lihvimiskivid. Palju töö- ja tarbeesemeid on tehtud luust ja sarvest. Nende sortiment on olnud väga mitmekesine. Raieriistad, silmata kirved ja talvad, on tehtud erinevatest kristalsetest kivimitest ning luust ja sarvest. Mitmesuguseid kirveid, kirkasid, haamreid ja muid sissepuuritud varretusauguga tööriistu on tehtud põdrasarvest. Silmata kirveste ja talbade varretamiseks on kasutatud sarvest kirvepaid. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist ja luust nooleotsi, luust odaotsi, luust ja sarvest pistodasid, luust ahingu- ja harpuuniotsi, tuurasid, õngekonkse, õnge- ja võrguraskusi. Muudest luust tööriistadest on mitmesugused naasklid ja teravikud. Leitud on ka rõivastel ja kaelas kantud hammasripatseid ning natuke luust ja sarvest pisiplastikat. NEOLIITIKUM Neoliitikum e. noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid
saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD)
metsloomi. Samuti olid jõed ja järved head liikumisvõimaluseks. Töö ja tarbeasjad olid valmistatud kivist, luust ja sarvedest, väga palju ka puidust. Kivimitest kasulikum oli tulekivi, millel olid teravad ääred, Eestis kasutati ka kvartsi. Suuremateks tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks). Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli silmaauk
sellest vägevast põdrast kinni, oli päris raske teine. Pärast rasket tassimist jõudsime külla tagasi, mis oli üsna tühi kuna kõik olid läinud metsa või kalale. Nülgisime põdra ära ja eemaldasime sarved. Seejärel lõikasime parajad tükid ja hakkasime endi peredele lõkke kohal süüa valmistama. Varsti jõudsid teised ka metsast valmis ja me sõime koos liha. Pärast söömist oli juba lõuna ja ma hakkasin püütud põdra sarvedest nooleotsi valmistama. Selle jaoks kasutasin tulekivist kõõvitsaid. Ühe nooleotsa valmitamiseks läheb üsna palju aega ja sellepärast tuleb ka küttides lastud nooled üles leida. Jõudsin õhtuks valmis kaks nooleotsa ja sõin veel metsa äärest marju ja juurikaid. Seejärel läksin oma onnikesse ja heitsin oma kuuseokste hunniku ja loomanaha peale magama. Horm Assmann 10B
tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu- des märkasid inimesed, et vask muutub punaseks ning leidsid, et nii on lihtne valmis- tada kirveid, nooleotsi, nuge ja ehteid. Sealt saigi alguse vaseaeg, mis vahetas välja eelnenud kiviaja. Vaseaeg ei kestnud kuigi kaua, umbes 1000 aastat, mis on näiteks kaks korda vähem kui pronksiaeg. Kuid sellegi poolest oli see periood inimkonna jaoks väga tähtis. Esimesed vasekaevandused Kuigi ei olda veel päris kindlad, arvatakse siiski, et vask on esimesena kasutusele võetud Küprose saarel. Arvatakse, et just sealt algas vaselevik. Küproselt on leitud ka palju erinevaid vaskriistu
Töö- ja tarberiistad 1. Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust 2. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi 3. Kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis siis kasutati ka kvartsi 4. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid , harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid jne. Elatusalad: 1. Veekogu ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks 2. Tähtis oli ka jaht 3. Kala ja liha igapäevases menüüs oli ka loodusannid( taimed, juurikad, marjad, pähklid )
kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe. vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune paasraketega kaev. vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. v ARHEOLOOGILISED UURINGUD vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud hõbetauseeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide, oda ja nooleotsi. Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse. vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel hoiupaigana. vMoskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg viisid Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi. v1962.-1964
võistluste taustaks. Kõrgkultuurrahvaste muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: kujunes rikkalik instrumentaarium kujunes kutseliste muusikute seisus kõikide muusikas kasutati harfi muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. On olnud ajajärke, mil rauda hinnati kullast kallimaks. Sumerlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele kirja. Nad kasutasid asjade tähistamiseks piltsümboleid, millel kujutati loomi või linde Umbes samal ajal kui arenes kirjaoskus, leiutati ka arvusüsteemid.
rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhape tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Kasutamine Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi, ) Raud on ehituses ja masinaehituses kasutatavate erinevate sulamite (teras,malm jt.) peamine koostisosa. Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis verevaesuse, kõhnumise ja jõu vähenemise ravimisel. Loomulikult on veel väga palju asju rauast tehtud näiteks kirves,raudteevõrk, emalaevade ujuvate kindlustega. Need on vaid mõned näited raua kasutamisest. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Raud#Raud_looduses http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.htm http://en
5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati
Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise ja vanima kodulooma - koera luid. (Pulli, vanim asulakoht. Miksike.) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16) 2. Foto 2
• 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus turismiatraktsioon Põhjaõu, mis on Narva Muuseumi tõlgendus 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Eesti Vabadussõja muuseum • 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu – kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." • 1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis “60 aastat Talvesõja möödumisest” näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. • 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a
Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning väga paljud esemed olid tehtud ka puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda ei leidunud igal pool Eestis, siis hakati selle kõrval kasutama kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutatai moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kasutati ka palju luid ja sarvi, millest valmistati harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Elatusalad Veekogude ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks, kuid siiski oli kõige tähtsamal kohal jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja päris palju ka kopraid, kuid suuremate loomade saagis oldi tagasihoidlikumad. Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, aga veelgi tähtsamad olid püünised ja lõksud. On tehtud ka kindlaks, et jahimeestel oli abiliseks koerad.
on vaske aga tunduvalt rohkem. Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid- punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehmeks ning temast hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses vähenesid maapinnal Click to edit Master tex esinevad eheda vase ja vasemaagi varud ning hakatiSecondrajama maa- level aluseid kaevandusi. Third level Fourth level
mesoliitikum (u sarvest ja puust. Kasutati (mesoliitikumi jõgede) lähedusse. Eesti 9000-5000 eKr). tulekivi/kvartsi väikeste teisel poolel ka esimene teada olev tööriistade tegemiseks. hülgeküttimine), asula on Pulli Luudest ja sarvadest korilus (taimede, asulakoht (kuulub valmistati nooleotsi, juurikate, marjade Kunda kultuuri). ahinguid, harpuune, jne. korjamine) naaskleid jms. 2. Noorem kiviaeg Keraamika Küttimine, korilus, Asulad olid endiselt ehk neoliitikum kasutuselevõtt u 5000. a. kalastamine. Savist enamasti järvede, (u 5000-1800 Paiku eKr. nõude jõgede läheduses. eKr)
ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3. uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud. Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga.
tütardelt mõned maja pildid, mille järgi Urmas Arike tegi maja projekti. Seejärel alustasime maja ehitamisega. 1991. aastal valmis rippsild ja Soomepoiste JR-200 ülemaailmsel kokkutulekul, mis toimus 1994. aasta Võidupühal, avasime siin muuseumi. 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." 1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis "60 aastat Talvesõja möödumisest" näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a
· Kõõvitsad-terava servaga pikerguse või ümara kujuga tööriistad, kasutati loomnahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu- ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. · Uuritsad-esileulatuva tugeva nukiga-töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. · Pistikteralised tööriistad-väikesed teravad kivilaastud, mis kinnitati spetsiaalse kitiga luueseme serva õõnestatud soone sisse. · Tulekivist toksiti välja nooleotsi. · Kivikirved-(kristalsetest kivimitest)-olid ebakorrapärased ja konarliste pindadega ning lihvitud vaid teraosalt. Neil polnud silmaaike ja varre külge kinnitati rihmade abil. · Talb-väike kirves, varretati vahel isegi eriliste sarvest kivipeade abil. · Ahing-luust, sarvest, hoolikalt lihvitud ühel küljel väljaulatuvate kidadega ahingutega püüti kala. · Jäätuur-toruluudest valmistatud-, raiuti jäässe auke talvisel kalapüügil.
