 Õiguslik käitumine on indiviidide ja sotsiaalsete gruppide sotsiaalselt oluline käitumine, mis
Lüngad õ-ses ja nende ületamine Ehtsad, näivad v väärtuslüngad. Ehtne- kui mingi asi õ-likult reguleerimata Näiv: kui Sandja ei kavatsenudki elulisi asjaolusid faktilise kooseisu kaudu siduda õ-like tagajärgede saabumisega Väärtus: kui Sandja on jätnud mõne Õliku mõiste ebamääraseks v ebatäpseks. Üle saab analoogia (Se ja õ analoogia) abil. Se anal- otsuse tegemisel võet aluseks sarnane õ-norm. Jurisprudents on see õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb seepärast normi „mõttega“. Tabavalt väidab K. Larenz, et jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete (õigusnormide) keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest, kuid mitte norme andev teadus. Ta on arusaamade süsteem kehtivast õigusest, mis teeb ülestähendusi kehtiva õiguse kohta [2, lk. 83]. On selge, et küsimusele õigusnormi mõtte kohta ei saa vastata loendamist või eksperimenti kasutades. Jurisprudents ei saa seda teha kvantitatiivselt.
Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda "seaduse alusel ja täitmiseks". Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele
eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud? Määrus – Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna- ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda “seaduse alusel ja täitmiseks”. Vabariigi Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele. Vabariigi Valitsuse määrus on normatiivse iseloomuga ehk üldakt, korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi
määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on 23 seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruste andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (linna- ja vallavalitsusel). Vabariigi Valitsus annab
midagi on valesti, aga ei saa täpselt aru selle selgest põhjusest korduvalt väldib teatud situatsioone või need püsivad (Öhman, 2000, 588). ebatavaliselt kaua või ilmuvad ebasobivas eas, siis peetakse Huvitaval kombel on hirmu ja ängistuse/ärevuse neid foobiateks (Gale Encyclopedia...., 2001). mõistete käsutamine samaväärsetena tavalisem just normatiivsest hirmust rääkivate autorite puhul. Sellised Marks (1987, 5) defineerib foobiat kui hirmu, mis on uurimused, kus viidatakse ängistu-sele või ärevusele, kalduvad ebaproportsionaalne situatsiooni tegeliku ohtlikkuse suhtes ja keskenduma patoloogiale, hoolimata sellest, et ängistust teatakse mida ei suudeta ei selgitada ega põhjendada, mis on väljaspool
loobuda otsustusprotsessi täieliku informatsiooniga kindlustatuse idealiseeritud eeldusest; arvestada informatsiooni töötlemise vahendite piiratud võimalusi; arvestada reaalseid ajalooliselt määratud piiranguid, püüeldes samal ajal nende järkjärgulise kõrvaldamise poole. 152. Selgitage otsustamise ratsionaalsusele ja subjektiivsusele lähenemise erinevusi lähtudes normatiivsest ja dekriptiivsest lähenemisviisist. - Normatiivne otsustusteooria tegeleb vaatlusaluse subjekti otsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmise objektiivse aluse uurimisega. Uurija püüab asetada end teda huvitava subjekti rolli ja korrata eksperimentaalselt otsustuse kujunemise protsessi. Kõrgema juhtimistaseme subjektid püüavad alluvate tegevust suunata mitmesuguste stiimulite ja sanktsioonidega. Mida kitsamaks muutub
kehtestab aga nõude, et määrus peab viitama selle andmise aluseks olevate seaduse sättele. Määruse või korralduse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele aga peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui ka korraldused avaldatakse Riigi Teatajas. Määrus on juriidiliselt jõult seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. 45. Milliseid õigusakte annavad kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? Põhiseaduse järgi korraldavad ja otsustavad kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Kohaliku omavalitsuse organite aktid peavad olema antud
deduktsiooni abil. Soovitas nn õigusemõistmisteadust, mille järgi õige õigusemõistmine haarab õiguse rakendamise protsessi sotsioloogilise ja psühholoogilise lähenemise. Hugo Sinzheimer (1875-1945) o Seob õigusliku tegelikkuse vaatlused ja õigustloova dogmaatilise ja legislatoorse (seadusandliku) tegevuse. o Uuris kollektiivse mõtte põhjusi ja sotsialismiidee olemust. o Kontseptsioon kollektiivlepingu normatiivsest mõjust. Seda peetakse Saksamaal tööõiguse aluseks. Prantsusmaa Leon Duguit (1859-1928). o Ühiskonnas kujunevad sotsiaalsed normid, mis kaitsevad ,,sotsiaalset solidaarsust" üksikisikute omavoli eest. o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929)
arvutusel nädalast lühemat perioodi, siis on niiskustootluse ja hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse dünaamika mõju niiskuslisale liiga suur. Sisekliima ja niiskuskoormuse hindamise erinevuseks on, et kui sisekliima puhul kasutatakse peamiselt keskmisi suurusi, siis niiskuskoormusi hinnatakse teatud tõenäosusega esinevatena. Ehitusfüüsikaliste arvutuste tegemise jaoks on rahvusvaheliselt kokku lepitud 90% tõenäosuse tase (Sanders 1996). See tähendab, et valitud koormuse normatiivsest suurusest on 90% väiksema koormusega ja 10 % suurema koormusega. Vastavalt varasematele uurimistele võib elamute niiskuskoormuse hindamisel kasutada Joonis 5.1-l toodud niiskuslisa ja välisõhutemperatuuri vahelist sõltuvust. Kuna suvel on intensiivsem ventilatsioon (rohkem avatud aknaid, mehaaniline ventilatsioon suuremal kiirusel (ruumide jahutuseks)) ja väiksem niiskustootlus (rohkem väliseid tegevusi, pesukuivatus õues jne) on suvel niiskuslisa väiksem
kehtivate õigusnormide kogumina ehk õigusena objektiivses mõttes. Õiguskorda tema dünaamikas iseloomustab kindlas korras teostatav õigusloome ning õigus subjektiivses mõttes koos õiguse realiseerimisega.Kogu kehtivat õigusnormistikku nimetatakse positiivseks õiguseks. Varem kehtinud ja kehtivuse kaotanud õigust nimetata-kse ajalooliseks õiguseks Tänapäevane arusaam õigusest: on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teisisõnu õigus on normatiivne (siduv) kommunikatsiooni-ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibist a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise relevantse osaga. Sellepärast on õiguse tunnetamiseks vaja seda normatiivset
Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsustega nimetab ta ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (valla- ja linnavalitsusel). Valitsus on üldkompetentsiga kollegiaalne riigiorgan, kes teostab igapäevast riigijuhtimist, täites parlamendi suuniseid. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Vabariigi Valituse määrus on normatiivse iseloomuga üldakt (nt määrused valitsusasutuste ülesehituse,
annaabi.ee 