Asulates elati ilmselt 15-30 liikmeliste kogukondadena (2-4 perekonda). Eluviis oli rändlev (vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele) Kunda kultuur – tööriistad. Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis Kalastamine - Kalatõkked, -püünised, algelised võrgud - Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid
Selle kultuuri elanikud rajasid oma asulad veekogude äärde, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi.Tööriistad olid enamasti kivist , luust ja sarvest. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, sest selle tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Selle kõrval kasutati ka kvartsi. Suuremate tööriistade valm kasutati moondekivimeid. Kunda-aegse kivikirved olid veel algelised. Sarvedest ja luudest tehti palju nooleotsi, pistodasi jms. Elatusalad olid peamiselt kalastamine, tähtis oli ka jahtimine, igapäevases menüüs olid ka tähtsad igasugused marjad, pähklid, seened jne. Kammkeraamika kultuur- u 4000 a paiku eKr ..Hakati valmistama algelisi savinõusi, mida kaunistati kammitaolise asjaga tehtud tähekestega. Tööriistad olid juba tublisti arenenud.Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti
Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea. Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri leiukohad asuvad just Virtsu ümbruses. Peaaegu terve suve vältel valitseb puisniidul lilla-kollasekirju harilik härghein, poolparasiitne taim, mis vajab eluks suuremate puude-põõsaste käest lisaks saaadud toitaineid. Siin-seal võib puisniidul kohata ka verevat kontpuud ja paakspuud. Sellest võib valmistada nooleotsi ja masinaosi. Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur fotosünteesivõimeta käpaline. Kasutatud allikate loetelu: Riikliku Looduskaitsekeskuse infovoldikud: Laelatu puisniit, Kiideva-Puise matkarada R
valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Kunda asula arvatakse olevat noorem asula, kui Pulli oma. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks
Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mille põhiosa koosneb vulkaanilisest klaasist. Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud, mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest. Obsidiaanist on tehtud nooleotsi, tööriistu, ehteid jne. Näiteks vaarao Tutanhamoni muumia silmad on tehtud obsidiaanist, mis arheoloogide arvates on pärit mõnelt Egeuse mere vulkaaniliselt saarelt. Kivikogujate seas on väga populaarne nn lumehelbeobsidiaan, mida leidub näiteks Yellowstones kaldeeras. Ümardunud vulkaanilise klaasi tükke nimetatakse apatsi pisarateks. Obsidiaan Oregonist klaas mägi
tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad. Samuti arvas ta tollest ajast pärinevat mõningad kohanimed, nagu näiteks Peipsi. Uuemal ajal on tekkinud teooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap), mille kohaselt on tegu algse eesti keele kõige vanema sõnavarakihistusega ning Kunda kultuuri kandjad olidki eestlaste kauged esivanemad[5.]. Tööriistadest on leitud palju tahumatuid luust ja sarvedest tehtud esemeid (oda- ja nooleotsi, kirveid ja naaskleid ahinguotsi), veel on leitud kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade tegemiseks kasutati kristalseid kivimeid mida töödeldi kivikildude välja löömisega ning hiljem ka liivakiviga lihvides. Kirved olid varre külge kinnitatud naast rihmadega. Kalapüüdmiseks kasutati juba võrku (leiud Siivertsi ja Lammasmäe asulakohast). Vees liiklemiseks kasutati paati [2.].
· Kõige parem kivim oli tulekivi, mille tükkide serv oli hästi terav · Tulekivi asemel Eestis kasutati kvartsi · Tööriistad kivimitest olid mõne sentimeetri suurused · Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste võrkude ja mõrdadega · Tähtsam elatusala oli jaht · Esmajoones kütiti põtru ja ka kopraid · Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede
6. Leia seoseid mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel. Kuna põlluharimisoskus puudus ja tööriistade valistamine oli algeline, sõltusid nad suuresti sellest, mida loodus neile andis, ning selle tõttu pidid nad ka pidevalt edasi liikuma. 7. Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused keskmise kiviaja inimese omadest? Neoliitikumi inimesed oskasid juba valmistada savinõusid nind lisaks oskasid valmistada ka selliseid nooleotsi, mis olid teravad üle kogu pinna. 8. Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis võrreldes varasema perioodiga? Millest olid need muutused tingitud? Kogukonnad jagunesid omaette peredeks. Asuti veekogudest kaugemale elama ja jäädi rohkem paikseksm sest saadi uusi oskusi põlluharimiseks ja enam polnud vaja liikuda kohe, kui toit otsa sai vaid sai seda juurde kasvatada. 9. Too näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel.
Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud
abil töötavaid viskeodasid. Paljudest haudadest on arheoloogid leidnud ratsavarustust. On ilmne, et ülikud võitlesid ratsa mõõkadega ning jalavägi tarvitas viske- ja torkeodasid. Kalmetest leitu seostamine igapäevase relvastusega on alati väga küsitav. Kalmete ümbrustest leitakse sageli odaotsi, vahel ka kilbikupalde jäänuseid, mis on ilmselt visatud-jäetud sinna mingi rituaali käigus, mis on leidnud aset matuse ajal või järel. Kilbi lisamine matustesse polnud ilmselt kombeks. Nooleotsi leidub harva, kuid liivlaste laibamatustes esineb tihti kilpide ja nooletuppede jäänuseid. Relvi, eriti mõõka, ülistatakse mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed. Head relvad, nagi damaskitud teraga mõõgad ja odaotsad, olid väga kallid. Luksuslikumaid relvi kaunistati hõbetraadiga või õhukese hõbeda- ja kullakihiga, millesse graveeriti keerukas ornament. Kokkuvõte: Viikingid olid sõjamehed, kes elasid põhjamaades
See oli meteoriitraud, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus tuhandeid aastaid enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Raua kasutamine Rauda hakkasid esimestena laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla-Järve lähedalt ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid. Kivide töötlemiseks kasutati rauast tööriistu. Kaua aega peeti rauda väärismetalliks
Meestel on kottpüksid ja pealisriideks pikk puuvillane hõlst. Mõnes kohas kannavad mehed õla pealt kokku seotud puuvillast kangatükki. Sandaalide ja kingade valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Puust sandaalid kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ning teravate astelde eest. Nahast kingad aga pakuvad kaitset igasugus ilmaga. Meeste tööd Aafrika kuivades piirkondades on karjakasvatus ning loomade järele vaatamine meeste ülesanne. Mehed tegelevad ka küttimisega. Nad immutavad oma nooleotsi mitmesuguste taimsete ja loomsete mürkidega. Kui loom on tabamuse saanud hakkab kütt teda jälitama ning tapab lõpuks odaga. Aafrika mees (Pilt nr. 4) 7 Usk ja uskumused Kõige laiemalt levinud usundid Aafrikas on kristlus ja islami usk. Nende kõrval on elujõus ka paljud kohaalikud hõimuusundid. Kummardetekse mitmeid erinevaid jumalaid ja austatakse esivanemaid. Esivanemad on kehtestanud reeglid, mille järgi kogukond peab elama
Eestlaste relvastus aastal 1200 Eesti muinasaegsetest linnustest ja matmispaikadest on kogutud sadu 12.- 13. sajandi vahetusest pärinevaid relvi: oda- ja nooleotsi, mõõku ning sõjakirveid. Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid
näiteks hülgeid ja kopraid. Kiviajal valmistati tööriistasid peamiselt kivist, luust, sarvest ja puidust. Tänaseni pole säilinud sarvest ja puidust tööriistade leide, sest antud materjalid hävinevad kergesti. Kõige rohkem on säilinud kivist tööriistad. Tööriistade valmistamiseks kasutati erinevaid kivimeid- olenevalt kivimite saadavusest ja omadustest. Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, sest ta oli kõva ja hästi töödeldav. Tulekivist valmistati nt. nooleotsi ja kõõvitsaid. Tulekivi leidus Eestis vähe, kasutati ka kvartsi. Kvarts on samuti kõva, aga ta on halvemini töödeldav kui tulekivi.Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikseid, vaid mõne sentimeetri suuruseid tööriistu. Tulekivi ja kvartsi töödeldi kivi küljest tükke välja lüües. Veel üheks töötlemiseks viisiks oli retussimine- eseme serva teritamine väikeste kivikildude eemaldamisega. Suuremaid tööriistu nt. kivikirveid valmistati kristalsetest kivimitest
Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Erinevalt meteoriidirauast on eheda raua niklisisaldus väga väike. Raua kasutamine Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike-Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Eestis on vanimad raudesemed leitud Kohtla-Järve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid. Ka kivide töötlemiseks kasutati rauast tööriistu.
Töö- ja tarberiistad 1. Kiviaja inimeste töö-ja tarberiistad oli valmistatud luust,- kivist,- sarvest ja kindlasti ka puust 2. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi 3. Kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis siis kasutati ka kvartsi 4. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid , harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid jne. Elatusalad: 1. Veekogu ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks 2. Tähtis oli ka jaht 3. Kala ja liha igapäevases menüüs oli ka loodusannid( taimed, juurikad, marjad, pähklid ) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr ) 1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud
juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid.
sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt (H.Karik, 1984). Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi pehmeks ning temast hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses vähenesid maapinnal esinevad eheda vase ja vasemaagi varud ning hakati rajama maa-aluseid kaevandusi. (H.Karik, 1984) Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal ka mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks) (Vask, 2008). Vaske kasutati mitmete sulamite, nagu näiteks pronksi või arseenpronksi, saamiseks.
asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad. Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand. Seal oli hea küttida ja tegeleda kalapüügiga ning head liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti. Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda linna lähedal Lammasmäel asuvast muistsest asulast, mille kohta on leitud palju luust ja sarvest tööriistu: ahinguotsi, harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid, kirvepäid. Lammasmäel elati pika perioodi jooksul korduvalt ja tõenäoliselt hooajaliselt. Tegeldi kalapüügiga ja jahiga, kuid korjati ka söödavaid taimi. Kalad haug, ahven, linask. Loomad põder, kobras. Linnud tuttvart, aul, sinikaelpart. Oletatavalt elas Eesti alal Kunda kultuuri aegu 1500 inimest. Väga palju asulakohti oli ka Kesk-Eestis Võrtsjärve kaldal. Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared. Mere
liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Erinevalt meteoriidirauast on eheda raua niklisisaldus väga väike. Raua kasutamine Mõningail andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama Väike Aasias elanud hetiidid, kes umbes 3400 aastat tagasi valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu (mõõku, odasid, kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele. Eestis on vanimad raudesemed leitud KohtlaJärve kandist ja need pärinevad 1.aastatuhande keskelt e. m. a. Muistses Egiptuses oli raual kultuslik ja juveliirne tähtsus. Vanim leid on aastast 3500 e.m.a. pärinev meteoriitrauast helmes. Teisest aastatuhandest e. m. a. pärinevad mitmed amuletid. Ka kivide töötlemiseks kasutati rauast tööriistu
iseloomulik). Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, 3 mida Eestis looduslikult ei leidu. Seda leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes: järelikult Sindi asulas olnud inimesed kas pärinesid sealt või annab selle esinemine Sindis tunnistust tolleaegsetest kaubandussidemetest. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski
Muinaskultuuride uurimise ajalugu Babüloonia kuningas Nebunaid oli esimene mees, kes üritas ajalugu uurida väljakaevamiste abil 6.saj eKr. Konstantinos ja Methodias käisid otsimas Rooma III paavsti Clemensi jäänuseid. 861.aastal visati Clemens merre ja ta jõudis kuhugi Krimmi. Konstantinos ja Methodias läksid tähtede järgi ja jõudsid õigesse kohta. Esimese luu leidmisel oli neil nii hea, et nad mõtlesid, et on paradiisis. Kui keskajal leiti kiviaegseid nooleotsi mõeldi, et need on piksenooled. Nende ümber tehti kullast raamid ja riputati seinale. Nii said inimesed uhkustada, et nende maalt on leitud piksenool. Antiikseid kujusid peeti paganlikeks ja kirik ei suhtunud neisse hästi. Saksamaal leiti Venuse kuju. Kirik väitis, et see on paganlik puuslik ning kuju pandi kiriku kõrvale, et iga usklik saaks ta peale sülitada. Kunagi põletati laibad ja tuhk pandi urni ning urn seejärel maa alla. Kui need keskajal leiti, arvati, et
Oma lühiduse tõttu olid nad kerged ja kiired ning ei jäänud seetõttu lahingus alla isegi pikkadele mõõkadele. Sõjanuge on Euroopa raames leitud ainult Eestist, Lätist, Leedust ja Skandinaaviast. Esimene Eestist leitud sõjanuga oli natuke üle 20 cm. pikk, kumera selja ja sirge lõikeosaga. Laskerelvad Vibu Vibu on Eestis kasutatud esimeste rahvaste tulekust saadik. Eesti ala vanimast asulast Pullilt on leitud puust ja kivist nooleotsi, mida kasutati tol ajal suuremas osas jahiotstarbel, kuid kindlasti ka sõjas. Teada on, et Muistses vabadusvõitluses oli vibu eestlaste seas suhteliselt vähelevinud, küll aga oli palju vibumehi sakslastel ja eriti venelastel. Märke eestlaste vibukasutamisest on leitud vaid Saaremaalt ja Lääne-Eesti rannikult, Henrik oma ,,Liivimaa kroonikas" on maininud eestlasi vibu kasutamas vaid korra. Eestlaste vibud olid maksimaalselt 130 cm'se kaarepikkusega, valmistati neid
Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil kasuati
65 000 kuni 41 000 aastat vana, neandertaallaste koopas. See on valmistatud koopakaru luust. Saksa arheoloogid väidavad, et see on karu hambajälgedega luutükk. Muusika vanim etapp on seotud laulmise ja rütmiga. Lauluhääli ja lihtsat muusikat võis teha juba homo erectus, tema võis tegelda ka tantsuga. Keelpillidest oli tähtis vibu kasutuselevõtt, vibu on lähepunkt keelpillide tekkele. Euroopas hakkas vibu levima umbes 30 000 aastat eKr. Vibusid säilinud ei ole, leitud on aga nooleotsi. Paleoliitikumi lõpp ja mesoliitikum. Põhjapoolset Euroopat on aeg-ajalt tabanud jääajad. Jääaegasid on Maal olnud mitmeid. Elame ka praegu jäävaheajal. Ei ole kindlat seisukohta, miks jääajad on juhtunud, see on seotud kogu maakera kliimaga. Viimase jääajal ulatus jää poolele 15 Saksamaale, seega oli ka lõunapoolsetel aladel teistsugune taimestik ja loomastik
Põtrade küttimise plussideks oli peale suure koguse liha saamise veel ka nahk, millest tehti kehakatteid, ning luud, millest valmistati tööriistu. Peale nende kütiti veel ka hirvi, metskitsi, metssigu, metshobuseid, karusid, hunte, rebaseid, nugiseid ja teisi loomi. Peale loomade kütiti ka veel linde, kes peamiselt veekogude ääres pesitsesid. Tolleaegsed kütid harrastasid nii ajujahti kui ka varitsusjahti, kuid peamine saak saadi kätte püüniste ja lõksude abil. On leitud ka nooleotsi, peamiselt Pulli asulakohalt. See tõestab, et üheks küttimise tööriistaks võis olla ka vibu. Luust nooleotsad on enamasti olnud kaksikkoonilise või teravovaalse kujuga, hästi voolitud ning lihvitud pinnaga. 6 Peamiseks jahirelvaks siiski olid odad ja pistodad. Tuntud olid nii torke- kui ka viskeodad. Odaotsi valmistati tavaliselt suurte loomade toruluudest. Torkerelvana
5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast. Noorem rauaaeg 800-1200, 1050-1200 muinasaja lõpusajandid (noorema rauaaja teine pool, Eesti 11.-12.saj). Elanikuarvuks on pakutud 150 000. Vähem viljakamad, soised alad olid asustamata, ehk siis Edela-Eesti, rannik Pärnu jõest lõuna poole, Peipsiäärne ala Emajõest lõuna poole. Ei olnud vajadust, sest mujal oli piisavalt
. ehk jäi ta magama kuhugi? Toodi välja ka teisi lahendusviise. Tema juustest leiti vase ja arseeni jääke, mis näitavad, et ta oli nendega kokku puutunud.. ehk oli ta asjatundja, kes otsis maake. Või oli hoopis samaan, oma kasekäsnadega.. Hiljem said itaallased ikkagi laiba enda valdustesse ja avastasid tulekivist (ränikivist) nooleotsa, mis oli Ötzi seljas. Tõenäoliselt surigi Ötzi verekaotusest, ei suutnud enam liikuda, jäi maha ja suri. Tema kotsit leiti ka nooleotsi, milledel oli mitme erineva inimese verejälgi. Kokku kolme inimese verd. Tema oli noolega lasknud kahte inimest (sama noolega) ja veel kolmanda isikuga kokku puutunud, kelle vastu oli nuga kasutanud. Tal oli vaskkirves, vääga haruldane. Tema maost leiti ka veel õietolmu, mis aitas aastaaega määrata, tragöödia toimus kevadel. Ötzi uurijad on surnud, praeguseks kuus isikut on surnud, massiline suremine hakkas peale 2004, 2005 suri ootamatult Konrad Splinder. OMG Ötzi needus!!!
Tulekivist ja kvartsist valmistati suhteliselt väikeseid tööriistu. Vastavalt kujule tarvitati neid kas lõikumiseks, kraapimiseks või puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Kivikirved olid ebakorrapäase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud oli neil vaid tera. Silmaauke neil ei olnud ja kirves seoti puuvarrse külge nahkrihmaga. Luudest ja sarvedest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. Elatuslaad: Kalastamine- ahingutega oli võimalik kätte saada suuremaid kalu. Kalapüügiks kasutati ka luust õngekonkse. Tähtis oli jaht. Asulapaikadest saadud luud näitavad, et enamasti kütiti põtru ja püris palju ka kopraid. Ürgveiste, karude, metssigade ja kitsede osa jahisaagis oli tagasihoidlikum. Peale metsloomade kütiti kalinde, enamsjaos veelinde. Jahil
Kaevamised al 1968, avastati 1967. Loode-Venemaa kõige lähemal), kuid leitud ka Kunda ja Selgeid elamujäänuseid pole, leidub Sindi-Lodja asulatest (palju vähem). Kas Pulli elanikud tuleasemeid tulnud lõunast või olid kaubanduslikud suhted head? · Tõrvala leid madu (rästik) 40 cm pikk, põdrasarvest, peas auk. Leiti 1930. a omaaegselt maasäärelt veekogu põhjas. Samast leiti ka pistodasid, nooleotsi ja ka Siivertsi võrgukäba (ehk meil 5000 eKr võrgud). Kivissaare (mesoliitiline kalmistu) fyi: blondid juuksed = 11 000 a vanune mutatsioon enda lisatud: 1.2. MESOLIITIKUM (9500-4000 eKr) Algas pärast jääaega tuntava kliima soojenemisega ja lõppes põlluharimise algusega eripiirkondades. Tundrad asendusid (sega)metsadega, asustus liikus ka põhja poole. Iseloomulik on kivitööriistade kõrge kultuur (mikroliidid, varrega kirved). Leide vähe, ei paikne lähestikku.
peale liha, jälle väike mullakiht ja sinna peale lõke. Kiviaja uurijad on arvanud, et kiviajainimesed elasid püstkodades, kuid märgid viitvad, et elamised on olnud pikliku muna kujulised. Samas aga pole see ka kindel. Arheoloogilises aines domineerivad luust ja sarvest esemed. Muuseas need on kõige tüüpilisemad Kunda kultuuri esemed. Eesti looduses leidus tulekivi vähe ja seeõttu seda ei saadud kasutada, seega tehtu harpuune, nooleotsi ja ahinguid luudest ja sarvedest. Ajalooõpikutes tuuakse võrdlusi, et Eesti alal elanud inimesed on kultuuriliselt maja jäänud (Egiptuses püramiidid, Eestis aga metslased). Kunda kultuuris olid olemas ka lihvitud ,,kivi"kirved (talb). Kui vaadata naabermaade kultuure,siis lihvitud kiviriistad ilmuvad alles neroliitikumis. Kundakultuuris aga on lihvitud riistad olemas juba mesoliitikumis. Pullis kaevates on tulnud välja ka tulekiviesemeid, kuid nad on pisikesed ja jäävad 4cm piiresse
leitud Skandinaaviast. Skandinaviamaadesse hangiti pronksi ka briti hõimudelt ning Kesk-Euroopast. Esimesed pronksesemed sarnanesid kiviesemetele. Hiljem kuju muutus täiuslikumaks, näiteks on pronksiajast kumeraid pronkssirpe, II at keskpaigad tulid uue relvatüübina kasutusele mõõk. Pronksist valmistati mõistagi ka ehteid. Samas püsisid ka neoliitilised sugemed, kuni rauaaja alguseni näiteks valmistati nooleotsi tulekivist. Pronksi kõrval valmistati veel ka kivist odaotsi. Samuti tuli ratastega vanker. Pronksi kasutuselevõtt arendas kõiki majandusharusid, eriti oli see tuntav põllumajanduses, kus töö kulu vähenes viiekordselt. Sel järgul leidis aset karjakasvatuse eraldumine põllumajandusest. Ühiskond muutus, tuli sotsiaalne ebavõrdsus. Viimast esines kahtlemata juba varem, ent nüüd joonistus see selgelt välja leiumaterjalis.
annaabi.ee 
